Võib öelda, et Sokkadele on metsaarmastus vereliini pidi kaasa antud. Erki isa oli eluaegne metsamees, töötades pärast sõda esmalt metsapunktis, siis metsakombinaadis ja lõpuks Roosa metskonnas Tõrvandu vahtkonna metsavahina. Ta tunnistab, et eks sealt selle metsapisiku ja suuna, mida õppima minna, saigi. Nüüd on Sokkade perre juurde sirgunud juba ka kolmanda põlvkonna metsamees. Poeg Karl-Gustav on lõpetanud Eesti Maaülikooli metsanduseriala ja Võrumaa metsaühistus praeguseks töötanud veidi enam kui aasta.

„Mul on kaks poega. Alguses oli noorem selline metsa poole, tahtis minna Luuale harvesterijuhiks õppima, Karl-Gustav oli tehnikahuviline. Lõpp tulemus on see, et Kristjanist sai auto remonditehnik ja metsandust läks õppima hoopis Karl-Gustav,“ annab Erki lühiülevaate.

Võrumaa metsaühistus on Karl-Gustav isalt üle võtnud kõik need tööd, mis seostuvad praktilise metsakasvatusega, ning Erkile on jäänud rohkem administratiivne roll metsaühistu üldise töö korraldamisel, omanikega suhtlemisel ja toetustaotlustega tegelemisel.

Kasv suuremate metsaühistute sekka

Võrumaa metsaühistu lõi 1996. aastal tuntud erametsanduse edendaja Toomas Kreevald, ent ühistu tegevus jäi peagi pärast asutamist soiku, kui Kreevald läks Tallinna endist Erametsakeskust juhtima. Erametsakeskusest on praeguseks saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakond.

2003. aastal äratasid ärksamad liikmed ühistu jälle elule, aasta hiljem kutsuti esimest korda kampa Sok, ent tol hetkel polnud ühistul töö eest elamisväärset palka pakkuda, sest peamine tulu laekus vaid mittetulundusühingu liikmemaksudest. Peagi hakkas aga riik erametsanduse tugiisikuid – niimoodi nimetati tollal metsaühistute juhte, kelle ülesanne oli piirkondliku ühistegevuse arendamine – toetama ja 2005. aasta maist saigi Erkist Võrumaa erametsanduse tugiisik.„Sisuliselt olen tugiisik tänaseni,“ muheleb ta.

„Kaasavaraks“ sai Erki 25 ühistu liiget. Aasta lõpuks õnnestus liikmete arv duubeldada ja praegu on Võrumaa metsaühistu oma enam kui 1500 liikmega üks Eesti suuremaid. See on märkimisväärne tulemus, kuna Võrumaa metsaühistu tegutseb – nagu nimigi ütleb – lokaalselt vaid Võrumaal, mitte maakondade- või riigiüleselt, nagu mitmed teised.

Reklaami ei pea ühistu endale juba ammu tegema. Uusi liikmeid lisandub igal aastal sadakond suuresti just suusõnalise soovituse toel juba olemasolevatelt liikmetelt, kes metsaühistu tegemistega rahul on. Mis on siis liikmete rahulolu võitmise saladus? „Me pole äriühing ega pea olema omakasu peal väljas. Esimesena arvestame ikkagi liikmete huvidega,“ on Karl-Gustav kindel.

Järelkasvu on keeruline leida

Just üha suurenev liikmeskond on üks põhjuseid, miks eelmisel aastal Karl-Gustav metsakasvatajana tööle võeti. Noori metsaspetsialiste on Võrumaale varemgi jõudnud, sest ühistu on praktikabaasina teeninud nii Luua Metsanduskooli kui ka Eesti Maaülikooli, kuid metsaühistusse pikemaks pole neid ükski varem jäänud.

Lisaks metsakasvatusele on ühistus Karl-Gustavi korraldada ka taimemüük. Ajal, mil Võrumaa metsaühistu kontoris kohtume, on parasjagu kibekiire kevadise metsaistutuse aeg ja Karl-Gustav tõuseb iga natukese aja tagant kellelegi istikuid või istutustorusid kätte andma. Liikmetele telliti kevadeks ligikaudu 360 000 taime ja umbes veerand sellest paneb mulda ühistu ise, sest üha enam vajatakse nende abi ka istutustöödega.

Noore järelkasvu saamine on väljakutse kõigile metsaühistutele, sest palga- ja töötingimustega võisteldakse terve erasektoriga, kus noored näevad tihti rohkem võimalusi. Karl-Gustavi sõnul on teoorias tõesti nii, aga alati kõik nii mustvalge pole. Ta tunnistab ausalt, et kindlasti on metsaühistust paremaid tööandjaid, aga praktikas pole noorel nendele nn headele kohtadele nii lihtne saada, kui ehk tundub. „Ühistus olen osalise koormusega ja saan kõrvalt muid asju teha – mulle nii sobib,“ ütleb ta. Need muud asjad tähendavad näiteks kultuurihoolduse tegemist või küttepuude müüki oma ettevõtte alt.

Küsimuse peale, kas oma lapsega on keerulisem koos töötada kui võõraga, vastab Erki mõtlemata, et pigem ikka lihtsam. „Ta on ju minuga kasvanud ja ühiselt töötanud-toimetanud, koos on see metsas kasvamine toimunud,“ arvab Erki. „Alguses, kui olin ühistus vähem ja tegin oma metsa ka, tuli naine talvel kelguga metsa süüa tooma, koos lastega. Väikesed poisid seletasid juba siis emale, mida kasvama jätta ja mida raiuda, ning ega tühja kelguga koju mindud, okka võeti puud ka ühes.“ Sokkade side metsaga on väga tugev, Rõuge vallas elatakse oma pere ajaloolises talukohas, mille juurde kuulub ka omajagu metsamaad.

Muret teevad looduskaitselised piirangud

Ehkki Võrumaa metsaühistu tegevuspiirkond on Eesti loodenurgas äärealal, Tallinnast kaugel, on viimased aastad läinud nii, et Erki on varasemast palju enam pidanud käima pealinnas Võrumaa metsaomanike huvide eest seismas. Mureks ikka looduskaitselised piirangud, mis sarnaselt paljude teistega ka Võrumaa metsaomanikke omajagu pitsitavad.

Erki ise ütleb konkreetselt, et looduskaitseliste piirangute koormus on muutunud väljakannatamatuks ja kannatajad on need, kes elavad maal oma kodus ja on metsa mõistlikult majandanud. Metsaühistu juhina on ta tihti esimene kontakt, kellelt metsaomanik aru pärima läheb, kui selgub, et tal edaspidi enam ei lubata oma maal teha kõike seda, millega ta seni arvestanud on. Iga piirang mõjutab otseselt inimeste toimetulekuvõimet, eriti ääremaal, kus mets ongi tihti vaese mehe kasukas, nagu öeldakse. Erki läheb põlema, rääkides lugusid kohalikust muusikapedagoogist, kes soovis metsatuluga parandada katkise katuse, ent see jäi metsast leitud elupaikade tõttu tegemata, samuti kohalikust lambakasvatajast, kelle lammastele mõeldud heinamaast on järsku saanud pärandniit, kust niidetud hein (kuna pärandniitu võib niita ajaliselt hiljem) enam loomadele toiduks ei sobi. „Metsaühistu töötajana oled omamoodi piirkondlik sotsiaaltöötaja,“ ütleb Erki, et selliseid traagilisi lugusid kuuleb varsti vaat et iga päev.

„Praegune looduskaitse ei soodusta metsades looduse kaitset, sest mets võetakse ära neilt, kes on seda hoidnud,“ toob Karl-Gustav välja kurva tõe, et oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus omanik raiub metsa lihtsalt igaks juhuks, sest muidu hiljem tal ehk ei lubata enam majandada.

Poliitikud kuulavad küll metsameeste mured alati kenasti ära, aga lahendusi ei ole, sest nagu on kombeks öelda: selleks puudub poliitiline tahe. Erki tunistab, et ega ta nii sinisilmne olegi, et usuks, nagu pöördumiste kirjutamisest midagi muutuks, aga süda ei luba ka käed rüpes pealt vaadata.

Küsimuse peale, kas Karl-Gustavist saab tulevikus metsaühistus isa mantlipärija, ütleb ta kohe, et sellele positsioonile ta ei pretendeeri, sest praktiline metsatöö meeldib talle rohkem kui kontorielu ja paberimajandus.

Artikkel ilmus originaalis õppelehes Sinu Mets Nr 76.

The post Erki ja Karl-Gustav Sok ühiselt Võrumaa Metsaühistut vedamas appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja annab nõu, kuidas käituda kui kinnistul puudub avalik juurdepääs teele
• Võrumaa metsaühistu pikaaegne juht Erki Sok võitleb innukalt Eesti kagunurga metsaomanike õiguste eest. Ühistus toimetab ta juba mõnda aega koos poja Karl-Gustav Sokuga.
• Meelis Matkamäe ja Rene Puhke Rakvere metsaühistust selgitavad, mida peab metsaomanik teadma puidu müügist.
• Metsateatist esitades on nüüd võimalik saada eelhinnang raie lubamise või keelamise kohta.
• Kas ja mille poolest erineb metsamajandamine saartel mandrist?
• Kliimaministeerium selgitab, mida kujutab endast Euroopa Liidu raadamisvabade toodete direktiiv.
• Metsaühistute esindajad käisid tutvumas Rootsi metsandusega.
• Jaanus Vaiksoo teeb kokkuvõtte, kuidas võib metsloom inimese tervisele ohtlik olla.
• Jpm

Loe õppelehe Sinu Mets juuni numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

Kuidas käituda kui kinnistul puudub avalik juurdepääs teele?

Sinu Metsas ilmunud kinnistu juurdepääsu tee teemal saad pikemalt lugeda meie kodulehel. Loe pikka artiklit

The post Sinu Mets – Juuni 2025 appeared first on Metsaühistu.

Lageraie keelamine ei peata puude suremist

Küll saab metsa hävitamist kogeda Soka sõnul looduskaitse puhul, sest ükski lageraie keelamine ei peata puude vananemist ja loomulikku suremist. „Metsa hävinemist näeb kõikidel kaitsealadel ja viimasel ajal eriti seoses üraskilevikuga. Üraskikahju puhul öeldakse tihti, et tuleb asemele uus mets, aga ega iseenesest ikka ei tule ju küll!”

Erki Sok Paides Arvamusfestivalil 2024

Ta lisab, et võrrelda tuleks alati võrreldavaid – puid puudega ja marju marjadega. „Kui lageraie puhul heidetakse ette puude raiet, siis teiselt poolt kaitsealadel on lihtsalt puude väljalangemine. Kui lageraie järgselt saab olema uus metsapõlv, siis looduskaitse puhul üraskijärgselt sarapuuvõsa ja ei enamat. Kui lageraie langilt olen korjanud metsmaasikaid ja vaarikaid, siis sarapuuvõsast ma ei ole neid leidnud.”

Mida tuleks teha Eestis looduse kaitseks? „Tuleks lõpetada päevapealt see rohehullus ja tegutseda reaalse põhjendatud looduskaitsega! Maaomanikud pole looduskaitse vastu, aga see hakkab maaomanikust aina kaugenema. Täna oleme olukorras, kus maaomanikud on loonud nii oma tegevuse kui ka tegevusetusega oma metsadesse loodusväärtused. Metsamaa ja sellega seoses kõiksugu loodusväärtused aina kasvavad,” räägib Võrumaa Metsaühistu juht. „Aga uute seaduseparandustega võetakse just nendelt kõige rohelisema mõtteviisiga omanikelt võimalus oma metsa kasvatada ja kasutada! Ehk siis riik ja avalikkus saeb oksa, mille peal ise istub. Need planeeritavad seadusemuudatused on otsene karuteene looduskaitsele.”

Ja nagu ikka, puudutavad need seadusemuudatused kõige valusamalt neid omanikke, kes elavad kohapeal maal – seega on Soka hinnangul tegu ka maaelu väljasuretamisega. „Metsaomanikele mõeldakse välja erinevaid piiranguid, ent vastu pakutavad hüvitised ja meetmed on pea olematud. Vaadata pealt, kuidas sinu elutöö mädaneb ja hävineb ning sa ei tohi mõningal juhul isegi oma metsa minna – see on tase, millega ei saa kuidagi rahul olla.”

Sok toob veel üheks näiteks tänasest absurdsest seadusandlusest, et alates märtsist nõutakse kaitsealadel pisikeste raiete soovi korral keskkonnamõjude hindamist. See on hindamine, mida tavaliselt peab tegema ülisuurte arenduste ja mastaapsete karjääride tegemisel. „Nõuda hindamist, mis ei puuduta üldse metsandust ega loodushoidu ning maksab vähemalt kolm korda rohkem, kui planeeritud saadav tulu? Selle peale ikka annab tulla!”

Eesti erametsaomanikud on ajas muutumas

„Kui algselt olid ühistus valdavalt sellised metsaomanikud, kes said ise kõik oma metsamajandamistööde tegemisega hakkama, siis järjest enam kasutatakse tööde korraldamisel metsaühistu abi. Seda nii raiete tegemisel kui ka metsauuendamistööde korraldamisel,” räägib Sok aset leidnud muutustest, mille olulisemateks põhjusteks on kohapeal elavate omanike vananemine ja nooremate kaugemal tööl käimine.

Samuti on metsaomanikud tema sõnul saanud järjest targemaks. Seda on aidanud teha mitmed toetused, teavitused, õppepäevad ja ka paljud muud meetmed. Parimaks toetuse liigiks on olnud metsauuendamise toetus, mis on suunanud omanikke metsi uuendama ja näidanud, et tegemist ei olegi ülejõu käiva tegevusega. Samuti on väga suureks abiks olnud metsaühistutele nõustamistoetus, mis on aidanud metsaomanikele tasuta nõu jagada. Kahjuks selle toetuse eelarve on võrreldes aasta tagusega veerandi võrra vähenenud ja pideva liikmete arvu kasvu puhul tekitab see ühistutele raskusi nõustamise korraldamisel.

Võrumaa Metsaühistul läheb Soka sõnul vaatamata ühiskonnas toimuvale hästi. „Kui alustasin ühistu juures tööd, oli meil ühistus paarkümmend liiget. Täna on liikmeid 1430 ja igal aastal lisandub umbes 100 uut väikemetsaomanikku. Mõistagi on ka lahkumisi, kuid kõikidel on lahkumiseks tavapärased loomulikud põhjused: omandi üleminek teisele pereliikmele, surmad, kinnistu müügid jne,” räägib ta.

Metsaühistu põhitegevused on metsaomanike nõustamine ja erinevate ühistegevuste korraldamine. Samuti korraldatakse metsamaterjali müüki ja raiete enampakkumisi, taimede tellimist ja istutustööde korraldamist, metsamajandamiskavade tellimist ja erinevate tegevuste planeerimist. Ühistust saab soetada ulukitõrjevahendit TRICO ja üraskipüüniseid.

Soka sõnul on metsaühistu üks olulisemaid ülesandeid seista oma liikmete õiguste eest ja lüüa kaasa seadusloome sõnastamisel. Näiteks augusti keskel toimus Võrus kliimaministeeriumi esindajatega kohtumine, kus teemaks olid ebamõistlikud piirangud maaomanikele. Võrumaa Metsaühistu on üks Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, mis loodi 1996. aastal 13 Võrumaa metsaomaniku poolt.

Erki Sok

Erki Sok on sündinud ja kasvanud Võrumaal Pähni külas, mis oli Roosa metskonna keskuseks. Kuna tema isa oli Tõrvandu vahtkonna metsavaht, siis on mees metsaga kokku puutunud sünnist saadik. Pähni on väike, metsaga ümbritsetud küla ja seetõttu oligi Sok lapsepõlves kogu elu metsaga seotud: imikuna kärusõidud metsa, lapsena metsas mängimine, seenel ja marjul käigud, isaga tööl kaasas olemine, sauna vihtade tegemine ja muudel metsatöödel käe külge panemised. Sealt sai mees metsapisiku, mis suunas teda Luuale metsandust õppima. Pärast ameti omandamist oli ta kaheksa aastat Roosa metskonnas abimetsaülem ja sai väga häid kogemusi nii metsamajandamise kui ka looduskaitse vallas.

Sok elab oma isatalus Haanjamaa ääremail, toimetab talumetsas ja on alates 2005. aastast tegutsenud Võrumaa Metsaühistu tegevuse korraldajana ning üheskoos on ühistust kasvatatud Eesti suurima liikmete arvuga metsaühistu, kus on üle 1430 liikme. 2006. aastal pälvis Sok Eesti parima talumetsamajandaja tiitli ja tänavu tunnustati teda Eesti Erametsaliidu kõrgeima autasu – tänumärgiga ning lisaks sai ta tunnustuse “Rõuge valla keskkonnatäht 2023”.

Artikkel ilmus algselt ajalehe Postimees eriväljaandes “Silmapaistev põllumajandus”

The post Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok: kurb, et metsandussektorit alusetult halvustatakse appeared first on Metsaühistu.

Erki Sok Võrumaa Metsaühistust rääkis, et huvi masina vastu oli üsna suur, õppepäeval osales mitukümmend metsaomanikku ja metsafirma esindajat.

Usewoodi miniharvester on üsna tilluke – kaalu alla kahe tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Sok lisas, et kohaletulnutele meeldis väga ka see, et masinast ei jää järele sügavaid rööpaid.

Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik. Kümnesentimeetrised puud pole talle mingiks takistuseks, vajadusel saab harvesteripea hakkama ka jämedamate puudega. Laasimine-järkamine käib nagu harvesteril ikka – tööprotsessi juhib arvuti.

Soka sõnul tõstsid õppepäeval osalenud metsamehed välja masina väikest keskkonnamõju – kuna saemeestega võrreldes on töö kiirem, ei ole vaja kulutada niipalju kütust ja ka mürarikka töö periood on lühem.

Usewoodi miniharvester töötab praegu Pärnumaal tuntud metsamehe Tiit Kosenkraniuse käe all. Kas selline väikemasin hakkab kunagi tööle ka Võrumaa metsades, on praegu veel vara ennustada, kuid Erki Soka hinnangul pole see sugugi võimatu.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Võrumaa Metsaühistu tutvus miniharvesteriga appeared first on Metsaühistu.

Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest elatuvad ja pärast müüvad ostetu ise metsafirmale või oksjonil maha.

Ja teine:

toetan ka oksjoni mõtet. Kohe hakkavad helistama firmad otse omanikul kui raieluba väljastatakse, pakuvad oluliselt vähem kui oksjoni keskkonnas on võimalik saada. Oleme 2 korda oksjonit kasutanud ja vahed on olnud 25% suurused, mida telefonis on pakutud otse. Juurde käib alati jutt, et oi oksjonile pole mõtet.

Neist, ja teistestki lugudest jääb kõlama mõte, et otse mõne ostjaga suheldes võib petta saada – hind on niru ja igal juhul üritatakse müüjat pügada. Ilmselt on nii ja on ka teisti, kuid metsa müügiks on olemas ka võimalus, kus petta kindlasti ei saa.

Raieõiguse müük

Nimelt saab metsaomanik Metsaühistust abi ka siis, kui soovib oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa.

Enamasti paneb metsaomanik müüki raieõiguse, mis on kiireim viis raha saamiseks, kuid saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Enne müügiprotsessi aitab Metsaühistu hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel viib ühistu läbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghind. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.

Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.

Paberimajandus korda

Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal. Leping arvestab eelkõige müüja huvidega. Kui müüja soovib, siis saab Metsaühistu teha ka järelvalvet tehtavate tööde üle.

Läänemaa Metsaühistu näide

Nii raieõiguse kui kinnistute enampakkumisi korraldavad kõik metsaühistud. Allar Luik Läänemaa Metsaühistust selgitas, et see ei ole metsaühistu igapäevategevus, kuid päris tihti seda neilt siiski küsitakse. Samas püüab metsaühistu alati kinnistu müügisooviga tulnud inimesele pakkuda välja ka teisi variante – müüa näiteks raieõigus või majandada ise oma metsa. Kui omanik on aga müügi kindlalt otsustanud, pannakse kinnistu enampakkumisele.

Luik lisas, et kinnistumüüjate seas on Läänemaal mitmeid rootslasi – endiste rannarootslaste järeltulijaid, kes on kaotanud sideme Eestiga ning ei soovi rohkem siin kinnisvara omada. Eestlastest kinnistumüüjate hulgas on põhiliseks kaks müügipõhjust. Päris tihti on müüjateks inimesed, kes on saanud metsamaa päranduseks, aga nüüd, olles ise juba vanemas eas, ei leita oma järeltulijate hulgas enam inimesi, kes sooviksid metsandusega edasi tegeleda. Ja teiseks inimesed, kelle jaoks ongi metsamaa olnud pensionifondiks. Aktiivsest tööelust tagasi tõmmates soovitakse olemasolev kinnisvara realiseerida.

Hinnakujundus on Allar Luige sõnul õige keeruline tegevus. Lihtsam on see raieõiguse müügil, kui hinna määramise aluseks on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit. Kinnistu müügil on võimalikku hinda aga keerulisem määrata. Näiteks kui kinnistul kasvab noort metsa, võib see mõne ostja jaoks olla just hinda tõstev tegur, teise jaoks aga langetav. Siiski kehtib üks reegel – alghinna otsustab lõplikult müüja ning metsaühistu jääb selles protsessis soovitajaks ja nõuandjaks. Liiga madalat alghinda esineb Luige sõnul haruharva, kuid liiga kõrgelt on oma vara väärtust hinnatud küll. Ühistu asjatundjad püüavad siis ostjale soovitada alghinda langetada, aga kui ostja sellest keeldub, on see tema otsus.

Liiga madala alghinna kohta ütles Luik ka seda, et tegelikult selgub lõpphind ju enampakkumise käigus ning tegelikult võiks mõne asja panna müüki ka eurose alghinnaga – lõpphind tõuseks ikkagi enam-vähem turuhinna tasemeni. Praktikas seda siiski proovitud pole, kuigi mõned oksjoniportaalid on müüjaid peibutanud ligi 300% hinnatõusuga – ülimadal alghind tagab suure hinnatõusu.

Ühistu korraldatud enampakkumistel on ostjate põhiring enam-vähem välja kujunenud – nendeks on tugevamad Läänemaal tegutsevad metsandusettevõtted. Kuid aeg-ajalt osalevad ka väiksemad firmad ning eraisikudki – näiteks müüja naabrid. Ühistul on kehtestatud ka omad reeglid ostjatele, nii lülitatakse enampakkumistest välja näiteks püsivalt maksuvõlgades olevad ettevõtted. Palju neid muidugi ei ole ning tehingute lõpetamist on ette tulnud vaid mõned üksikud korrad.

Allar Luik lisas, et vähemalt Läänemaal on kõige rohkem nõutud kinnistud, mis asuvad hea juurdepääsuga paigas, kus töid saaks teha aasta läbi.

Võrumaa Metsaühistu näide

Raieõiguse ja ka kinnistute müügiga tuleb aktiivselt tegeleda ka Võrumaa Metsaühistus. Ühistu esindaja Erki Sok rääkis, et enampakkumised on vaid väike osa ühistu tegevusest. Põhirõhk läheb siiski metsamaterjali ühismüügile, mille mahud kasvasid läinud aastal oluliselt – metsaühistu kaudu müüdi 33441 tm puitu ja raieõigust, mis on ühistu tegevusaja suurim tulemus.

Head hinda on metsaomanikud saanud läbi raieõiguse võõrandamise enampakkumise, rääkis Sok. Eelmisel aastal kasvas Võrumaa Metsaühistus ka raieõiguse võõrandamise enampakkumiste maht ligi 9000 tm võrra. Enampakkumiste keskmine müügi hind (omanikule kätte) oli Võrumaa Metsaühistus läinud aastal 41,18 €/tm, kõige parema müügiakti keskmine hind omanikule kätte oli aga 66,23 €/tm. Selle hinnaga müüdi männipalki. Kõige madalama keskmise hinna andis aga lehtpuu küttepuu müük, tulemuseks jäi 8,22 €/tm. Nende hindade puhul tuleb aga arvestada ka sellega, et eelmisel aastal oli puidu hind rekordiliselt kõrge.

Enampakkumiste korraldamine on Võrumaa Metsaühistus sama, nagu mujalgi ühistutes. Üldpõhimõte on see, et metsaühistu on alati müüja poolel ning tema huvide eest väljas. Kogu müügiprotsess on võimalikult läbipaistev ning Metsaühistu korraldatud enampakkumistel ei või osaleda ühistus töötav isik, tema äriühing, abikaasa, lähisugulased ja nendega seotud äriühingud.

Enampakkumised

Metsaühistute enampakkumiste info on alates sellest aastast koondatud Metsaühistu kodulehele. Ostuhuvilised saavad seal tutvuda aktiivsete enampakkumistega ning põhiinfoga müügiobjekti kohta. Pakkumiste dokumendid väljastab ning pakkumise tingimused kehtestab pakkumise korraldaja.

The post Metsaühistu on müügiprotsessis alati müüja poolel appeared first on Metsaühistu.

„Meie metsaomanike arv on kasvanud ühtlases joones,“ rääkis Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok. „Viimastel aastatel on liikmete arv kasvanud enam-vähem saja võrra. Aktiivsemat tegevust taasalustas metsaühistu 2005. aastal ja siis oli meil aasta lõpuks 65 liiget. Viiesaja liikme piiri ületasime 2014. aasta lõpus. Tuhat liiget tuli täis siis tänavu 15. märtsil, kui Andres Kree saatis oma liitumisavalduse. Sellega oleme teine maakondlik metsaühistu, kus on juba üle tuhande liikme,“ lisas Sok. Üle tuhande liikme on ka Põlvamaa Metsaühistus.

Võrumaa Metsaühistu tuhandes liige Andres Kree ise rääkis, et tegelikult elab ta Tartumaal, kuid Võrumaal Vastseliinas on tal suvila, mille juurde kuulub ka veidi metsa. Metsaühistuga liitumine oli tema jaoks läbimõeldud otsus. „Metsaühistu tegemistega olin varasemaltki kursis, uurisin internetis ja vaatasin. Sai selgeks, et need toetuste küsimised ja istikute ostmise võimalused hakkavad tulevikus ainult läbi metsaühistu käima. See kõik mõjutaski liikmeks astumise otsuse langetamist.“

Erki Sok rääkis, et viimastel aastatel on ühistu liikmeks astuvate metsaomanike teadmised ühistegevusest järjest paremaks läinud. „Reklaami polegi vaja teha, inimesed juba teavad, mida Metsaühistu teeb ja miks ühiselt metsa majandamine on kasulik. Väga tihti on liitumise soovitajaks olnud naabrimees või mõni muu tuttav. Aga ka nõustamisel käinud metsaomanikud otsustavad tihtilugu kohe ühistu liikmeks astuda.“

Tuhandes liige saab Võrumaa Metsaühistu poolt ka kingituse – Värska Veekeskuse veepargi perepileti koos saunadega. Samuti loositakse seniste üheksasaja üheksakümne üheksa liikme vahel välja kingitus – Värska Sanatooriumi kuurortravipakett KIMMÄS TERVÜS kahele. „Kingitust valides läksid metsaühistu juhatuse liikmete mõtted metsaomanike tervise peale. Ühelt poolt on metsatöö füüsiliselt raske ja tervist kurnav. Aga suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka metsaomanike vaimsele tervisele, mida ohustab praegu kaks tendentsi – ühelt poolt tüütavad telefonikõned „müüge oma mets meile“ ja teisalt ikka veel ühiskonnas leviv halvustav suhtumine metsameeste suhtes. Oma kingitusega tahame vähemalt ühele liikmele anda võimaluse enda tervist parandada ja mõned päevad argimuredest prii olla,“ rääkis Erki Sok.

Võrumaa Metsaühistu on Eesti üks vanemaid järjepidevalt tegutsenud metsaühistuid. 2017. aastal liitus Võrumaa Metsaühistu ka ühist Metsaühistu kaubamärki kandvate metsaühistutega.

The post Võrumaa Metsaühistul on 1000 liiget appeared first on Metsaühistu.

Võrumaal Haanjas elav Erki Sok on lapsest saati metsaga sina peal, kuna tema isa töötas omaaegse Roosa metskonna Tõrvandu vahtkonnas metsavahina. Maikuus saab tal 15 aastat MTÜ Võrumaa Metsaühistu eesotsas olemisest, enne seda töötas ta erametsanduse tugiisikuna.

Sok ütles, et kui ta ühistus alustas, oli seal vaid poolsada liiget, praegu on neid 1074. „Korraldan metsaühistus üritusi ja metsauuendustöid, jagan liikmetele operatiivset informatsiooni, nõustan metsaomanikke, tellin istikuid, korraldan metsamajanduskavade tellimist, koostan toetuseks vajalikku ühistaotlust,” loetles ta suuremaid tegemisi.

Sok nimetas kolm olulisemat küsimust, millega metsaomanikud tema poole pöörduvad: soovivad teadmisi senini majandamata metsa kordategemiseks, tahavad metsa korrastamiseks ühistult abi nii raie kui ka seejärel metsa uuendamisel.

„Kolmas valdkond puudutab metsa kokkuostjate pakutavat hinda, mille õigsuse kohta omanikud meilt nõu küsivad,” sõnas Sok. Ta selgitas, et ühistul on lepinguga tööl konsulendid, tänu kellele saavad metsaomanikud kõigile küsimustele vastused. Ühistu aitab omanikel ka töid ja enampakkumisi korraldada.

Ta märkis, et metsaühistust saadav kasu sõltub metsaomanikust ja tema tegevusest metsas: kes väärtustab kõige enam metsaühistust saadavat teavet, kes seda, et ühistegevuse kaudu on võimalik metsast suuremat tulu saada, kes nõu jne.

Küsimusele, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju, vastas Sok, et tema ei mõista, miks arvatakse, et peale vana metsa raiumist lageraielangile enam mitte kunagi mets ei kasva. „Kõik toimub metsas ju arengukavade, metsamajandamiskavade ja seaduste alusel,” rõhutas ta.

Erametsa ja riigimetsa ei saa võrrelda, sest riigimetsal on üks omanik ehk otsustaja ning neid metsi on majandatud järjepidevalt. Sok on seisukohal, et riigimetsas majandatakse metsa hästi.

Erametsal on väga palju omanikke ja iga metsa majandamine sõltub omaniku vajadustest, soovidest, teadmistest, metsapinna suurusest ja sellest, kas omanik elab kohapeal või eemal.

Erki Sok on viiendat põlve metsaomanik, tal on 80 hektarit metsa ja ta elab kohapeal: „Majandan metsa vajaduspõhiselt, kuid pikema plaani alusel. Kõik lageraielangid on taasmetsastatud, kusjuures pean silmas liigirohkust. On kohti, kus ei majanda üldse või teen raiet minimaalselt. Arvestan linnurahuga ja püüan tegutseda loodusesse jälgi jätmata.”

Erki Sok sai metsaühistule pühendunud töö eest riigi sünnipäeva eel Võrumaa arenduskeskuse tänukirja.

Autor: Mari-Anne Leht
Artikkel ilmus 27.02.2020 ajalehes Lõunaleht

The post Erki Sok majandab metsa plaani alusel appeared first on Metsaühistu.

Tööd Põlvamaa Metsaühistu istutuspäeval soosis ka ilm

Põlvamaa Metsaühistu korraldas oma istutuspäeva ühistu enda langil, kuhu pandi kasvama ligikaudu kaks ja pool tuhat kuuseistikut. „Istutame juubelimetsa,“ muigas ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Ja selgitas, et kuusemets saab täiskasvanuks kaheksakümne aastaga, sama ajaga saab aga Põlvamaa Metsaühistu saja aastaseks. Mida aga nüüd istutatud metsaga siis ette võetakse, jääb juba lastelaste otsustada.

Saja aasta pärast on see põlismets.

Põlvamaal käisid metsa istutamas Vara saeveski ja Erametsakeskuse töötajad. Istutustöö ise käis traditsioonilisel viisil – labidaga auk maasse, istik sisse ja muld peale. Veidi oli ka neid taimi, mida sai maha panna istutustoruga. Mõnes mõttes olid need taimed ka erilised – männikärsaku vastu vahaga töödeldud. Metsaühistu mehed selgitasid, et selline tehnoloogia on Eestis veel suhteliselt uus ja nüüd ongi hea võimalus mõne aasta pärast vaadata, kas asjast on ka kasu.

Laupäeval olid istutuspäevad Valgamaa ja Võrumaa Metsaühistus. Ilm seekord metsaistutajaid ei soosinud – päev oli külm ja vihmane. Kuid sellest hoolimata oli osalemine aktiivne – kaasa lõi kümneid inimesi.

Võrumaa Metsaühistu istutuspäeva korraldaja Erki Sok

Võrumaa Metsaühistu korraldas istutamise Haanja vallas, kohas, kus lähedal asub ka 2004. aastal Euroopa Liitu astumise puhul rajatud Miljonipuu lank. „Paneme siin taimed kasvama, pärast käime ka sealt läbi ja vaatame, kuidas metsal läheb,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ja lisas, et Võrumaal tervikuna on metsauuendamine üha aktiivsem. „Sel aastal tuli Võrumaale ühistu kaudu pea kolm ja poolsada tuhat taime. Metsaomanikud mõtlevad metsauuendusele aasta-aastalt üha rohkem, nii on ka taimede kogus kasvanud,“ lisas Sok.

Metsaühistute istutamispäevad ei ole veel lõppenud. Eeloleval reedel ootab huvilisi Põhja-Eesti Metsaühistu (lisainfo siit) ja laupäeval Virumaa Metsaühistu (lisainfo siit).

The post Metsa istutada saavad kõik soovijad appeared first on Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Metsaühistu.

Metsataimed kastis

„Võrumaa Metsaühistu liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas täna ka taimede vastuvõttu. „Kui hiljuti anti avalikult teada, et Võrumaal jääb puudu kuuskümmend tuhat taime, siis tänane koorem ongi see niiöelda puudujääk.“ Sok lisas, et mõnes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanja kandis oli päris hiljuti külma, seal metsa istuda veel ei saa. Rohkem lootust on aga nendel lankidel, kus maapind valmistati ette sügisel. Aga ega taimedega midagi juhtu, need võivad mõne aja seista ja paremat istutusaega oodata,“ rääkis ta.

Taimede mahalaadimine

Võrumaale jõudnud koorem metsataimi on esimene, kuid sellele järgnevad lähinädalatel veel mitmed teised. Ühtekokku vahendas Keskühistu Eramets sel aastal 2,7 miljonit metsataime, mis tähendab ligi poolteist tuhat hektarit uut metsa (hektarile istutatakse puuliigist sõltuvalt paartuhat taime).

Kuuskümmend tuhat metsataime on terve rekkatäis
Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aastal 2015 tõusis taimede arv üle kahe miljoni, eelmisel aastal tarniti ühistutele 2,2 miljonit metsataime.

The post Erametsades algab istutushooaeg appeared first on Metsaühistu.