Konverents “Metsandusfoorum 2022”, mille programmi koostamisel oli abiks ka Metsaühistu, keskendub metsa- ja maaomaniku rollile, seda nii laiemas kui otseses vaates. 

• Arutletakse Eesti metsanduse tulevikust läbi metsanduse arengukava 2030 põhipunktide ning ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava võtmes. 
• Räägitakse Eesti suurima metsamajandaja RMK plaanidest ning maailma puiduturul toimuvast. 
• Mõtiskletakse ühiselt metsanduse ja teaduse seostest ja sellest, kuidas ettevõtja sellest oma tegevuses kasu võiks saada, ehk kuidas paremini väärindada oma metsa.

Aeg: 12. oktoober 2022 kell 10:00 – 15:00
Koht: ERM-i teatrisaalis (B-osa) (Muuseumi tee 2, 60532 Tartu)
Osalemine: tasuta

Konverentsi on võimalik jälgida ka videoülekande vahendusel.

Registreerimine
Tartus osalemiseks: 7. oktoobri kella 12:00ni 
Videoülekande jälgimiseks: 11. oktoobri kella 17:00ni 
Täida siin registreerimisvorm

Päevakava
9:30 – 9:50 Kogunemine, hommikukohv
9:50 – 10:00 Foorumi avasõnad. Keskkonnaminister Madis Kallas
10:00 – 10:30 Kas see on viimane metsanduse arengukava? Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp
10:30 – 11:00 Milline on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) roll, võimalused ja plaanid suurima metsamajandajana? RMK nõukogu esimees Randel Länts
11:00 – 11:30 ÜPP strateegiakava metsanduse võtmes. Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna osakonnajuhataja Katrin Rannik
11:30 – 12:00 Puiduturg maailmas toimuva vaates – mis saab edasi? Tark Mets OÜ metsandusekspert, Riigikogu liige Heiki Hepner

12:00 – 13:00 Lõuna

Metsast teaduseni
13:00 – 13:30 Ühe taimla rajamise lugu – miks on vaja tähelepanu pöörata taimede kvaliteedile? Navi Mets OÜ juhatuse liige Mirko Raup
13:30 – 14:00 Kas tuleviku metsakasvataja ja -omanik majandab metsa või süsinikku? Ecobase.earth asutaja ja juht Jaan Sepping
14:00 – 14:30 Biotoodete katsetehase tulemused ja perspektiivid. Fibenol OÜ arendusjuht Peep Pitk
14:30 – 15:00 Ühine aruteluring: Metsaomaniku teadmised eduka tuleviku aluseks – kas õpitu ka tulevikuvaatesse sobitub?
15:00 – 15:10 Foorumi lõpetamine.

Foorumil osalemine on tasuta, registreerunutele tasuta messipääse ja lõunasöök. 

Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit

The post Osale tasuta konverentsil “Metsandusfoorum 2022” appeared first on Metsaühistu.

Avaldame EPKK pressiteate olulisematest sõnumitest Riigikogule.

Uus kliimaeesmärk sunnib toidutootmist vähendama

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pressiteade
8. oktoober 2021

Kasvuhoonegaaside heitme vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebakohane võrdlusaasta, sest olime siis oma põllumajandustootmisega madalpunktis. Seega pole põllumajanduses selle eesmärgi saavutamine võimalik ilma toidutootmist vähendamata.

Täna, 8. oktoobril toimus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, kus oli arutelul kliimapaketi „Eesmärk 55“ mõju Eesti maaelule, põllumajandus- ja metsandussektorile. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad rõhutasid kohtumisel, et kliimaeesmärkide seadmisel tuleb silmas pidada toidujulgeolekut ja metsanduse pikaajalist iseloomu.

„Põllumajandussektori seisukohalt valmistab suurt muret Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt peab Eesti jagatud kohustuse määruse sektorites – transport, väikesemahuline energeetika, põllumajandus, jäätmed, tööstuslikud protsessid – 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähendama kokku 24%. Kõiki sektoreid käsitletakse ühe vitsaga sektori eripära ja panust arvestamata. Senine vähendamise eesmärk oli 13%. Vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebasobiv võrdlusaasta, sest olime siis oma põllumajandustootmisega madalpunktis. Seega pole põllumajanduses selle eesmärgi saavutamisse panustamine ilma toidutootmist vähendamata võimalik,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak tänasel Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil.

Maruštšaki sõnul on juba praegu Eestil tervikuna raskusi 13% suuruse heitmete vähendamise eesmärgi saavutamisega. „Prognooside kohaselt on see napilt võimalik, seejuures nähakse suurimat vähendamise potentsiaali transpordisektoris. Kui tõsta vähendamise sihti Euroopa Komisjoni poolt soovitud 24%-ni, siis nõuab see õiglasi ja jõulisi meetmeid,“ rõhutas ta. Põllumajanduses nähakse suurimat potentsiaali biometaani tootmise suurendamisel, millele järgneb oluliselt väiksema potentsiaaliga täppisväetamine. Need meetmed küll aitavad pidurdada põllumajanduses heitmete kasvu, kuid mitte pöörata trendi negatiivseks.

„Vähendamise eesmärgiks oleval 2005. aastal suutsime toota vaid 74% Eestis tarbitavast lihast. Ka teravilja ja õlikultuuride toodanguga olime siis alla isevarustamise võime, sest tootsime vaid suurusjärgus 91% vajalikust kogusest. Kuigi teraviljasektoris oleme praeguseks netoeksportija, siis lihasektoris sõltume jätkuvalt umbes 20% ulatuses imporditud toidust. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusbilanss oli toona väga sügavas miinuses, see on aastate jooksul paranenud, kuid jätkuvalt veame Eestisse sisse rohkem toitu kui ekspordime,“ selgitas Maruštšak.

Maruštšaki sõnul majandatakse Eestis suurt osa põllumajandusmaast keskkonnasõbralikult ning suuremad põllumajandus- ja toidutootmiseettevõtted on seadnud endale ambitsioonika süsinikuneutraalsuse eesmärgi. Selleks, et Eesti rahvas saaks ka tulevikus nautida kvaliteetset ja mitmekesist Eesti toitu, ei saa me rohepööret ellu viia toidutootmise vähendamise kaudu. Kui hindame tootjate seniseid pingutusi, toetame neid nende ambitsioonikate keskkonnaeesmärkide elluviimisel, siis panustame ka meie kohaliku maaelu püsimajäämisse ja arengusse.

Ka metsandust puudutavad kliimaeesmärgid on ambitsioonikad. „Paraku tuleb tõdeda, et samas ka lühinägelikud,“ ütles Riigikogu liikmetele Keskühistu Eramets tegevjuht ja EPKK metsanduse grupi juhatuse liige Priit Põllumäe.

„Kliimaeesmärgid on metsanduse pikaajalist iseloomu silmas pidades lühikese perspektiiviga ning loovad vägisi vale-eeldust, et metsade süsiniku sidumise võime on lõputu. Kui täna raiemahtu tugevalt piirates võime saada vaid lühiajaliselt suurema sidumise, siis paraku tuleb seegi inimeste töökohtade ja metsade süsiniku sidumise võime ning tervisliku seisundi arvelt tulevikus,“ täpsustas Põllumäe.

Põllumäe sõnul on Keskkonnaagentuuri arvutused näidanud seda, et erinevate raiemahtude juures metsade süsiniku sidumine pikaajaliselt ühtlustub. „Seega on kliimaeesmärkide seisukohast pikaajalises vaates peamine küsimus ja väljakutse see, kuidas olemasolevat ressurssi võimalikult parimal moel kasutada, sh ennekõike asendades fossiilseid materjale,“ rõhutas ta.

The post Kliimapaketi “Eesmärk 55” arutelu Riigikogus appeared first on Metsaühistu.

Metsanduse grupi juhatus: Priit Jõeäär, Kalle Põld, Priit Põllumäe; koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Korraldati terve rida metsanduse infopäevi ja avaldati arvamust ka maaelu arengukava metsandust puudutavate meetmete osas. Samuti saadeti uuele valitsusliidule metsandust ja biomajandust laiemalt puudutavad ettepanekud. Tulevikku vaadates kerkis oluliste teemadena üles: metsandus ja keskkonnakaitse, avalik vs erahuvi, talumistasude temaatika, maamaksu teemaatika jt. Samuti arutati koja maaelutoimkonna loomise vajadust ja võimalikke teemasid, mida toimkonna töö raames arutada (maa hind, maa maksustamine, maade sundvõõrandamine, talumistasud, jahinduse teemad jms).

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja koja metsanduse grupi esimees Kalle Põld.

Eesmärgiks võeti ka regulaarse infovahetuse sisseseadmine maaeluministeeriumi ametnikega, kes kureerivad metsanduse teemasid. Vaja on hakata korraldama metsandust puudutavaid ümarlaua kohtumisi. Leiti ka, et Põllumehe Teataja kolleegiumisse võiks kuuluda metsanduse esindaja. Samuti arutati osalise tööajaga töötaja palkamist, kes hakkaks koja juures koordineerima metsanduse küsimusi. Koosolekul leiti, et palgalise töötaja värbamine on vajalik.

Koosolekust võtsid osa metsaühistute esindajad.

Allikas: EPKK

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Metsanduse Grupi juhatus arutas tegevuskava appeared first on Metsaühistu.

Infopäevad algavad kell 14.

20. märtsil Kuressaare Ametikoolis (Kohtu 22, Kuressaare)
21. märtsil Pärnus, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi 8/12, Pärnu)
22. märtsil Rakveres, Wesenberghi hotellis (Tallinna 25, Rakvere)
27. märtsil Võrus, Võrumaa Toidukeskuses (Koidula 7, Võru)
28. märtsil Tartus, Tartumaa Põllumeeste Liidu õppeklassis (Jalaka 48, Tartu)
29. märtsil Tallinnas, Sihtasutuses Tallinna Teaduspark Tehnopol (Teaduspargi 6/1, Tallinn)

PÄEVAKAVA

13:30 – 14:00 Tervituskohv
14:00 – 14:45 Natura 2000 toetus erametsamaale
14:45 – 15:30 Siseriiklikud metsandustoetused
15:30 – 16:00 Kohvipaus
16:00 – 17:30 Natura 2000 ja siseriiklike metsandustoetuste kohapealne kontroll

Infopäevadele on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute eestvedajad ja konsulendid. Lektorid: SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur ja kontrolliüksuse juht Gunnar Reinapu.

Infopäeval osalemiseks palume kindlasti registreerida siin või aadressil www.pikk.ee (vt sündmuste kalender).

NB! Eelregistreerimine on tingimata vajalik ja lõpeb 3 päeva enne iga infopäeva toimumist ning on väga oluline lisapaberite (vajadusel) vormistamiseks ning toitlustamise tellimiseks!

Lisainfo vajadusel ja küsimuste korral palume võtta ühendust info@epkk.ee või tel 600 9349 (juhiabi Maire Vimb).

Infopäevade korraldamist toetab Euroopa Liit.

The post Tulekul metsanduse infopäevad! appeared first on Metsaühistu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumine arvestab ka EPKK metsanduse grupi ettepanekuid.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, seisab EPKK pressiteates.

Metsanduse valdkonnas juhitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele. Pöördumises on öeldud: „Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus-tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.“

Erametsanduse toetamine on aidanud kaasa hooldusraietele erametsades.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimees Kalle Põld kinnitas, et metsanduse kõige põletavam küsimus puudutab just metsandustoetusi. „On teada, et riigieelarvesse on planeeritud metsakasvatuslike toetuste oluline vähendamine. Metsameeste hinnangul on see lühinägelik samm. Just toetuste abil on hakanud erametsomanikud üha rohkem metsi uuendama, samuti on arenenud metsaühistud. Toetuste vähendamine annaks nendele arengutele tagasilöögi. Loodame, et loodav valitsusliit mõistab nende probleemide olulisust ning metsandustoetused taastatakse vähemalt samale tasemele, kus nad olid enne kärpeid.“

Erametsanduse toetuste kärpimise tagajärjel väheneksid erametsades metsauuendustööd.

Kolme erakonna kõnelused uue valitsusliidu moodustamiseks algasid 09. novembril. Praegu on arutluse all majandusküsimused.
Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule leiad siit.

The post Uus valitsusliit peab arvestama ka metsandusega! appeared first on Metsaühistu.

Kalle Põld rääkis, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise ajendiks on võimalus rääkida kaasa kogu maamajanduse arengus. „Maamajanduse areng peab olema koordineeritud ja juhitud selliselt, et kõik selle valdkonnad, seal hulgas ka metsamajandus, teeksid omavahel koostööd. Keskühistu keskendub EPKK-s metsa majandamise ja puidukaubanduse küsimustele,“ selgitas Põld. Ta lisas, et tööd metsanduse esindamisel on ees veel palju. „Esmalt selgitame välja ühisosa, kus meie huvid kattuvad teiste maaelu „tegijatega“ ja leiame võimalused ühiseks tegutsemiseks. Kaugemaks eesmärgiks on metsanduse parem sidustamine teiste maaelu valdkondadega.“

Keskühistu Eramets üldkoosolek kinnitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise mais toimunud koosolekul.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koondab 97 mittetulundusühingut, tulundusühistut ja ettevõtet põllumajanduse, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse, metsanduse ja maamajanduse erinevatest valdkondadest. 1996. aastal loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab tänavu oma 20. tegevusaastat.

The post Keskühistu Eramets juhatuse liige Kalle Põld valiti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimeheks appeared first on Metsaühistu.

Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.

Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.

Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.

Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda

The post EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi appeared first on Metsaühistu.

EPKK JA ERAMETSALIIT TEGID ETTEPANEKU VÕTTA MENETLUSEST TAGASI EKRE ALGATATUD METSASEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

EPKK ja Eesti Erametsaliit saatsid 14. juunil Riigikogu Keskkonnakomisjonile kirja, milles palutakse Riigikogu menetlusest tagasi võtta EKRE fraktsiooni poolt 6. aprillil 2017 algatatud Metsaseaduse §40 muutmise seaduse eelnõu (420 SE). Seaduse eelnõuga soovitakse muuta metsaseaduse § 40 lõiget 10 ja kehtestada nõue, et kevadist raierahu hakkaksid lisaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) järgima ka erametsaomanikud. Valitsus otsustas 3. mai istungil eelnõu mitte toetada. EPKK ja Erametsaliit märgivad oma kirjas, et võimalused liikide kaitseks on loodud nii looduskaitseseaduses kui ka metsaseaduses, kus on ette nähtud muuhulgas võimalus eriti tundlikes piirkondades loomastiku sigimisperioodil raied peatada. Seetõttu ei ole kevad-suvise raierahu laialdasem kehtestamine niivõrd seaduse muutmise küsimus, kuivõrd metsaomanike teadlikkuse tõstmise küsimus.

RIIGIKOGU NÕUSTUS KUUSIKUTE RAIEVANUSE LANGETAMISEL ERAMETSALIIDU JA EPKK SEISUKOHTADEGA

Riigikogu võttis sellel nädalal vastu metsaseaduse muudatused (396 SE), millega nähakse ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Seadusemuudatusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60-70 aastani. Praegu peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise. Eelnõu poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 24. Muudatused on kooskõlas EPKK ja Erametsaliidu poolt möödunud nädalal Riigikogule saadetud kirjas toodud soovitustega.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võttis seisukohti metsaseaduse muutmise osas appeared first on Metsaühistu.

„Usun, et kahe suurima põllumajanduse esindusorganisatsiooni ühinemine annab meile palju parema võimekuse rääkida kaasa soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel biomajanduse valdkonna arendamiseks Eestis,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus (keskel) usub, et ühinemine annab organisatsioonile parema võimekuse ettevõtluskeskkonna kujundamiseks.

Sõrmuse sõnul koondab koda suurt osa biomajanduse valdkonna ettevõtjatest – põllumajandustootjatest, toiduainetööstusest, metsaühistutest ja teistest sektoriga tihedalt seotud maamajanduse sidusettevõtjatest. Taastuvad loodusvarad on meie rahvuslik rikkus, mille tõhus ja kestlik väärindamine annab võimaluse panna alus kogu Eesti majanduse edule. Tuleviku oluliseks märksõnaks on senisest parem koostöö tarneahela erinevate osapoolte vahel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatus laienes ühinemise tulemusel kolme liikmeni. Alates tänasest hakkasid kehtima koja uue juhatuse liikme Vahur Tõnissoo volitused. Endine Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo hakkab koja juhatuse liikmena koordineerima põllumajanduse valdkonda ja korraldama koja põl­lumajanduse grupi tööd.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumeeste Keskliit ühines Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga appeared first on Metsaühistu.