Poliitikatel on suusad risti

Metsandus on valdkond, mis on Euroopa Liidus riikide pädevuses. See tähendab, et metsanduspoliitikat ning metsanduse arengut otsustavad liikmesriigid. Siiski oleme jõudnud olukorda, kus üha enam tuleb küsida, et kas me oleme oma otsustes iseseisvad. Seda seetõttu, et Euroopa Liit on sellegipoolest ette võtnud nii siduvaid kui mittesiduvaid algatusi, mis kas otseselt või kaudselt metsandust mõjutavad. Kogu roheleppe raamistikus on sellisteks algatusteks näiteks EL metsastrateegia, elurikkuse strateegia, FIT 55 metsanduse, maakasutuse ja selle muutumise sektor (LULUCF) jmt. Seega muutub ka üha küsitavamaks sisuline vajadus riikliku metsanduse arengukava järgi, mille kestvus on lühem, kui mitmete EU algatuste omad ning mille skoop on ja raamid ei ole sugugi enam vabad.

Aga kõige probleemsem ehk on hoopis asjaolu, et mitmed algatused on vastukäivate eesmärkidega. Elurikkuse strateegia raames liikmesriikidele otse kohalduvad looduse taastamise eesmärgid tähendavad muuhulgas seda, et nii soode kui niitude taastamiseks on vaja metsa raadata. See tähendab, et väheneb tegelikult meie metsamaa pindala ning metsamaa süsiniku sidumine ja varu, mis aga omakorda on oluline meile LULUCF eesmärkide seisukohast. Taastamise eesmärgil tehtud raadamine läheb süsiniku emissiooni arvestusse ning tulevikus on see maa süsinikku siduvast poolest väljas. Metsanduse ja metsakasvatuse valdkond peab seega kahekordselt kahju kannatama ja teiste negatiivset mõju mitmekordselt tasakaalustama. Selliseid omavahel vastuolus olevaid eesmärke on Euroopa Liidu algatuste seas teisigi. Paraku sisulist arutelu nende vastuolude ületamiseks ei toimu.

Kas kandiliseks saetud palk jääb minevikku?

Foorumil arutleti materjali hindade tuleviku üle ning kõlama jäi, et seoses praeguse energiakriisiga võib eeldada, et lähiaastail veab puidu varumist ja sellega seonduvaid otsuseid just energiapuidu hinnad. Seda erinevalt varasemast, kui varumise aktiivsust on pigem mõjutanud just jämesortimentide (palk, pakk) hind. Tegemist on tõeliselt erakordse ajaga, kus turg käitub teistmoodi, sest väliseid muid tegureid – sõda, kõrged gaasi ja elektri hinnad – on väga palju. Lisaks sellele on üha rohkem arenemas alternatiivsed turud ja materjalid. Pikka aega on räägitud metsa elurikkusest, süsinikust või vee puhastusvõimest kui teenustest, millel puudub turg ja mis vajavad seega tugevaid regulatsioone. Süsinikuga eesotsas on aga üha rohkem need turud erainitsiatiivil arenguhüppeid tegemas. Eestis on tänaseks ligikaudu 10 ettevõtet või vahendajat, kes pakuvad metsaomanikele võimalust osaleda erinevates pikaajalisest süsinikuga seotud projektides. Ideaalis tähendab see metsaomanikule võimalust alternatiivseks sissetulekuks. Teisalt on valdkond globaalne, üsna nüansirohke, pikaajaline ning võrdlemisi nõrgalt reguleeritud. Projektidesse minev erametsaomanik peab üsna hästi süvenema kõikidesse nõuetesse ning mõistma võetavaid kohustusi ning võimalikke arengustsenaariume, sest määramatust süsinikuturgude osas on palju.

Lisaks on paljud ettevõtted välja arendamas uusi tehnoloogiaid, et puidukasutusse veel rohkem innovatsiooni tuua. Kui praegu oleme harjunud, et ümarpuit saetakse neljakandiliseks või kasutatakse paberi või energia tootmiseks, siis tulevik on peenemate toodete päralt – puidusuhkrud, ligniin, tselluloos jmt. Justkui paistab, et olemas ei ole mitte midagi sellist, mida nendest lähteainetest toota pole võimalik. Puidupõhised materjalid leiavad rakendust tekstiili-, farmaatsia-, toiduaine-, keemiatööstuses ning palju mujal. Kindlasti ei kao tulevikus kuhugi saematerjali ning ehituspuidu vajadus – on seegi suurepärane võimalus atmosfäärist seotud süsinikk hoonesse „lukku“ panna. Aga üha enam on paranemas teadmised ning oskused kuidas kõrgelt väärindada madalama kvaliteediga tüvepuitu ning puidutööstuste jääke. Tulevik on puidu päralt, aga vajame üha rohkem arutelu ja sisulisi otsuseid selleks, et metsandus tõeliselt rohepöörde vankri ette rakendada.

Mida peaks erametsaomanik tegema?

Metsandus puutub üha enam kokku ja on mõjutatud erinevatest teistest valdkondadest – biokeemia, kaugseire, süsinikiturud jmt. Sõltumata nendest arengutest toimivad endiselt lihtsad ja selged metsakasvatuslikud tõed. Metsa majandamine ja hooldamine on olemuselt mulla viljakuse optimaalne kasutamine. See tähendab, et kõige olulisem on kasvukohale (mullastikku ja veerežiimi arvestades) valida sobilikud puuliigid, kasutada kvaliteetset istutusmaterjali ning oma metsa järjepidevalt hooldada, et see püsiks terve ja tootlik.

Meie värske keskkonnaminister Madis Kallas kutsus foorumi avakõnes kõiki erametsaomanikke üles liituma piirkondlike metsaühistutega. Kui see samm on veel astumata, siis see on tõesti parim võimalik algus oma metsa heaperemehelikuks hoidmiseks!

The post Tänavune metsandusfoorum vaagis tulevikku appeared first on Metsaühistu.

Keskkonnaamet kutsus erinevaid organisatsioone 4. veebruaril ühisele ümarlauale, et enda sõnu rääkida läbi, millised on võimalused metsaelupaikade kaitseks Natura aladel. „Üritusest teavitati asjaosalisi ette 7 päeva, ette ei saadetud mitte mingeid materjale ning virtuaalset osalemist tänases tervisekriisi olukorras ei võimaldatud. Meile oli selge, et riik mingit ühist arutelu enam ei otsi ning kõik otsused on ametnike poolt kahjuks juba tehtud“ sõnas Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andis seepeale kohtumise korraldajatele teada, et sellistel tingimustel, kus aruteluks ruumi ei ole, üritusel ei osaleta. Oma vastuses avaldati nördimust seoses Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi suhtumisega partnerite kaasamisse. Põllumajanduskoda rõhutas oma tagasisides, et nad ei toeta täiendavate kaitsealade või piirangute kehtestamist, sest pikemaajaliselt ei ole see jätkusuutlik ei elupaikade endi, maksumaksjate ega maamajandajate seisukohast. Loodushoius tuleb keskenduda uutele mudelitele ning meetmetele, mis hõlmavad kõiki osapooli sh metsaomanikke ning aitavad loodusväärtuseid hoida, luua ja arendada.

Kuidas kontrollida, kas uued piirangud puudutavad ka sinu metsamaad?

Uute kitsenduste kaardikiht on tänaseks nähtav metsaportaalis ning selle nägemiseks tuleb metsaportaali sisse logida. Avaneval lehel tuleb vasakult menüüst valida looduskaitsega seotud kihtide loetelu ning selle lõpus asub „Metsaelupaigad“. Selle valimine muudab kaardivaates kihi aktiivseks ning nii on omanikul võimalik kontrollida, kas uued piirangud mõjutavad tema metsamaad või mitte. Uute piirangute kompenseerimisega seonduv on aga hoopis lahtine, sest ka keskkonnaminister on rõhutanud, et lisavahendeid tuleb alles otsida.

The post Riigilt tulid uued vastuolulised piirangud Natura aladele appeared first on Metsaühistu.

Metsanduse grupi juhatus: Priit Jõeäär, Kalle Põld, Priit Põllumäe; koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Korraldati terve rida metsanduse infopäevi ja avaldati arvamust ka maaelu arengukava metsandust puudutavate meetmete osas. Samuti saadeti uuele valitsusliidule metsandust ja biomajandust laiemalt puudutavad ettepanekud. Tulevikku vaadates kerkis oluliste teemadena üles: metsandus ja keskkonnakaitse, avalik vs erahuvi, talumistasude temaatika, maamaksu teemaatika jt. Samuti arutati koja maaelutoimkonna loomise vajadust ja võimalikke teemasid, mida toimkonna töö raames arutada (maa hind, maa maksustamine, maade sundvõõrandamine, talumistasud, jahinduse teemad jms).

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja koja metsanduse grupi esimees Kalle Põld.

Eesmärgiks võeti ka regulaarse infovahetuse sisseseadmine maaeluministeeriumi ametnikega, kes kureerivad metsanduse teemasid. Vaja on hakata korraldama metsandust puudutavaid ümarlaua kohtumisi. Leiti ka, et Põllumehe Teataja kolleegiumisse võiks kuuluda metsanduse esindaja. Samuti arutati osalise tööajaga töötaja palkamist, kes hakkaks koja juures koordineerima metsanduse küsimusi. Koosolekul leiti, et palgalise töötaja värbamine on vajalik.

Koosolekust võtsid osa metsaühistute esindajad.

Allikas: EPKK

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Metsanduse Grupi juhatus arutas tegevuskava appeared first on Metsaühistu.

Infopäevad algavad kell 14.

20. märtsil Kuressaare Ametikoolis (Kohtu 22, Kuressaare)
21. märtsil Pärnus, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi 8/12, Pärnu)
22. märtsil Rakveres, Wesenberghi hotellis (Tallinna 25, Rakvere)
27. märtsil Võrus, Võrumaa Toidukeskuses (Koidula 7, Võru)
28. märtsil Tartus, Tartumaa Põllumeeste Liidu õppeklassis (Jalaka 48, Tartu)
29. märtsil Tallinnas, Sihtasutuses Tallinna Teaduspark Tehnopol (Teaduspargi 6/1, Tallinn)

PÄEVAKAVA

13:30 – 14:00 Tervituskohv
14:00 – 14:45 Natura 2000 toetus erametsamaale
14:45 – 15:30 Siseriiklikud metsandustoetused
15:30 – 16:00 Kohvipaus
16:00 – 17:30 Natura 2000 ja siseriiklike metsandustoetuste kohapealne kontroll

Infopäevadele on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute eestvedajad ja konsulendid. Lektorid: SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur ja kontrolliüksuse juht Gunnar Reinapu.

Infopäeval osalemiseks palume kindlasti registreerida siin või aadressil www.pikk.ee (vt sündmuste kalender).

NB! Eelregistreerimine on tingimata vajalik ja lõpeb 3 päeva enne iga infopäeva toimumist ning on väga oluline lisapaberite (vajadusel) vormistamiseks ning toitlustamise tellimiseks!

Lisainfo vajadusel ja küsimuste korral palume võtta ühendust info@epkk.ee või tel 600 9349 (juhiabi Maire Vimb).

Infopäevade korraldamist toetab Euroopa Liit.

The post Tulekul metsanduse infopäevad! appeared first on Metsaühistu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumine arvestab ka EPKK metsanduse grupi ettepanekuid.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, seisab EPKK pressiteates.

Metsanduse valdkonnas juhitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele. Pöördumises on öeldud: „Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus-tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.“

Erametsanduse toetamine on aidanud kaasa hooldusraietele erametsades.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimees Kalle Põld kinnitas, et metsanduse kõige põletavam küsimus puudutab just metsandustoetusi. „On teada, et riigieelarvesse on planeeritud metsakasvatuslike toetuste oluline vähendamine. Metsameeste hinnangul on see lühinägelik samm. Just toetuste abil on hakanud erametsomanikud üha rohkem metsi uuendama, samuti on arenenud metsaühistud. Toetuste vähendamine annaks nendele arengutele tagasilöögi. Loodame, et loodav valitsusliit mõistab nende probleemide olulisust ning metsandustoetused taastatakse vähemalt samale tasemele, kus nad olid enne kärpeid.“

Erametsanduse toetuste kärpimise tagajärjel väheneksid erametsades metsauuendustööd.

Kolme erakonna kõnelused uue valitsusliidu moodustamiseks algasid 09. novembril. Praegu on arutluse all majandusküsimused.
Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule leiad siit.

The post Uus valitsusliit peab arvestama ka metsandusega! appeared first on Metsaühistu.

Kalle Põld rääkis, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise ajendiks on võimalus rääkida kaasa kogu maamajanduse arengus. „Maamajanduse areng peab olema koordineeritud ja juhitud selliselt, et kõik selle valdkonnad, seal hulgas ka metsamajandus, teeksid omavahel koostööd. Keskühistu keskendub EPKK-s metsa majandamise ja puidukaubanduse küsimustele,“ selgitas Põld. Ta lisas, et tööd metsanduse esindamisel on ees veel palju. „Esmalt selgitame välja ühisosa, kus meie huvid kattuvad teiste maaelu „tegijatega“ ja leiame võimalused ühiseks tegutsemiseks. Kaugemaks eesmärgiks on metsanduse parem sidustamine teiste maaelu valdkondadega.“

Keskühistu Eramets üldkoosolek kinnitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise mais toimunud koosolekul.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koondab 97 mittetulundusühingut, tulundusühistut ja ettevõtet põllumajanduse, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse, metsanduse ja maamajanduse erinevatest valdkondadest. 1996. aastal loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab tänavu oma 20. tegevusaastat.

The post Keskühistu Eramets juhatuse liige Kalle Põld valiti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimeheks appeared first on Metsaühistu.

Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.

Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.

Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.

Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda

The post EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi appeared first on Metsaühistu.

EPKK JA ERAMETSALIIT TEGID ETTEPANEKU VÕTTA MENETLUSEST TAGASI EKRE ALGATATUD METSASEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

EPKK ja Eesti Erametsaliit saatsid 14. juunil Riigikogu Keskkonnakomisjonile kirja, milles palutakse Riigikogu menetlusest tagasi võtta EKRE fraktsiooni poolt 6. aprillil 2017 algatatud Metsaseaduse §40 muutmise seaduse eelnõu (420 SE). Seaduse eelnõuga soovitakse muuta metsaseaduse § 40 lõiget 10 ja kehtestada nõue, et kevadist raierahu hakkaksid lisaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) järgima ka erametsaomanikud. Valitsus otsustas 3. mai istungil eelnõu mitte toetada. EPKK ja Erametsaliit märgivad oma kirjas, et võimalused liikide kaitseks on loodud nii looduskaitseseaduses kui ka metsaseaduses, kus on ette nähtud muuhulgas võimalus eriti tundlikes piirkondades loomastiku sigimisperioodil raied peatada. Seetõttu ei ole kevad-suvise raierahu laialdasem kehtestamine niivõrd seaduse muutmise küsimus, kuivõrd metsaomanike teadlikkuse tõstmise küsimus.

RIIGIKOGU NÕUSTUS KUUSIKUTE RAIEVANUSE LANGETAMISEL ERAMETSALIIDU JA EPKK SEISUKOHTADEGA

Riigikogu võttis sellel nädalal vastu metsaseaduse muudatused (396 SE), millega nähakse ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Seadusemuudatusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60-70 aastani. Praegu peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise. Eelnõu poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 24. Muudatused on kooskõlas EPKK ja Erametsaliidu poolt möödunud nädalal Riigikogule saadetud kirjas toodud soovitustega.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võttis seisukohti metsaseaduse muutmise osas appeared first on Metsaühistu.

„Usun, et kahe suurima põllumajanduse esindusorganisatsiooni ühinemine annab meile palju parema võimekuse rääkida kaasa soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel biomajanduse valdkonna arendamiseks Eestis,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus (keskel) usub, et ühinemine annab organisatsioonile parema võimekuse ettevõtluskeskkonna kujundamiseks.

Sõrmuse sõnul koondab koda suurt osa biomajanduse valdkonna ettevõtjatest – põllumajandustootjatest, toiduainetööstusest, metsaühistutest ja teistest sektoriga tihedalt seotud maamajanduse sidusettevõtjatest. Taastuvad loodusvarad on meie rahvuslik rikkus, mille tõhus ja kestlik väärindamine annab võimaluse panna alus kogu Eesti majanduse edule. Tuleviku oluliseks märksõnaks on senisest parem koostöö tarneahela erinevate osapoolte vahel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatus laienes ühinemise tulemusel kolme liikmeni. Alates tänasest hakkasid kehtima koja uue juhatuse liikme Vahur Tõnissoo volitused. Endine Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo hakkab koja juhatuse liikmena koordineerima põllumajanduse valdkonda ja korraldama koja põl­lumajanduse grupi tööd.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumeeste Keskliit ühines Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga appeared first on Metsaühistu.