2005. aastal liitus ühistuga Helju Leosk, kes pakkus juhatusele ja metsaomanikele tuge igapäevaste tööde korraldamisel ja administreerimisel. Tol ajal käis kogu infovahetus paberkandjatel ja paberitööd oli väga palju. Samuti käis metsaomanike informeerimine läbi vallalehtede, keda regulaarselt kõigest olulisest teavitati. Ka toetuste taotlemine käis sel ajal paberkandjatel, mis tähendas pingelisi perioode, palju bürokraatiat, käsitööd ja metsas kontrollimas käimist. Samas aitas toetuste taotlemine tuua juurde uusi liikmeid.

Helju Leosk ja Enn Tomson on tänaseni Valgamaa Metsaühistus igapäevaselt ühistut ja metsaomanikke teenindamas. Samal aastal koliti kontoriga Valga Maavalitsuse majja aadressil Kesk 12, kus tegutseti järgmised 15 aastat.

Projektid toovad kogukonna metsale ja ühistule lähemale

Ühistu tegevuse algusest peale on aktiivselt osaletud ja korraldatud erinevaid metsaga seotud projekte. 2005ndal aastal alustati Erametsakuskuse toetusega ja jahiseltsidega koostöös Naabrusvalve korraldamise projekti. Koos jahiseltsidega OÜ Tündre ja MTÜ Küti Mets hakati järelvalvet teostama kokku 64 metsaomaniku kinnistul. Projekti käigus paigaldati metsaomanike kinnistutele kenad rohelised sildid kinnistu nime, omaniku kontaktandmete ja naabrusvalvet tegeva organisatsiooniga. Siltide olemasolu oli väga tähtis ennetusabinõu igasuguste rikkumiste osas.

Üheks Valgamaa Erametsaühingu eesmärgiks oli koos koolidega tuua lapsi loodusesse ning jagada teadmisi metsandusest ja loodusest. Nii hakatigi Helju Leoski eestvedamisel korraldama noortele metsapäevi algselt KIKi ja hiljem Erametsakeskuse toetusel.

Nii sai alguse koolilaste metsapäevade traditsioon, mille raames igal kevadel metsaomanike juures siiani metsa istutamas käiakse. Noorte metsapäevi ootasid nii õpilased ja koolid kui ka metsaomanikud, kes on väga tänulikud lisatööjõu eest. Laste metsapäevad on kasulikud ka metsaomanikele, kes saavad samuti uusi teadmisi tänu õpilasi juhendatavatele konsulentidele ja metsaspetsialistidele.

Igal kevadel korraldatakse 4-10 koolilaste metsapäeva, mille raames jõudis esimese 10 aasta jooksul metsa 1400 õpilast ja kasvama pandi 100 000 kuuseistikut 56 hektaril.

2007. aastal koordineeris Valgamaa Erametsaühing riiklikku “Tee Metsa” projekti raames pesakastide valmistamise ja paigaldamist koos Valgamaa koolidega. Kokku osales 14 kooli ja 190 õpilast ning valmistati 300 lindude pesakasti. Enn Tomsoni juhendamisel said lapsed pesakastid ise ka Sangaste metsapargis üles panna.

Sarnaselt koolilaste metsapäevadele, korraldatakse igal aastal vähemalt kaks õppepäeva ka metsaomanikele nende metsandusalaste teadmiste tõstmiseks. Samuti on õppepäevad heaks võimaluseks metsaomanikel omavahel suhtlemiseks ning kogemuste ja infot vahetamiseks.

Suurt huvi pakkus metsaomanikele õppepäev Otepääl 2009. aasta novembris kasepuidu väärindamise võimaluste ja puiduturu olukorra teemal. Õppepäeva raames käidi külas UPM-Kymmene Otepää ASi tehases ja tutvuti kogu tootmisprotsessiga ning mitmed metsanduseksperdid tegid ülevaate puiduturul toimuvast.

Viimase kümne aasta tuuled

Kümnendaks aastapäevaks oli ühistul 220 liiget, kellel kokku 7200 ha metsamaad. Ühistuga on värskelt liitunud Atso Adson, kes valitakse juhatuse esimeheks ning kes kannab seda rolli tänaseni. Mõned aastad hiljem, 2016. aastal astub Valgamaa Erametsaühing Keskühistu Eramets liikmeks ning hakkab kandma nime Valgamaa Metsaühistu.

Suureks väljakutseks oli 2016. aasta torm Valgamaal, mille tagajärgi aidati likvideerida ja tormilanke uuendada kokku 150 hektaril. Erametsakeskuse poolt organiseeritud metsaistutuspäeva raames istutati koos ühistu liikmete ja külarahvaga ühel 10 ha suurusel tormilangil 6000 kuusetaime.

EV100 pidustuste raames lõime kaasa projektis „100 pesakasti“ ning koos Valga Priimetsa kooliga valmisid pesakastid, mis paigaldati üheskoos Valga linna metsa.

Viimase kümne aastaga on paberitööd palju vähemaks jäänud, mis aitab teenindada palju rohkemaid metsaomanikke. Tänu suurematele metsandustoetuste mahtudele on kasvanud nii liikmete arv ja aktiivsus kui tehtud metsatööde mahud. See on omakorda tõstnud liikmete metsa kvaliteeti ja nende metsamajanduslikku väärtust.

20. tegevusaasta täitumisel on meie liikmete arv jõudnud 594 metsaomanikuni ning läheme uuele kümendile vastu 600. liikme tähistamise ootuses.

Fotomeenutused

The post Valgamaa Metsaühistu – 20 aastat metsade eest hoolitsemist ja põnevaid projekte appeared first on Metsaühistu.

Praegu kehtib Eestis kord, mille alusel on võimalik taotleda üle kümne erineva toetuse. Ametlikus keelepruugis on nende toetuste eesmärk „soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule.“ Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest.

Toetusi vahendab SA Erametsakeskus, mis alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates aastast 2005 Euroopa Liidu vahenditest. 2007. aastal oli juba 37 erineva nimetusega toetust, mistõttu aastaks 2009 koondati mitmed toetused ühiste nimetajate alla. Tänavu oli metsaomanikul võimalik taotleda 11 erinevat toetust.

Järgnevalt kirjeldatud metsandustoetuste järjekorra aluseks on nn „metsamajandaja tegevusring“, mis algab kavade tegemisega ja metsauuendusega.

Metsa inventeerimise toetus

Toetust saab taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetust saab taotleda läbi metsaühistu. Toetuse suurus on inventeeritud metsamaa kohta 10 €/ha. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas, detsembri keskel.

Tähele tuleb panna, et ainuüksi metsamajandamise kava koostamiseks toetust ei maksta. Seepärast on metsaomanikul otstarbekas need kaks tööd ühitada – tellida metsa inventeerimine ja metsamajandamise kava koostamine üheskoos.

Metsade inventeerimist võivad teha vaid vastavat litsentsi omavad metsakorraldajad. Tööd tasub tellida Metsaühistu kaudu, kuna ühistutel on kontakte usaldusväärsete ja sõltumatute metsakorraldajatega. Kindlasti tasub hoiduda pakkumistest stiilis „inventeerime teie metsa ja teema metsakorralduskava tasuta,“ kuna selliste pakkumiste taga võib olla kellegi ärihuvid.

Metsa uuendamise toetus

See on siseriiklik toetus, mida saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.  Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Toetust saab taotleda tavaliselt kaks korda aastas – suvel ja talvel. Toetust saab taotleda vaid metsaühistu kaudu. Metsa uuendamise toetuse alla kuuluvad mitmed toetatavad tegevused.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 x 40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetus (istutus + taimed) on kuni 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

EL-i rahastatav metsameede

Sellega toetatakse hooldusraieid, kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka erinevate metsatarvikute soetamiseks.

Hooldusraied jagunevad valgustus- ja harvendusraieteks. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, sellega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse puude valgustingimusi. Harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas, selle käigus tekitatakse alles jäävatele puudele kasvuruumi. Harvendusraieks tuleb kindlasti esitada metsateatis.

Kasvavate puude laasimist tehakse puudel (min 200 tk/ha), mis valitakse välja lõppraideks. Laasimine aitab kasvatada kvaliteetsemat ning hinnalisemat sortimenti. Laasida võib kuni 15 cm keskmise rinnasdiameetriga puid (seda kontrollitakse kehtivate inventeerimisandmete alusel).

Ulukikahjustuste ennetamine on noore metsa puhul ülioluline. Ulukite tõrjeks kasutatakse ulukipeletusvahendeid, mida pritsitakse või määritakse puude võrsetele ja latvadele. Mehaanilist kaitset pakuvad ladva- ja tüvekaitsmed.

Metsatarvikute soetamise toetust saab taotleda ainult metsaühistu. Toetusega võib katta 30% soetavate seadmete ja tarvikute maksumusest.

Natura 2000 ja teised toetused

Euroopa Liidu finantseeritav on ka Natura 2000 toetus erametsamaale, mis kompenseerib erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal. Toetuse suurus on Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis 110 €/ha aastas; Natura 2000 piiranguvööndis ja hoiualal või projekteeritaval alal kuni 60 €/ha aastas. Toetust saab taotleda metsaomanik e-PRIA kaudu.

Metsamaaparandustööde toetus

Metsamaaparandustööde toetuse abil saab korda teha metsas olevad maaparanduskraavid. Kindlasti peavad kraavid olema arvel maaparandussüsteemide riiklikus registris! Toetust saab maaparandussüsteemide uuendustööde planeerimiseks ja tegemiseks. Kuna tegu on keeruliste töödega, konsulteeri kindlasti Metsaühistuga juba maaparandustööde planeerimisel!

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Toetus aitab tagada erametsamaal asuva pärandkultuuriobjekti säilimise, avalikkusele tutvustamise ja juurdepääsu. Töödega saab alustada pärast toetustaotluse esitamist. Toetuse suurus on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 € pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Tähele tuleb panna, et toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuri objekti säilitama ja eksponeerima, sh tagama sellele avaliku juurdepääsu vähemalt viie aasta jooksul peal toetuse saamist.

Taotlemine ühistu kaudu

Toetusi tasub taotleda Metsaühistu kaudu! Ühistu annab nõu taotlemise protsessi juures, annab teada, millal erinevaid toetusi taotleda ning aitab täita vajalike dokumente. Kuna Euroopa Liidu eelarvest rahastatavaid toetusi maksustatakse ning siseriiklike toetusi mitte, on Metsaühistu abiks ka maksuküsimustes orienteerumisel.

Mitmete toetuste taotlemine käib ainult läbi ühistu ning seda teeb Metsaühistu metsaomaniku eest.

NB! Kirjeldatud toetused ning nende andmise kord kehtib samasugusena kindlasti veel 2020. aastal, peale seda algab aga Euroopa Liidu uus eelarveperiood, mis võib endaga kaasa tuua muudatusi Euroopa Liidu rahastatavate toetuste osas. Siseriiklikud toetused ja nende maksmise kord sõltub Eesti riigi otsustest.

The post Erametsaomanikel on võimalik taotleda väga erinevaid toetusi appeared first on Metsaühistu.

Valgamaal Lüllemäel sündinud-kasvanud Atso oli juba lapsena kindel, et tema töö ja elu peab olema seotud Valgamaaga. Välja arvatud õpinguaastad Maaülikoolis ja mõned aastad tööd Tallinnas-Tartus on nii ka läinud.

Metsanduse juurde jõudis Atso väikese kõhklusega. Peale keskkooli hakkas ta Maaülikoolis õppima hoopiski põllumajanduse mehhaniseerimist, kuid õige varsti tundus talle, et see pole päris õige valik. „Mõtlesin, et kes must saab – mõne kolhoosi-sohvoosi peamehhaanik. Aga kauaks neid sohvoosegi enam? Isa töötas mul ka metsas ja nii ma hakkasingi uurima, kuidas ümber minna metsandusse,“ rääkis Atso.

Ümberminek õnnestus ja selgus, et just nüüd oli Atso oma õigel erialal. „Loodusained ja dendroloogia meeldisid mulle. Samuti ladina keel, siiani on paljud taime-puudenimed ladina keeles peas. Mõnes puukoolis hea uurida, mis seal kasvab,“ sõnas Atso.

Lõpetamise järel aga Atso otse metsa ei jõudnud, tegi hoopiski teist tööd – oli ühes turvafirmas tehnikuks, paigaldas valveseadmeid. Pere vajas toitmist. Mõned aastad hiljem aga tekkis võimalus minna tagasi kodukanti Valgamaale ning seal oli tööd ka metsanduse vallas.

„Sain tööd ühe välismaise ärimehe juures, arendasime nii Valgamaal kui ka kaugemal puidutööstust. Mingi aja käisin tihti ka Venemaal, seal oli meil ka plaane saeveski osas. Rahastajal aga puudus selge siht, mida teha ja nii sai liiga tihti tootmist muudetus. Asi lõppes minu jaoks hea koolitunniga, aga hea, et selle noorena kätte sain,“ meenutas Atso.

Seejärel töötas Atso aastaid hoopiski haruldases ametis – oli Valga linnametsnik. „Ega neid Eestis peale Rakvere ja Valga rohkem olnudki. Aga töö oli huvitav ja mitmekülgne. Rajasin matkaradu, hooldasin metsi, korraldasin üritusi. Kõike sain teha. Sealt sain ikka hea kooli päris metsanduse osas, varem olin rohkem puidutööstusega kokku puutunud.“

Kuna Valga linn suurema metsaomanikuna oli seotud ka kohaliku metsaühistu tegemistega, puutus Atsogi kokku ühistutega. „Mõni aeg hiljem hakkas Helju Leosk ka mind ühistu juurde kutsuma. Linnametsniku amet oli ka juba ennast ammendanud ja nii ma ühistusse lõpuks tulingi. Praeguseks on see minu jaoks päris töö, mitte mingi tegevus stiilis – täna teen, homme mitte.“

Lisaks tööle Metsaühistus on Atsol hulgaliselt ka hobisid, neist pikaajalisem on rahvatants. „Neljandas klassis Lüllemäe põhikoolis pandi mind ikka päris jõuga tantsima. Aga edaspidi hakkas asi meeldima, ülikooli ajal tantsisin juba Tarbatus. Siis oli huvi ikka suur, oma osa oli ka selles, et Tarbatu esindajad said käia välismaal, igasugustel Tartu üritustel. Aga see oli üheksakümnendatel suur stiimul – niisama viiakse sind välismaale. Tantsin siiani ja see võtab päris hulga aega – ikka on vaja trennis käia, tantsupidudeks valmistuda. Mulle meeldib! Ja teine suur huvi on mul reisimine,“ lisas Atso.

Reisid on viinud Atso paljudesse riikidesse, vähem on jõudnud ta käia veel Aafrikas ja Aasia kaugemas otsas. Aga viimati jõuti peaaegu Arktikasse, kuid kahjuks tuli koroonaviiruse leviku tõttu reis pooleli jätta.

The post Atso Adson: minu elu on seotud Valgamaaga appeared first on Metsaühistu.

Ühistu liikmete arvu kasv moodustab graafikul lauge joone.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson. Tema sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt – näiteks liikmete arvu kasv moodustab graafikul kena lauge joone, kiireid hüppeid pole olnud. Sama on ka teenuste arendamisega – neid tekkis juurde vastavalt metsaomanike vajadustele.

„Põhiline, mida metsaomanik metsaühistust saab, on kindlustunne ja abi. Ja teadmine, et ta ei ole oma viie või kaheksa hektariga üksi. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid. See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,“ tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd. Ja lisab, et eks muidugi ole omanikud erinevad – mõni on aktiivne ja teeb kõike ise, teine aga usaldab kõik metsaühistule ja oma metsa külastab vaid harva.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson.

„Meil on ka selliseid liikmeid, kes elavad kaugemal ja metsaga ise tegeleda ei jõua. Alles hiljuti käis siin oma metsa vaatamas üks kaugemal elav omanik. Ühistu oli teinud kõik tööd – raie, langi korrastuse, puidumüügi, uue metsa istutamise – nüüd tuli ja vaatas seda noort kasvavat metsa. Vanem mees on, talle tuli lausa pisar silma. Ütles, et nii ilusat pilti pole hulk aega näinud. Kui meie siin ühistus saame sellist tagasisidet, siis tunneme, et teeme õiget asja,“ räägib Atso Adson. Ja selgitab, et ühistu peabki olema metsaomaniku esimene partner, kelle poole saab omanik alati kõigi oma rõõmude ja muredega pöörduda. „Aga et metsaomanik tahaks ja julgeks ühistusse pöörduda, peab olema usaldus ühistu vastu,“ lisab Adson.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. „Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,“ räägib Adson. „Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,“ selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Metsaühistu on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. „Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, pikka aega on see olnud tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,“ väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Valgamaa Metsaühistu tutvustab metsatöid koolilastele.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. „Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küll tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,“ usub Atso Adson.

The post Valgamaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Koostööd Läti ettevõttega tehakse aastaid. 2012. aastal käidi tootmist kohapeal uurimas.

Läti puidutööstusega teevad koostööd eelkõige Lõuna-Eesti piirkonnas asuvad metsaühistud. Atso Adson Valgamaa Metsaühistust selgitas, et kuna Läti tehased asuvad lähedal, tasub palgi vedu piiritaha igati ära. Adson lisas, et lätlaste sõnul impordib 4 Plus ligi pool tootmiseks vajalikust haavapalgist Eestist, kusjuures suurim haavapalgi tarnija on Keskühistu Eramets.

„Läti tehased on hea meelega valmis koostööd jätkama, jämedat ja kvaliteetset haavapalki võetakse vastu piiramatus koguses. Lisaks tunnevad lätlased huvi ka Eesti sanglepa vastu, kuid vaja on jämedat palki. Selliseid jämedaid sangleppi meil palju pole, aga huvilised võivad proovida,“ soovitas Adson.

Ka sellisest palgist saab saunalaud.

Ettevõte 4 Plus alustas tööd Valmieras 1994. aastal. Kaks aastat hiljem avati filiaal Aluksnes. Ettevõte toodab peamiselt haavapuidust saunapaneele, seinalaudu ja mööblikomponente, samuti liimpuitpaneele ja kaubaaluste valmistamise algmaterjali. Tootmisjääkidest, koorest ja kõlbmatust materjalist toodetakse puidu kuivatamiseks soojust, saepurust puitbriketti. „Teisisõnu on lõunanaabrid visaduse ja ajaga saavutatud haavapuidu kadudeta töötlemistsükli, kaduma läheb ainult sae kisa (hääl),“ muigas Atso Adson.

The post Lõuna-Eesti haavapuust saab Lätimaal saunalaud appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on lank.ee tarkvara kasutuselevõtt loomulik käik.
„Keskühistusse Eramets kuulub üksteist metsaühistut üle Eesti, kõigis neis toimuvad pidevalt metsatööd. Langihalduse tarkvara annab hea koondülevaate kõigest sellest, mis toimub liikmesühistutes raietööde ajal – palju on lõigatud puitu, kus see asub ning palju on juba lõpptarbijatele veetud. Väga vajalik on ka võimalus kasutada langihaldustarkvara sisendina elektroonilise veoselehe koostamiseks, selle kasutamine on praegu saamas juba standardiks .“

Jõeäär lisas, et valik Deskise tarkvara kasuks tehti peale põhjalikku eeltööd, tutvudes eelnevalt kõikide sarnaste olemasolevate toodetega . „Selgus, et lank.ee tarkvara vastas kõige enam meie vajadustele, tarkvara on katseliselt kasutanud juba mõnda aega Läänemaa Metsaühistu, otsustamisel tuginesime ka nende kogemustele. Peale koolituste läbimist ning testperioodi võtavad tarkvara kasutusele ka meie ülejäänud liikmed.“

Lank.ee tarkvara on praegu kasutusel pooltes Keskühistu Eramets metsaühistutes, teiste seas Valgamaa Metsaühistus. Ühistu esindaja Atso Adson sõnas, et esimene reaalne koorem, mille liikumine korraldati lank.ee tarkvara alusel, läks teele 18. märtsil. Adsoni hinnangul on esimesed kogemused positiivsed.

„Info liigub auto liikuma hakkamise ja kohalejõudmise korral otse meili ja on mugav hallata. Tarkvara kasutamine ei ole keeruline, vaja on kaasa mõelda ja jälgida vajalike väljade täitmist. Kindlasti tuleb juurde õppida siis, kui kasutusele võtta üldine metsahaldusprogramm, mis haakub lank.ee-ga.  Aga kui see protsess on ka läbi tehtud, siis hõlbustub tunduvalt kogu ühistu liikmete metsade haldamine ja aruannete esitamine,“ rääkis Adson.

Valgamaa kogemuse põhjal on tarkvaralised teenused praegu piisavad, kuid tulevikus on arendused vajalikud. „Oluline on siduda veoselehega ka leping ja metsateatis ning puidu liikumine saeveskile. Sel juhul liiguksid puidu päritoludokumendid kohe automaatselt saeveskisse ja kogu protsess muutuks kiiremaks,“ rääkis Atso Adson. Ta lisas, et tarkvara kasutamisel on väga oluline õppida, katsetada ja aru saada, mis liigutused mida muudavad.

Deskis OÜ esindaja Peep Teppo lisas, et kõik Deskise tarkvarad, ka lank.ee teenus on pidevas arengus ning täiendusi tehakse vastavalt kasutajate tagasisidele. „Kindlasti suurendatakse lank.ee seotust teiste olemasolevate tarkvaradega, et veelgi enam parandada selle kasutumugavust ja efektiivsust,“ rääkis Teppo. Tema sõnul on tarkvara esmane eesmärk metsamaterjali koguste info üle reaalajas arvestuse pidamine ja võimalus teha e-veoselehti vaid paari nupuvajutusega. Arendaja hinnangul on eriti oluline aga see, et lihtsast andmete salvestamisest on astutud samm edasi. „Suurt rõhku on pandud ka andmete edasistele analüüsivõimalustele. Selle tagab väga mitmekülgne aruannete tegemise võimalus – info sortimentide kogustest, töötajate töötundidest, veoselehtedest, sihtkohtadest ja muust. Võimalus andmeid eksportida Exceli formaati aitab andmete kasutusvõimalusi veelgi suurendada,“ rääkis Teppo.
Deskis OÜ hinnangul on lank.ee teenus loodud sellisena, et see oleks sobiv nii suurtele, kui ka väikestele metsafirmadele, nii metsaühistutele, kui ka erametsaomanikele.

The post Keskühistu Eramets võttis kasutusele Deskise langihalduse tarkvara appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär selgitas, et Valgamaa Metsaühistu on ka üks Keskühistu Eramets liikmesühistutest, kes müüb varutud puitu keskühistu vahendusel. Keskühistul Eramets on sõlminud pikaajalised lepingud suuremate puiduostjatega, kindlaks on määratud ka müüdava puidu maht. „Praegu on puiduturul kriitiline aeg, mitmed saekaatrid puhkavad või on peatanud puidu kokkuostu. Kriisi tõttu oli vaja leida Valgamaa Metsaühistule lisamahtusid puidu müügiks. Keskühistu Eramets on soovitanud teistel Lõuna-Eestis tegutsevatel liikmetel võimalusel raiete ajad ümber vaadata, et Valgamaa Metsaühistu saaks metsamaterjali võimalikult kiiresti metsast välja tuua ja sihtkohta toimetada,“ rääkis Jõeäär.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Erki Vinni sõnul on Põlvamaal õnnestunud mitmed planeeritud raied lükata edasi hilisemale ajale. „Tormiga ei oska keegi ette arvestada, see õnnetus tabas Valgamaad ootamatult. Räägime metsaomanikega läbi, et töid ümber korraldada ning leida Valgamaa Metsaühistule lisaks müügimahtu. Ühistulise tegevuse üks põhimõtteid ongi ju see, et tekkinud probleemide lahendamiseks tegutsetakse ühiselt,“ sõnas Vinni.

Keskühistusse Eramets kuulub hetkel 11 metsaühistut üle Eesti, kes aitavad kõiki metsaomanikke metsandusliku nõu ja jõuga. Metsaühistute hea koostöö tagab selle, et metsaomanikud saavad ka keerulistes aegades oma metsaühistes kvaliteetse teenuse.

The post Keerulisel ajal aitab ühistegevus! appeared first on Metsaühistu.

„Enim tundub olevat pihta saanud riigimets,“ võtab Adson nähtut-kuuldut kokku. „Koiva piirkond, Laanemetsa, Taheva, Koobassaare, Karula,“ loetleb ta enam kahjustatud piirkondi. Ning nendib, et palju rohkem pole ta isiklikult jõudnud ringi sõita. „Olen hetkel Taheva ja Karula valdadesse nii-öelda kinni jäänud. Seal on asi kõige hullem. Otepää suunal on ka teateid, lähen sinna ka tiirutama. Hullemini on torm mõjunud just harvendatud ja looduspargis nõutud lõppraie erinevate järkudega metsadele. On teada, et hõrendatud puistud on tugevamatele tuultele vastuvõtlikumad ning nüüd lõi see üsna selgesti välja,“ räägib Adson. „Aga torm pole säästnud ka inimesest puutumata vanu metsi. Kohati on maas suured salud üle 100 aastasi mände, võimsaid puid, mis justkui ei tohikski murduda,“ lisab ta.

Metsaomanikel, kelle metsad jäävad tormi piirkonda, soovitab Atso Adson metsa kiiresti üle kontrollida. „Esmalt peaks metsaomanik veenduma, kas kahjustusi üldse on ja kui on, siis mis eraldustel torm liiga tegi.“ Metsa kontroll olekski Adsoni sõnul esimene ja kõige olulisem asi. Kui tormikahjusid on, tuleb metsaomanikul aga hakata tegelema asjaajamisega.

„Kui torm on metsa kahjustanud, tuleb metsaomanikul kiiremas korras täita tavalise metsateatise blankett kahjustuste kohta, eraldise number, eraldise pindala, kahjustuse tüüp 3 (torm) ja viimases kastis ka peamised kahjustunud puuliikide lühendid,“ selgitab Adson.

„Samas võib järgmisele reale kirjutada kohe ka raiesoovi, kui on tegemist nagunii raieküpse eraldusega ja enamus eraldusest on hävinud. Mahu võib võtta metsakavast. Eks kasvama võib ju jätta need puud või tukad, mis ei ole murdunud ega kaardunud ja kus on tuleviku mõistes mingi loogiline ala terve. Üksikuid eraldusesiseseid pääsenud puid pole küll mõtet säilitada.

Harvendusraie ealisel eraldusel ei tohi ise otsustada, et soovid lageraiet teha. Sinna võib küll lisareana kahjustuse rea alla kirjutada sanitaarraie ja eralduse täispindala, aga mahu määramine on üsna subjektiivne. Selliste eralduste puhul peab ootama Keskkonnaameti spetsialisti ekspertiisiakti ja alles siis täitma sellest tulenevate soovituste kohane lisateatis.

Kui metsaomanik ise ei oska või ei saa metsateatist täita, võib otse piirkondliku Keskkonnaameti esindaja üles otsida või pöörduda lähimasse metsaühistusse abi saamiseks,“ jagab Valgamaa Metsaühistu esindaja nõuandeid.

„Saega metsa minna võib siis, kui paberid korras,“ rõhutab Atso Adson. „Tormikahjusid võib hakata likvideerima peale kahjustusteatise esitamist ja Keskkonnaameti poolt vastu võtmist. Kuna tegu on eriolukorraga ja ametkonnad teevad kõik endast oleneva, et menetlustoiminguid kiirendada, ei jõuta nagunii kõiki piirkonna pabereid hetkega vormistada. Õnneks on ka mainitud, et kohe ei hakata karistama neid metsaomanikke, kes kahjustusi likvideerivad ajal, mil esitatud metsateatis ei ole veel jõudnud kehtima hakata. Peamine on see, et paber on menetluses. Ja kuna puidu metsast saeveskisse transpordi ja turustamise eelduseks on kehtiva ja raiet lubava märkega metsateatise olemasolu, siis ei saa puitu enne selle dokumendi jõustumist nagunii liigutada. Kehtib loomulikult ka oma tarbeks lubatud 20 tihumeetri määr kinnisasja kohta. Sellise mahu raiumise puhul pole metsateatis vajalik.

Tegelikult – kui mets on nagunii maas, siis ei saa kaua oodata.“

Küll aga rõhutab Adson seda, et metsatöödega EI VÕI kohe peale metsateatise esitamist alustada need metsaomanikud, kelle mets on kaitsealadel, Natura aladel või veekogude kaitsetsoonis. Neil juhtudel tuleb esmalt kahjuteatis kiirelt teele läkitada ja töödega alustada alles siis, kui ekspertiisi otsus on käes.

Tööga võiksid oodata need, kellel on valdavalt kaasikute tormiheide, lisab Adson. „See tähendab, et puud on koos juurtega pikali, aga mingi mahl veel tüves liigub. Saeveskid on puhkamas ja materjal säilib paremini, kui on maaga veidi kauem ühenduses. Kui on aga puud ikka murdunud, siis peaks kohe hakkama koristama,“ räägib Adson. Ning nendib, et temal on ju hea soovitada, et kas-see-või-teine. „Seni olen näinud ikkagi mõlemat sorti kahju koos – nii heide kui murd. Ja ei saa ju toimetada üle nende puude, mis justkui võiks veel veidi oodata. Töid tuleb teha ikka järjest. Valik ei ole lihtne ja majanduslik kahju omanikule tekib nagunii“ võtab Adson teema kokku.

„Puidumahu järsk turuletulek kesk suve tekitab kindlasti mingi reaktsiooni nii hindade kui vastuvõtuvõimaluste ja limiitide osas. Kerge ei saa kellelgi olema, ei puidu omanikel ega saeveskitel. Kahjuks peab taas hakkama saama eestlasliku pika meele ja kannatlikkusega. Närvilisena näivas e. teisisõnu puidu kiire riknemise olukorras ei ole lahendused lihtsad. Ringi hakkavad tiirutama „abi pakkujad“ ja vahendajad, kes on varmad omanike halba olukorda omakasupüüdlikult ära kasutama. Mõistlik on enne kokkulepete sõlmimist teha mingisugunegi taustauuring ostja või teenusepakkuja suhtes. Ja väga oluline on kokkuleppe saavutamisel sõnad, numbrid jm olulised faktid lepingusse kirja ka panna. Lihtsalt soe käepigistus metsa ääres võibki selleks jääda, edasi võib hakata omanikule paras kannatuste rada ja aastatepikkune kadunud puidumahtude, -rahade ning sooja abikäe pakkuja tagaajamine,“ analüüsib Atso Adson olukorda.

Lõpetuseks kordab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige üle oma kõige olulisema sõnumi erametsaomanikele – kindlasti peaksid omanikud peale tormi tundma muret oma metsa seisukorra pärast. Ka siis, kui mets ei olnud teadaolevas tormipiirkonnas, tuleks kas ise käia vaatamas, või kui ise ei saa, siis paluda mõnda tuttavat, naabrit või metsaühistut. Kindlasti tuleb jälgida hoolikalt ka meediakanaleid, sest ametkonnad võivad menetlustoimingute korda kriisiolukordades erandkorras muuta.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on pildil mets, kus ühistu korraldamisel tegid varakevadel tööd samad mehed, kes tegutsevad seal ka praegu. „See punane Komatsu harvester – see on meie koostööpartneri masin ja meie ühistu ja samade meeste poolt tehti samal langil varakevadel harvendusraiet, ehk siis masin on ringiga samas kohas tagasi. Mets oli omanikule tõeline silmatera ja 20-30 aasta pärast oleks …. Aga nüüd on see pensionisammas enamasti horisontaalis ja üsna katki.

Sama harvesterimees läks oma käega kujundatud metsaomaniku tulevikupuistut lõplikult “niitma”. Ja nii 12 hektarit järjest. Lisaks ümberringi riigimets, millest ka midagi järele ei jäänud. Väga sümboolne ja samas traagiline pilt…“

The post Juulikuine torm laastas Valgamaa metsi appeared first on Metsaühistu.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt. “Meie keskmine erametsaomanik on üsna väikese metsaomandiga. Üksi jääks ta majandamisega hätta, kõiki töid ise teha või korraldada ta ei jõua. Siinkohal tulebki appi ühistu. Meie pakume talle täisteenust- nõustamine, toetuste saamine, maapinna ettevalmistamine, taimede hankimine, hooldus, raietööde korraldamine, puidu müük. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid, See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,” tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd.

Metsaühistu põhitöö käib metsas. Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson oma igapäevases keskkonnas.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. “Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,” räägib Adson. “Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,” selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Erametsaühing on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. “Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, see on tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,” väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Tulevikku vaadates usub Adson, et metsaühistud peavad arenema. “Praegu on ühistutele väga oluline riiklik toetus, kuid ainult sellele tegevust rajada ei saa. Toetused võivad ühel hetkel kaduda, siis tuleb ise hakkama saada. Väike ühistu aga seda ei suuda. Näiteks puidu ühismüük on üks koht, kust ka ühistu saab tegevuseks vahendeid. Aga ühismüügis osalemine eeldab, et ühistu pakub oma liikmetele ka muid teenuseid – kindlasti raie korraldamist, väljavedu, metsa uuendamist. Ja seda kõike suudab pakkuda vaid arenenud, piisava arvu liikmetega ühistu,” selgitab Adson.

Valgamaa Metsaühistul on väärt kogemusi jagada ka väliskülalistele. Pildil Atso Adson Läti erametsaomanikke võõrustamas.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. “Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küllap tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,” usub Atso Adson.

Päris sünnipäeva eel kolis Valgamaa Metsaühistu ka uutesse kontoriruumidesse. Kui senini võeti metsaomanikke ja teisi külastajaid vastu ühes väikeses kabinetis, siis nüüd on Metsaühistu käsutuses olev ruum vähemalt kaks korda suurem. Valgamaa Metsaühistu kontor asub jätkuvalt Valga maavalitsuse majas, kuid teises tiivas. Ühel korrusel asutakse koos Maa-ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindustega.

The post Valgamaa Metsaühistu tähistas sünnipäeva appeared first on Metsaühistu.

Avtomonovil sai tormiga hukka üle kuue hektari metsa üheteistkümnest. Sealjuures varasemaid raieplaane mehel ei olnud. „Mul need üksteist hektarit metsa on märjas kohas, masinatega peale ei tahtnud minna. Nii mõtlesingi, et mingit suuremat raiet ei tee, võtan niisama mõned küttepuud. Aga loodus teeb oma… Suur hulk läks lagedaks,“ on metsaomanik veidi nukker.

Kaitseala sihtkaitsevööndis jääb kõik, mis tormiski maha murtud, sinna, kus on. Pilt on tehtud Soomaa rahvuspargis.

Kuid kohe tormi järel polnud muremõteteks aega. „Algas kõva paanika, et nüüd suveajal mets maas – mis teha? Kust abi saada? Helistasin tuttavad läbi, kõige suurem tuttav oli Atso (Atso Adson, Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige). Tema aitas siis asjad rea peale, selgitas et mis dokumente on vaja ja mida tuleb mis järjekorras teha. Nii ta läks. Ega me poleks raiet peale saanud, kui Metsaühistu poleks aidanud. Saime õigel ajal ära koristada,“ selgitab Avtomonov.

Kohe tormi järel oli Avtomonovile ka selge, et mets tuleb taastada. „Juba sügisel sai osa täis istutatud, Metsaühistu kaudu hankisime taimi. Kevadel sai veel juurde, perega panime maha. Eks ta üks keeruline töö oli, kohta taime jaoks tuli taga otsida. Labidaga istutasime, sellisest klassikalisest maapinna ettevalmistusest ei saanud meie juures rääkidagi. Vesine maa, tormist jäid ka omad jäljed. Päris keeruline töö, kuid tulemus oli seda väärt,“ on omanik rahul.

Metsaühistu keskendus tagajärgedele.

Läinud aasta juulitorm tegi põhilise laastamistöö Valgamaal, kannatada said ka Võru-, Põlva- ja Tartumaa metsad. Kaardil joonistus välja selge koridor, mida mööda torm liikus. Kuid kõige lagedamaks läksid siiski Koiva jõe äärsed alad – Laanemetsa, Taheva, Koobassaare, Karula. Need paigad nõudsid põhitähelepanu ka Valgamaa Metsaühistult. Kannatada said eelkõige inimese poolt majandatud ja harvendatud metsad, aga puutumata ei jäänud ka saja-aastased laaned. Veel praegugi on Koiva ääres lagendikke, mille keskel seisab püsti puutumatu metsatukk. Samuti vahelduvad tee ääres lagendikud metsaga, mis esmapilgul tundub tormist puutumatu.

„Murdudes loogikat ma ei leia. Aga esialgu polnud aega seda ka otsida, esimene eesmärk oli teed lahti saada,“ räägib Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Tema ja ühistu metsameistrid olid need mehed, kellele langes põhikoormus tormis kahjustada saanud erametsade koristamise korraldamisel. Lisaks teede kasutamiskõlblikuks muutmisele tuli saada ka ülevaade tekkinud kahjudest. „Metsa oli räga täis, liikuma ei pääsenud. Esimesed päevad ronisin lihtsalt sinna sisse, üle murdunud tüvede. Kiin oli läbipääsemise tagamiseks suureks abiks, ime et jalga ei murdnud,“ meenutab Adson esimesi tormijärgseid päevi.

2016. aasta juulitormis kannatada saanud mets, kust tormipuit on ära koristatud.

Siis aga algas põhitöö – tormimurru ja tuuleheite koristamine. „Vaja oli päästa nii palju kui võimalik. Koondasime kokku nii palju saemehi ja tehnikat kui leidsime ja hakkasime pihta. Töö käis ööd ja päevad läbi, magada neil nädalatel eriti ei saanudki. Lisaks see probleem, et ootamatult tekkis suur hulk puitu, millele tuli turg leida, enamus Eesti saeveskitest puhkasid. Õnneks aitasid head suhted lõunanaabritega – päris palju müüsime „tormipalki“ Lätti, ka kolleegid Metsaühistu liinis aitasid. Naabrid Võru- ja Põlvamaal piirasid oma korralisi raideid ja andsid oma müügimahtu meile. Lõpuks saime ikka hakkama,“ sõnab Adson.

Samas oli töö tormimurruga väga keeruline. „Näiteks harvesterid maadligi olevaid tüükaid võtta ei saanud, saemees pidi need enne lahti lõikama. Üldse oligi juurde saemeeste brigaadi. Aga ega neid saemehi võtta ei olnud niipalju kui vaja. Ja töö hind läks ka üles. Omanikud polnud vahel rahul, et kompleksteenuse (puidu lõikamine ja väljavedu) hind kerkib, aga mis teha… See töö oligi kallis. Ja kiiresti tuli teha. Mõnel langil on siiani mingeid peenikesi puid ja oksi laiali, ei jõudnud tookord sellist kvaliteeti tagada, nagu oleks tahtnud. Halbadest oludest tuli lihtsalt võtta parim, mis võimalik,“ tõdeb metsamees.

Torm mõjub veel aastaid.

Nüüd, üle aasta hiljem tormi meenutades võib lihtsalt tekkida tunne, et kõik tagajärjed on likvideeritud. Tegelikult kestab see veel aastaid. „Jah, tormimurd ja –heide on metsadest ära toodud, kuid see on ka kõik. Metsade uuendamine käib täie hooga ja läheb edasi ka tuleval aastal. Oleme ühistu nõu ja jõuga olnud abiks niipalju, kui suudame,“ räägib Adson. Nii näiteks on ühistu poolt organiseeritud sel sügisel maapinna ettevalmistamist ligikaudu 140 hektarit, osa sellest jõutakse veel sügisel ka taimedega uuendada. „Sügisel istutame paljasjuurset kuuske, kevadel lisaks kuuske, kaske ja teeme ka männi külvi. Aga kindlasti kestab see protsess siin veel terve järgmise aasta, võibolla kauemgi. Pinnad on suured ja kõik on kulu. Kohati jääb kindlasti ka looduslikule uuenemisele, kus on märjad kohad. Nii et mõned kohad jäävadki metsikuteks,“ nendib mees.

Valgamaa mets vahetult pärast eelmise aasta tormi.

Aga mis saaks siis, kui jätakski tormimurru metsa maha, ei koristakski? Selle küsimuse peale võtab Adson veidi mõtlemisaega. „Ei teagi kohe, mis tast saaks… Aga siin kõrval on Karula rahvuspark, seal sihtkaitsevööndites jäetaksegi kõik nii, nagu ta on. Inimene seal ei tormimurdu ega muud ei puuduta. Seal näeb, mida loodus selle puiduga teeb. Eks loomulikult ole see seentele ja putukatele ja teistele väikeorganismidele pidulaud. Lõpuks tekib seal ka uuesti mets. Tore on vaadata, kuidas loodus oma teeb. Aga majandusmetsadesse selline asi ei läheks, liiga palju tekiks neid satikaid ja söödikuid, kes mõjuvad halvasti. Nii et jah, eks ka majandusmetsades tekib seda biomassi küllalt, ei hakkaks parem eksperimenteerima,“ tõdeb Adson.

Kogu teema võtab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson kokku tõdemusega, et ega inimene sellise tormi vastu midagi teha küll saa. „Kui ta tuleb, siis tuleb. Tookord oli ka näha – maha murti nii liivapinnasel kasvav männimets kui vana kaasik, nii harvendatud keskealised metsad kui inimese poolt puutumatu kuuselaaned. Kui selline asi peaks veelkord juhtuma, siis nüüd oleks lihtsalt kogemusi rohkem, mõned asjad oleksid ehk lihtsamad. Aga tegelikult on iga torm isemoodi, nii et kas need kogemusedki aitaksid,“ nendib Adson.

Keskkonnaameti andmetel sai 2016. aasta juulitormis kannatada ligikaudu 3000 hektarit riigi- ja erametsa, koristada tuli ligemale 400 000 tihumeetrit puitu. Metsaregistrile esitati 2016. aastal tormikahjustuste kohta andmeid 5700 hektari ulatuses, kõige rohkem oli kahjustusi Valgamaal – 2509 hektarit. SA Erametsakeskuse andmetel esitati Valgamaalt kahjustatud metsa taastamise toetuse saamiseks 22 taotlust (49 metsaomanikku), valdavalt sooviti toetust tormikahjustuste likvideerimiseks.

Artikkel ilmus metsaomanike õppelehe Sinu Mets sügisnumbris. Loe ka kõiki teisi artikleid.

The post Aasta tormist. Valgamaa kogemus. appeared first on Metsaühistu.