Kuna kuuske on meie metsades palju (neljandik meie metsapuudest on kuused), on kuusepuidul ka väga suur majanduslik tähtsus. Kuusepalk oli 2018. aastal üks enimmüüdud puidusortidest jäädes alla vaid männipalgile. Suures mahus müüdi ka kuuse peenpalki ja kuusepaberipuud. Kindlasti on kuusel oluline osa ka energiapuu kogustes.

Mida kuusepuidust tänapäeval tehakse?

Vaatame neid kasutusvaldkondi sortimentide järgi.

Kuusepalk on peamiselt ehitusmaterjal. Seda nii suurema töötlemiseta (ümarpalgist majad) kui töödeldud kujul (prussid, lauad). Kuusepuidust tehakse majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samalaadne on ka kuuse peenpalgi kasutus – meie saeveskid kasutavad sedagi peamiselt ehitusmaterjalide tootmiseks, samuti lähevad kuusepalgid pealt töötlemist kasutusse liimpuidu tootmiseks. Erinevate töötlemisvõtete tulemusel saab kuusest nii liimpuittalasid kui ka –kilpe. Kuusepalkidest tehakse ka spooni, mida kasutatakse vineeri tootmisel. Vineer on aga tänapäeval üha populaarsem ehitusmaterjal, mille kasutusvõimalusi on väga palju.

Kuusepuidust tehakse ka palju välisvoodrilaudu, mida hinnatakse rohkem kui männipuidust laudu. Nimelt on kuusepuidu rakuehitus selline, et võrreldes männiga imab kuusk vähem niiskust.

Kuuse paberipuu on suurel määral paberitootmise tooraine, kuid järjest kasvab ka puidu lagundamine algosadeks – tselluloosiks, ligniiniks ja teisteks aineteks ning nende ümbertöötlemine uuteks toodeteks. Nii toodetakse juba Soomes ligniinist (sisuliselt liim, mis hoiab puitu koos) vaiguliimi, mida omakorda kasutatakse puitplaatide tootmisel. Rootsis aga toodetakse puidutöötlemise kõrvalsaadusest tallõlist biodiislit. Väga oluline on ka tselluloos, mille järele nõudlus maailmas järjest kasvab. Näiteks on Soomes juba toodetud tselluloosist kiudu, millest omakorda on valmistatud rõivaid. Meelde tasub tuletada 2018. aastat, kui Soome presidendi vastuvõtul kandis presidendi kaasa puidust (seekord küll kasepuidust) toodetud kiust tehtud riidest kleiti.

The post Aasta puu 2020: hariliku kuuse kasutusvõimalused appeared first on Metsaühistu.

Kuuse seemnete hulk on muljetavaldav – hektar kuusemetsa võib heal aastal teele saata ligi viis miljonit seemet, mis püsivad elujõulistena kuni kümme aastat. Kasvama neist muidugi kõik ei lähe ning suureks puuks kasvavad veelgi vähesemad. Samuti ei anna kuused head seemnesaaki iga aasta, nn „käbiaasta“ on iga viie kuni kaheksa aasta järel. Viimane neist headest aastatest oli 2019/2020. Nii täiendaski näiteks RMK Eestimaa kuuseseemnevaru ligi 2300 kilogrammi võrra.

Kasvama läinud kuuseseeme kasvatab endale kõigepealt mõned idulehed, kuid juba esimesel aastal ilmuvad ka päris kuuseokkad. Esimesel kasvuaastal koguvad seemikud endale kõrgust 4-5 sentimeetrit, kümne esimese aastaga aga ühe-kahe meetriseks. Kiirem on kuuse kasv 15-20 aastaselt, kasvuspurt jõuab aga kätte 35-65 aastaselt, kui aastas võib kasvule lisanduda poole meetri ligi. Erinevalt paljudest teistest puuliikidest kasvab kuusk jätkuvalt oma elu lõpuni.

Esimesed käbid (ja seemned) ilmuvad noortele kuuskedesse 15-aastaselt, kuid seda vaid siis, kui puud kasvavad valgusküllases kohas. Metsas jõuab kuusk seemne tootmise ikka alles 25–30-aastaselt ja vähese valgusega kasvukohas veelgi hiljem – alles 50–70-aastaselt. On tähelepanuväärne, et puudel, mis alles hakkavad seemneid andma, arenevad esimestel aastatel ainult emaskäbid.

Seemnetaga kuusekäbid on heaks toiduallikaks ka paljudele metsalindudele ja –loomadele. Ega ilmaasjata ju näiteks oravat „käbikuningaks“ kutsuta. Ja käbilindki on oma nime saanud peamise toiduallika tõttu. Inimene kuuseseemneid toiduks kasutanud pole, kuid kuusekäbisid on kasutatud lõnga värvimisel, samuti on neist keedetud raviteed.

The post Aasta puu 2020: kuusekäbid appeared first on Metsaühistu.