Nüüd, kui tähistame Metsaühistu kümnendat juubelit, otsisime üles metsaomaniku, kes Metsaühistusse, täpsemalt Põhja-Eesti Metsaühistusse on kuulunud kümme aastat. Harjumaal elav Jüri Kriisemann kinnitas, et tookordset otsust pole ta kordagi kahetsenud. Vastupidi, ühistu on pakkunud talle abi, mida enne ühistusse kuulumist polnud üksikul metsaomanikul võimalik saadagi.

Alustame Jüriga juttu hoopis sellest, kuidas temast sai metsaomanik?

Metsaomand tuli pärandusena. Vanaisal oli maad ja metsa Kose vallas ja peale isa surma tuli maa ja mets mulle üle. Metsa on sealt ligi üheksa hektarit. Põllumaa rentisin ühele kohalikule põllumajandusettevõttele välja, aga metsa otsustasin ise majandama hakata ja seda mitte müüa. Mul on kaks poega, üks kümneaastane ja teine kahekümne kuuene ja nüüd siis kolme mehega seda metsa majandamegi. Nii et mehed on metsa planeerinud ja otsustanud, et meie seda ära ei müü!

Kuidas tuli otsus metsaühistuga liituda?

See tuli kergelt. Selles mõttes, et ma elan ise praegu Harku vallas ja mets on Kose vallas. Ise satun ma sinna harva, vanemate haua peal koristamas ja sõpradel vahel külas, aga ma ei ole seal püsivalt kohal. Seega pole mul ka pidevat ülevaadet, et mis seal toimub. Ja esimesed katsed, mis ma tegin, et seda metsa hallata – et keegi tuleks mulle sinna saagima või võsa lõikama – need põrkasid eitavale vastusele, kui tegijad kuulsid, kui vähe mul seda metsa on. Siis sain vallast metsanduskonsulendi kontakti ja sealt edasi kasvas juba välja püsiv koostöö metsaühistuga.

Olete selle koostööga kümne aasta jooksul rahul olnud?

Ma olen väga rahul! Ma olen muidugi selline passiivne metsaühistu liige, vahepeal ma käisin tihedaamalt aastakoosolekutel, aga nüüd viimasel ajal olen ka kedagi volitanud enda asemel. Aga väga rahul olen küll.

Kas metsaühistu on selle kümne aasta jooksul kuidagi muutunud?

Ei oska öelda, et oleks. Minu meelest toimetavad nad seal väga hästi. Muidugi, selle aja jooksul on seal olnud mitmeid minuga tegelenud konsultante, mõned on nooremad ja vihasemad, kes tulevad ka kohapeale ja tegelevad kohe metsas. Minu põhimure oligi varem see, et ma tahtsin, et keegi tuleks minuga metsa ja räägiks mulle minu metsast, et mis seal toimub. Ja sellega ma jäin enne metsaühistu liikmeks astumist jänni, sest keegi lihtsalt ei tulnud sinna. Aga siis kolme mehega olen ma seal käinud ja olen tõesti väga palju abi saanud, nii kaardi pealt kui ka puid takseerides. Minu üks kõige ebameeldivamaid hetki metsaomanikuna oli see, kui ma tahtsin oma abikaasa viia kodumetsa maasikale ja see mets oli nii võsa täis kasvanud, et ei jõudnudki nende maasikateni välja! Siis oli mul nii piinlik, et tellisin koha ühistu kaudu töö, mis seisnes võsa lõikamises ja metsaaluse puhastamises. Ja siis sai langetatud ka otsus, et kui mõne puu maha võtame, paneme kohe uued kasvama. Nüüd olemegi kolm korda metsa raiunud ja kolm korda ka istutust teinud. Ja maasikad koos kaskedega kasvavad nüüd koos – kolmeaastased kased ja igal aastal maasikad.

Järgmiseks tööks on siis hooldusraie?

Nüüd ongi see eesmärk, et hoida igasugused muud „kasvajad“ sealt eemale, mis siis väikeste kuuskede-kaskede kasvamist takistada võivad. Kuusk on iseenesest kindlam, tema tunneb rohu seest ka ära, aga lehtpuudega on keerulisem. Ma olengi kaske istutanud, see puu mulle väga meeldib, ja pärast on ühistust ka öeldud, et minu metsa pinnas on suhteliselt kruusane ja sinna ainult kuuske istutada ei saagi. Kask on tugevam ja toetab oma juurtega kuuski. Aga loodus lisab ka oma – sinna on kuskilt tekkinud jalakat ja linnud vist on toonud tamme. See mets areneb väga mõnusalt seal.

The post Staažikas metsaühistu liige metsaomanik Jüri Kriisemann appeared first on Metsaühistu.

EESTI KESKMINE METSAOMANIK AASTAL 2009 – ANDRES TAMM

Kõrgharidusega, vanus 46 aastat, sündinud märtsikuus, elukoht Harjumaal. Andrese metsamaa suurus on 6,1 hektarit ning see asub ühel katastriüksusel Harjumaal. Andres on üks 93271-st Eesti erametsaomanikust.

Metsaomanikuks sai ta hiljuti, kui sai kätte omandireformi käigus tagastatud metsamaa. Tegu on metsaga, millest 27% on küpset, 12% valmivat, 39% hektarit keskealist, 5% latimetsa ja 1% hektarit noorendikku. Ehk metsa vanuseline jaotus kopeerib enam-vähem täpselt kogu Eesti metsa vanuselist jaotust.

Kasvukoha järgi on Andrese mets palumets (kõige levinum metsatüüp Harjumaal), kus peaks kasvama kõige enam mändi. Kuna aga Andrese mets on statistiline keskmine, siis tema metsas kasvab peamiselt kaske (32%), veidi vähem mändi (27%) ja kuuske (25%) ning veidi ka halli leppa (9%). Keskmine puidu tagavara on ühel hektaril 188 m3.

Suure tõenäosusega ei ole Andrese mets inventeeritud, sest 2010. aastal oli Harjumaa erametsadest inventeeritud vähem kui pool. Seega pole Andresel ka kehtivat metsakorralduskava ning erametsaomanikele suunatud toetusi ta taotleda ei saa (erinevaid toetusi sai 2010. aastal vaid 4,6% erametsaomanikest). Ka ei kuulu Andres veel Metsaühistu ridadesse (2010. aastal oli ühistegevusega liitunud vaid 2,6% erametsaomanikest).

Keskmine metsaomanik ei olnud 2009. aastal eriti aktiivne metsa majandaja (erinevaid metsamajanduslikke tegevusi kavandas 2010. aastal vaid 12% füüsilistest isikutest metsaomanikke), seega pole Andresel vaja planeerida ka metsauuendust, mida 2009. aastal plaanisid erametsaomanikud teha vaid 6% neile kuuluvast metsamaa pindalast.

Mille poolest erineb siis Andres Aivarist ehk mis on peamised erinevused 2009. ja 2018. aasta erametsaomanike vahel? Eelkõige on kasvanud erametsaomanike aktiivsus oma metsa majandamisel. Kui 2009. aastal planeerisid oma metsas erinevaid töid vaid vähesed metsaomanikud ning rõhuv enamus neist uuendusraieid, siis kümne aastaga on oluliselt kasvanud erametsaomanike soov ja tahe tegeleda ka metsauuenduse ning hooldusraietega. Samuti on kasvanud erinevaid toetusi taotlevate ja neid ka saanud metsaomanike arv. Kõige olulisem on aga erametsaomanike aktiivne liitumine ühistegevusega – kui 2010. aastal oli metsaühistutega liitunud 2,6% erametsaomanikest, siis praeguseks on metsaühistutes juba kümnendik erametsaomanikest!

The post Keskmine metsaomanik aastal 2009 appeared first on Metsaühistu.

„Huvitav, miks see metsaosa nii tähelepanuta on jäänud?“ esitab Margus Timmo iseendale küsimuse, kui juhtida tema tähelepanu varju jäänud metsaomaniku-rollile. „Võibolla sellepärast, et ma igapäevaselt metsaga ei tegele,“ leiab ta ise ka vastuse.

Marguse side metsaga on pikaajaline ja tihe, nagu paljudel teistelgi eestlastel. Härma talus Setomaal elas tema esiisasid teadaolevalt vähemalt kuus põlve. Talu juurde kuulus ka mets. Mitte palju, aga natuke ikka, praeguseks kaheksa hektarit. Margus ning tema õde said selle metsa oma isalt, kelle isa võib nimetada ka metsa rajajaks.

„See mets, mis praegu kasvab, see on vanaisa mets,“ räägib Margus Timmo. „Ja ükskõik milline häda iganes oli, vanaisa metsa maha ei müünud. Ma tean, et isegi rahareformi ajal, kui mark vahetus krooni vastu, jäid vanaisale laenud peale, hobuse ostmiseks oli laenu võetud. Ja isegi siis, kui laenurahaga ostetud hobune ära suri, ei puutunud vanaisa metsa. Isa on mulle sellest ikka rääkinud, et vanaisa metsa ei puudutatud. Mina olen ka selle mõtte omaks võtnud, et metsa ei tohi kõike maha võtta.“

Margus Timmo metsamajandamise viis on ühtepidi väga moodne, teistpidi aga väga ürgne. Selle kohta võiks öelda püsimetsandus, aga ka lähtumine tervest talupojamõistusest. Nimelt nopib Margus igal aastal metsast välja mõned kõige kehvemad, võiks isegi öelda et hinge vaakuvad puud. „Alguse sai see sellega, et hakkasin metsakuiva välja võtma. Iga aasta võtsin just nii palju, kui kodus kütmiseks kulus. Seda metsakuiva jätkus ligi kümneks aastaks.

Tarbepuud võtan samuti oma metsast, aga nii, et püüan selle palgi maha müüa ja tulu eest osta vajalik töödeldud materjal. Need on muidugi väikesed mahud – 10-15 tihu nopin metsast välja, ikka selliseid puid, mis hakkavad kuivama või on latv kaheharuline. Otsin spetsiaalselt neid puid, mis tuleks metsast välja võtta. Mul üks hea sõber, eluaegne metsamees, tema näeb metsas need puud, mis kuivama hakkavad, kohe ära.“

Kuna metsa on üsna vähe, ei ole seal võimalik suuri lõppraideid teha. Marguse soov on, et metsa kasutamine ei oleks hooajaline, vaid pidev. „Kui nüüd mõelda, siis see mets on mind palju ja pidevalt aidanud. Iga aastal ma natuke võtan sealt, aga mitte palju. Siiski, metsamajandamise kava järgi oli üks lank, 120-aastased männipuud, selle me võtsime küll maha, aga nüüd on seal juba uued männid kasvamas,“ räägib ta.

Metsaühistu aitab

Hariduselt on Margus ehitaja, nii et aeg-ajalt oleks vaja ka veidi metsanduslikku nõu. Kui aga inimene tahab, siis vähemalt metsanduse osas on nõu ja abi saamine imelihtne. Selleks on metsaühistute võrgustik. Ka Margus on Põlvamaa Metsaühistu liige, kes kasutab ühistu abi pidevalt. „Ükskõik, mis ma metsas ette võtan, olen Põlvamaa Metsaühistuga läbi rääkinud. Viimane asi oli tuulemurru müük, tuul oli mul metsas maha murdnud ligi kolmkümmend puud. Nüüd aitas metsaühistu mul selle pisikese koguse puitu maha müüa.“

Metsaühistu on tema hinnangul üks väga hea võimalus erametsaomanikul oma metsa-asju ajada. „Metsaühistuga mulle meeldib asju ajada, nad ei ole ahned.. Ühistu ei tööta selle põhimõttega, et ostab odavalt ära ja müüb kallilt edasi, vaid leiab sulle just sinu materjali vajava saeveski ja aitab ühendust luua Muidugi võtab ka ühistu selle tehingu pealt oma teenustasu, aga see pole suur. Ühistus on mul juba tuttavad mehed, kes oskavad soovitada parimaid kohti, kuhu müüa oma materjali, olgu see siis peenpalk või paberipuit. Ja väga hea on see, et ühistu kaudu müües ei pea su kogused olema suured. Lähed ise saeveskisse pakkuma, siis alla koorma ei ole juttugi. Aga ühistu paneb mitme omaniku väikesed kogused kokku ja saabki müüdud. Ma olen väga rahul!“

Lisaks metsamaterjali müügile on Margus Timmo saanud ühistu kaudu veel nõustamist, ostnud seemneid, muidugi metsamaterjali müünud ja saanud nõu kogu finantsmajanduse korraldamiseks. „Kuidas maksta makse ja kuidas neid ajatada, nagu metsaomanikul on võimalus. Ja muidugi toetused, näiteks metsamajandamise kava tellimiseks. Ning üldised nõuanded, kasvõi see, et kes seda metsamajandamise kava teeb. Rohkem teenuseid tegelikult ei oskagi tahta!“

Marguse igapäevatöö on seotud Setomaaga, ta on Setomaa Liidu juhatuse esimees. Setomaa Liit kandis enne haldusreformi nime Setomaa Valdade Liit, kuid nelja valla ühendamise järel kadus nimest sõna valdade. Tegevussuunad on aga ikka samad – Setomaa elu edendamine läbi koostöö ja erinevate projektide. Ühtepidi on see amet seotud ka metsanduse ja erametsaomanikega. „Ma olen seal Setomaal kõigile soovitanud, et kui tahate oma metsi majandada, siis tehke seda metsaühistu kaudu. Tegelikult kui me 2006. aastal Setomaa valdades ühistegevusi ja ettevõtlust arendama hakkasime, siis me tegime ka Maaülikooliga koostöös uuringu Setomaa metsadest. Sealt selgus, et igal aastal jääb kasutamata umbes 50 tuhat tihumeetrit Setomaa metsaomanikele kuuluvat metsa, mis on ülekasvanud. Ja selt selgus ka see, et meie metsi ei majandata eriti. Siis tekkis meil idee, et teeme mittetulundusühingu, mis hakkaks Setomaa metsaomanike metsi majandama. See plaan osutus aga võimatuks, sest väikese metsapinnaga omanikud ei ela kohapeal. Ja neil on üsna ükskõik, mis nende metsas toimub. Tallinnast ei hakka nad oma kümne hektari pärast siia tulema. Ja samal ajal hakkasid pead tõstma ka Põlva ja Võru metsaühistud, mis on väga tublid ja usaldusväärsed ühistud, siis me pigem soovitame metsaomanikel ühistutega liituda ja nende abil metsa majandada.“

Artikkel ilmus täispikkuses ajakirjas Põllumehe Teataja. Loe lisaks Margus Timmo mustasõstrakasvatusest ning kogemustest ühistegevuse arendajana.

The post Margus Timmo – Setomaa arendaja ja metsaomanik appeared first on Metsaühistu.

Ühistu liikmete arvu kasv moodustab graafikul lauge joone.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson. Tema sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt – näiteks liikmete arvu kasv moodustab graafikul kena lauge joone, kiireid hüppeid pole olnud. Sama on ka teenuste arendamisega – neid tekkis juurde vastavalt metsaomanike vajadustele.

„Põhiline, mida metsaomanik metsaühistust saab, on kindlustunne ja abi. Ja teadmine, et ta ei ole oma viie või kaheksa hektariga üksi. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid. See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,“ tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd. Ja lisab, et eks muidugi ole omanikud erinevad – mõni on aktiivne ja teeb kõike ise, teine aga usaldab kõik metsaühistule ja oma metsa külastab vaid harva.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson.

„Meil on ka selliseid liikmeid, kes elavad kaugemal ja metsaga ise tegeleda ei jõua. Alles hiljuti käis siin oma metsa vaatamas üks kaugemal elav omanik. Ühistu oli teinud kõik tööd – raie, langi korrastuse, puidumüügi, uue metsa istutamise – nüüd tuli ja vaatas seda noort kasvavat metsa. Vanem mees on, talle tuli lausa pisar silma. Ütles, et nii ilusat pilti pole hulk aega näinud. Kui meie siin ühistus saame sellist tagasisidet, siis tunneme, et teeme õiget asja,“ räägib Atso Adson. Ja selgitab, et ühistu peabki olema metsaomaniku esimene partner, kelle poole saab omanik alati kõigi oma rõõmude ja muredega pöörduda. „Aga et metsaomanik tahaks ja julgeks ühistusse pöörduda, peab olema usaldus ühistu vastu,“ lisab Adson.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. „Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,“ räägib Adson. „Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,“ selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Metsaühistu on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. „Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, pikka aega on see olnud tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,“ väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Valgamaa Metsaühistu tutvustab metsatöid koolilastele.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. „Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küll tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,“ usub Atso Adson.

The post Valgamaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Eesti Maaülikoolis toimunud seminaril „Kas Eesti metsamajandus on jätkusuutlik?“ käsitles teemat Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.

Jätkusuutlikkuse mõiste võeti kasutusele kolmekümne aasta eest. Lühidalt öeldes tähendab see metsade majandamisel kolme eri väärtuse tasakaalustatud taastootmist. Nendeks väärtusteks on majanduslik (metsast saadav tulu), ökoloogiline (metsa ökoloogiliste funktsioonide täitmine ja elurikkuse säilitamine) ja sotsiaalne (metsast saadavad ühiskondlikud hüved). Kõik need väärtused peavad olema tasakaalus, ühte ei tohi teisele eelistada.

Erametsaomanikele soovitab Rosenvald järgida võimalusel neidsamu printsiipe. „Et erametsaomanik metsa majandades ei unustaks ka elurikkust ning tööhõivet. Kõige selle vahel tuleks leida tasakaal. Muidugi, väikemetsaomanikel on seda kõike raske teha, eelkõige peaks tasakaalustatust vaatlema riigi tasandil. Riigimets võikski olla selleks, millega tasakaalustatakse erametsade pigem majanduslike eesmärkide täitmist.“

Metsaühistu liikmed on aktiivsed metsuuendajad. Pildid tulevikukuusik!

Üldist metsanduse jätkusuutlikkust saaksid erametsaomanikud Rosenvaldi sõnul edendada aga metsi uuendades. Nimelt on erametsades tendents okaspuumetsade osakaalu vähenemisele ning lehtpuumetsade laiemale levikule. Ka siin tuleks Rosenvaldi hinnangul näha eelkõige suurt pilti. „Palju on erametsades okaspuumetsade asemele tulnud lepavõsa, mille majanduslik väärtus on väike. Uuendada tuleks neid pindu kuusega, kuid mina elurikkuse uurijana soovitaksin siinkohal mitte kuuske istutada, vaid uurida ka teisi võimalusi. Võib püüda majandada näiteks valikraietega,“ rääkis Raul Rosenvald.

Metsandusteadlase jutu taustal paistavad positiivselt silma Metsaühistu liikmed, kes on juba aastaid olnud eeskujulikud metsauuendajad. Jätkusuutlikult metsa majandav omanik saab Metsaühistu kaudu ühineda ka PEFC sertifikaadiga. Kui ka Sina soovid, et mets saaks kestlikult majandatud, võta ühendust sobiva metsaühistuga, mille kontaktid leiad veebist.

The post Jätkusuutlikku metsandust saab edendada iga metsaomanik appeared first on Metsaühistu.

Vinni ja Põllumäe ei eksinud, kahjustajaks ei ole tõesti põder, vaid hoopis kodukits. Kodukitse üheks lemmikroaks on puude võrsed, lehed ja koor. Söögiks kõlbavad peaaegu kõik puuliigid, välja arvatud haavapuu, mille koor on kitsede jaoks liiga mõru. Nii teevadki kitsekasvatajad oma karjale lisaks heinale talveks oksavihtu, isegi oma aja ära elanud jõulupuu on sobilik ninaesine.

Armas loomake, kes vabalt liikudes puudele ei halasta.

Kuna puukoor soodustab kodukitsede seedimist ning annab loomadele vajalikke aineid, soovitavad kitsekasvatajad võimaldada kitsedel puid koorida, aga ka sarvi sügada. See aga tekitab puutüvedele sügavad haavad.

Sellistest kahjustatud kohtadest algab puu nakatumine.

Artikli juures olevad pildid on tehtud Põlvamaal Veriora vallas. Juba aastaid on seal ühe kitsekasvataja paarikümnepealine kari pääsenud aeg-ajalt naabrite metsa ning lasknud seal võrsete, koore ja lehtedega hea maitsta. Alates 2012. aastast on kitsed kahjustanud poolt ühe metsaomaniku kümnehektarilisest metsast, valdavalt noort puistut. Tänaseks on läinud eineks hektar 2012. aastal istutatud kuuske. Valmiv ja küps mets kitsedele ei meeldi, põhiliselt nosivad kodukitsed metsas kuuske, paju ja leppa.

Kodukits koorib ära ka männipuu.

Kitsekasvatajad on oma foorumis kodukitsede puulembuse kohta kirjutanud, et „Kits ja võsa on lahutamatud sõbrad,“ samuti et „Tõelised kärnerid, mida pikema kerega, seda kõrgemalt on puud pügatud“. Lisaks veel, et kitsed on suurepärased ronijad ja hüppajad, kelle tõkestamiseks peab aedik olema vähemalt poolteist meetrit kõrge. Elektritara peaks olema vähemalt 3–4 traadiga, soovitavalt siiski 5 traadiga. Alumine traat peaks olema üsna madalal, 15–20 cm, et kitsed alt läbi ei pääseks.

Seega pole üllatav, et metsa lähistel lahtiselt peetavad kodukitsed võivad muutuda metsaomanikule tõsiseks peavaluks – kui kitsekari pääseb metsa, toob see kaasa tõsiseid kahjustusi.

Puutumata pole jäänud pea ükski puu.

Erki Vinni sõnab, et on metsades näinud palju ulukikahjustusi, kuid kodulooma kahjustusega pole ta varem kokku puutunud. „Üllatav, et kodukits sellist asja teeb“ ja lisab, et „Kahjustus on kahtlemata ränk. Piltidelt paistab, et kahjustatud on eelkõige puude alumine osa, see, kust palki saaks. Nüüd aga võib puu selle kooreta osa kaudu nakkuse saada, puidu struktuur saab kahjustada ja suurema tuulega hakkavad puud just selle koha pealt murduma. Mina isiklikult soovitaksin selle puistu maha raiuda ja uue rajada, aga eks Keskkonnaameti spetsialistid kohapeal otsustavad, mis oleks metsa jaoks parim.“

„Ulukikahjustused metsas on tavaline asi, nüüdseks on natukenegi reguleeritud kahjude katmise kord. Aga kui tegu on koduloomadega, siis kes katab kahju? Kitsede omanik? Kui ta vastutust ei võta, peab asja lahendama politsei ja kohtu kaudu,“ leiab Priit Põllumäe.

Nii ongi metsaomanik tõsise probleemi ees – kahju on suur, kuid kes hüvitab? Kitsepidaja vastutust endale ei võta. Lahendust antud probleemile püütakse leida Metsaühistu kaasabil.

Tõsi on ka see, et kodukitsede pidamine pole lihtne. Praegu ilmselt Eesti tuntuim kitsekasvataja Martin Repinski on öelnud: «Ütlen ausalt, et nii palju kui olen kitsekasvatajatega suhelnud, siis ühelgi kitsekasvatajal ei ole naabritega häid suhteid.“

The post Kodukits võib metsas palju kahju teha appeared first on Metsaühistu.

Looduslik jõulupärg püsib kaua kaunis.

Kogu pärja materjal võiks olla looduslik – aluseks pajuvitstest rõngas, põhimaterjaliks kuuseoksad, kaunistuseks käbid, samblatutid, kuivatatud marjad ja muu looduslik materjal.

Materjali kogumiseks tuleks ette võtta käik lähimasse metsa. Enda tarbeks võib igaüks korjata metsasaadusi, kui sellega ei kahjustata kasvavaid puid. Kuuseoksi on kõige parem korjata uuendusraie langilt, kus need nagunii maas vedelevad. Kõike muudki vajalikku leiab metsa alt päris vabalt.

Siiski peab meeles pidama, et päris vabalt võib oma tarbeks metsasaadusi korjata riigimetsast või tähistamata erametsast. Tähistatud erametsa puhul tuleb saada selleks aga metsaomanikult luba. Reeglina on erametsa tähistaval sildil olemas ka omaniku kontaktid. Nõu ja abi võib saada ka kohalikust metsaühistust, kus on olemas ülevaade oma liikmete metsade kohta.

Jõulupärja tegemine on lihtne – pajuokstest keeratakse kokku alusvõru, millele kinnitatakse traadiga või liimiga kuuseoksad. Kõik kaunistused saab samuti kinnitada kas liimi või traadiga. Lõpptulemus sõltub meisterdaja käteosavusest ja maitsest.

Head meisterdamist! 
Pilte omatehtud pärgadest ootame ka Metsaühistu Facebooki lehele.

The post Loodusliku jõulupärja järele mine metsa! appeared first on Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Metsaühistu.

Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link

„Peamiselt lähevad siia kuused,“ räägib Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Tavaliselt talvel maapinna mineraliseerumist teha ei saa, kuna maapind on külmunud. Kuna sel aastal on talv väga soe ning pinnas pehme, siis on raske teha metsamaterjali raiet ja kokkuvedu. Et palkide kokkuveo masinale rakendust saada, panime samale masinale metsaadra järgi ning teeme hoopis ettevalmistusi istutamiseks. Kui ilmad peaks külmenema ja ader maasse ei tungi, võetakse ader ära ning minnakse jälle raie objektile,“ selgitab Link.

Väljaveomasinat saab kasutada ka metsauuendustöödel.

Mikk Link kiidab ka Läänemaa metsaomanikke, kes planeerivad metsas tehtavat pikemat aega ette. „Konkreetselt siin on omanikuks rootslane – rannarootslaste järeltulija. Tema ei soovi metsast kiiret kasu saada, vaid mets korda teha, et tulevikus kasvaks siin ilus mets. Omanik usaldab ühistut ja nii saame me töid pikemalt planeerida,“ selgitab Mikk Link. Ja lisab, et taoline suhtumine iseloomustab paljusid Läänemaa metsaomanikke. „Eks metsaomanik peabki pikemalt ette mõtlema. Näiteks metsauuendusele tuleb mõelda juba enne raiet. Siinkandis on probleemiks ka liigvesi – pea sada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid on umbes ja vesi ei pääse jooksma. Võimalusel puhastame vanu kraave ja paneme veed jälle voolama. Lõpptulemusena saab mets parema kasvuhoo,“ räägib metsamees.

Sealsamas lähedal on Läänemaa meestel näidata ka lank, kus parasjagu tehakse samuti maapinna ettevalmistust, kuid teistmoodi – kopp tõmbab kamara maast lahti ja keerab selle ümber. „Proovime, kuidas õnnestub,“ sõnab Link ja lisab, et sellist tööd tehakse Läänemaa Metsaühistus esimest korda. „Tegu on mätastamise või küngaste rajamisega, nagu seda nimetatakse. Mõte on selles, et liigniiskele pinnasele tekiksid kõrgemad kohad, kus puu saaks kasvada. Aga et teeme seda esimest korda, siis tulemuses väga kindel ei ole. Peame siia leidma hästi kogenud metsaistutajad, kes oskavad puudele õige koha leida,“ räägib Link.

Liigniisketel maadel tuleb maapind enne metsauuendust mätastada.

Läänemaa Metsaühistu planeerib metsades tehtavaid töid nii pikalt ette kui võimalik. „Suurem hulk metsaomanikke on meiega ühte meelt, et metsas uisa-päisa tegutseda ei saa,“ sõnab Mikk Link. „Kuid omanikke on erinevaid ja neid, kes tahavad midagi kiiresti ja ootamatult teha, on muidugi ka. Ühistu peab siis vaatama, kas saame omaniku soovidega kaasa minna või oleks otstarbekam hoogu maha võtta. Omaniku usaldus ühistu vastu on siinkohal oluline,“ räägib Link.

Läänemaal pandi väljaveotraktor maapinna ettevalmistustöid tegema.

The post Läänemaa Metsaühistu valmistub kevadiseks metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Toetuse taotlemisel aitavad metsaomanikke Metsaühistud, vaata ka vastuvõtuaegu. Taotlusi saab ise esitada e-PRIA portaalis.

Toetus on abiks ikka, kinnitas Võrumaa metsaomanik Ülo Luhamets, kes taotles hiljuti Võrumaa Metsaühistu abil toetust kolmel kinnistul asuvate sihtkaitsevööndite eest. Luhamets selgitas, et üks aladest on täieliku kaitse all ning selles metsas ei või piltlikult öeldes „raagugi murda“. Teiste alade piirangud on veidi leebemad.

„Ettevaatlikult saab majandada, võtan ise veidi küttepuid enda tarbeks. Aga ega ma suurt majandamist plaanigi, metsad on mul rohkem hoidmiseks,“ selgitas Luhamets. Ja lisas, et tema isiklikult looduskaitseliste piirangute vastu ei ole. „Eks üldse võiks selle metsaraiega veidi tagasi hoida, suurt raha ei tasu metsast taga ajada,“ rääkis metsaomanik.

Toetuse määr on Natura 2000 alal ja väljaspool võrgustikku asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

2017. a on toetuse eelarve 4,32 miljonit eurot. Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2018. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2018. a.

The post Veel sel nädalal saab taotleda metsamaa NATURA alade toetust appeared first on Metsaühistu.