Hooldusraietega[1] suunatakse peapuuliigi kasvu ja arengut nendele kasvamisruumi andmisega, kujundatakse puistu pealiik valitsevaks ja parandatakse puistu sanitaarset seisundit. Hooldusraie käigus raiutakse puistutest perioodiliselt välja kõrgus-ja jämeduskasvus allajäänud puid, omaduselt miinuspuid, peapuuliigi tulevikupuude kasvu takistavaid puid ning haigeid ja kahjustatud puid, mille puit läheb kasutusse. Hooldusraiete ajastus, raiemeetod ja raiekraad sõltuvad puuliikidest ja eeldatavatest puidusortidest, kasvukoha tootlikkusest ja puistute maastikulisest asetusest. Tähelepanu peab pöörama veel võimalikule tuuleriskile ja varasematele majandusvõtetele (laasitud puudele).

Valgustusraie vs harvendusraie

Metsaseadus jaotab hooldusraied valgustusraieks ja harvendusraieks. Kui valgustusraie eesmärgiks on metsas puude valgus- ja toitetingimuste parandamine, siis harvendusraiega tõstetakse vanema metsa väärtust, reguleeritakse metsa tihedust ja koosseisu. Kui valgustusraie on inimesele selgemini mõistetav hooldamisena, mida saab teha ka käsitsi, siis harvendusraie puhul võidakse saada juba metsast müüdavat sortimenti. Järjest rohkem kasutatakse harvenduste tegemiseks väiksemat tüüpi harvesteri.

Lisaks raiete erinevustele, mis on toodud Metsa majandamise eeskirjas, pole valgustusraie tegemiseks vaja esitada Keskkonnaametile metsateatist, harvendusel aga küll. Harvendusraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed, mida valgustusraiel pole vaja.

Kindlasti tuleb arvestada, et mitte igat „metsa“ ei saa nimetada puistuks, millele rakenduvad raie reeglid. Näiteks paju, sarapuu, toomingas pihlakas, paakspuu, türnpuu, kuslapuu ja kadakas on põõsaliigid, mida ei käsitleta puistuna, vaid pigem võsana ja millele raiereeglid ei kehti.[2]

Tee hooldusraied koos spetsialistiga

Harvendusraie puhul on oluline leida pädev, oskustega ja aus töötaja või ettevõte, kes raiub välja vaid need puud, mis aitavad maksimaalselt kaasa metsa väärtuse tõstmisele. Kui tööd ei tehta korrektselt, on suur oht kasvama jäänud puude vigastamisele, maapinna lõhkumisele ja ka väheväärtuslike puude asemel väärtuslike puude väljaraiumisele.

Harvendusraie võtted erinevad kardinaalselt lageraiest. Kui soovid kinnistul teha erinevaid töid – nii lageraiet kui harvendust, siis tasub esmalt kaaluda, kas neid hooldusraie töid pole võimalik eraldi teha või tellida. Näiteks korraldada eraldi enampakkumine metsaoksjonil, sõlmida eraldi lepingud, küsida eraldi hinnapakkumist harvendusega eraldistele.

Harvendusraiel on keeruline tööde hinda kujundada ja hiljem tehtud tööd hinnata. Harvendusraie on töö- ja ajamahukam, näiteks lageraiel ülestöötamise hind Lõuna-Eestis on alates 13 €/tm, harvendusraiel alates 19 €/tm[3].

Harvendusraie puhul tuleb metsaomanikul esmalt endal selgeks teha, et kas ta eesmärgiks on kohe tulu saada või pigem saada metsast tulu tulevikus. See määrab ära ka suunised raiele ja raieõiguse lepingule. Kas sõlmida raieõiguse leping nn potikaubana ehk fikseeritud hinnaga ja raha kohe kätte või siis sortimendileping nn väljatuleku peale. Potikauba lepingu sõlmimisel on eksimisruum  suur:  kui lepingu hind on kujundatud ülehinnates, siis tulemuseks võib olla see, et metsas raiutakse väärtuslikumad puud, jättes väheväärtuslikumad (nooremad) kasvama. Raiutakse välja rohkem metsamaterjali, puistu I rinde täius viiakse miinimumi, kuid tulenevalt metsa inventeerimisandmete täpsusastmest ei pruugi see olla seaduse nõuetele mittevastav.

Olen kokku puutunud olukordadega, kus metsaomanik hakkab vaidlustama oma potikauba lepingut ja leiab, et harvendusraiet tuleb nagu tavalist lageraiet käsitleda. See aga nii pole, harvendusel kujunev materjali hind ei ole sama mis lageraie hind. Metsamaterjali sortimendi proportsioonid on erinevad: harvendusel näiteks palki vähem, paberipuud vähem, küttepuud rohkem. Metsaomaniku ootus aga on tavaliselt teine: ta arvestab keskmist hinda mõlemal juhul, kuigi näiteks harvenduse ja lageraie palgihinda ei saa võrrelda tööde mahu ja keerukuse tõttu.

Potikauba lepingu puhul reeglina hilisem vaidlustamise ruum puudub: kui leping on allkirjastatud ning metsaomanik saab teada, et tema metsast saadi enam tulu, kui tema sai (sellised on enamikus vaidlused, millega minuni on jõutud), siis lepingut enam tagasipöörata ei saa. Sortimendilepingu puhul on metsaomanikul võimalus enam tulu saada ja ka lepingu täitmist kontrollida ning miks mitte ka leping erakorraliselt lõpetada kui töid ei tehta nõuetekohaselt.  

Lepingu täitmist saab kontrollida kui hinna kalkulatsioon on tehtud eraldiste kaupa ja võrrelda seda  harvesteri näitudega.

Kui omanik soovib, et harvendusraiet tehakse maksimaalselt efektiivsel viisil ja et metsa väärtuse mõõde oleks esiplaanil, siis tuleb tal leida selleks pädev ülevaataja, või nagu on ehituses – tagada omanikujärelevalve. Kui omanikul  selleks endal teadmisi ja aega napib, siis saab abi ja nõu metsaühistust. Koos metsaühistu konsulendiga saab metsa üle vaadata, hinda kalkuleerida ja korraldada oksjon. Ühistu on erapooletu osapool, kelle tegevuse eesmärgiks ei ole kasumi teenimine.

Hooldusraie on oluline ja tulevikku vaatav

Lõpuks taandub kõik sellele, kes on tööde tegija. Ja ei saa jätta rõhutamata, et enne lepingu sõlmimist küsi abi, võta alati mitu hinnapakkumiset või korralda metsaoksjon.

Hea peremees ja metsaomanik teeb töid koos heade metsaühistu spetsialistidega. Hooldusraie on üks väike osa kogu metsa kasvutsükli tervikust, kus metsaühistu saab abiks olla.

[1] Laas, E, Uri, V. Metsandusteatmik. Tartu 2023. lk 49-50.

[2] Erand on remmelga, toominga ja pihlaka puhul, mis on kirjeldatavad puuliigina kui nende rinnasdiameeter on suurem kui 6 cm (latimetsad)

[3] Tegemist on ilma käibemaksuta tasuga ja siin ei ole arvestatud transpordi kulu (vedu vahelaost lõpplattu), raie korraldamise kulusid, metsa asukohast, puistu seisukorrast, keskmisest puidu diameetrist jms.

The post Hooldusraie suurendab metsa tulevikuväärtust appeared first on Metsaühistu.

Hooldusraie käigus kõrvaldatakse perioodiliselt metsast need puud, mille edasine säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse selle sanitaarset seisundit ning suurendatakse vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Nii luuakse eeldus metsa tootlikkuse ja kvaliteedi paranemiseks. Metsandust tundvate spetsialistidee hinnangul võivad õigeaegsed ja õigesti tehtud hooldusraied tõsta metsast saadava puidu väärtust lausa kaks korda.

Hooldusraie tööd 18. aastases kaasikus

Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks

Metsakasvatuses peetaksegi kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Luua metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. «Just valgustusraie määrab puistu tulevikuilme. Tööde tegemisel on väga olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,» rõhutab Randoja.

Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Selle käigus antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parandatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele, samuti putukkahjuritele ja seenhaigustele.

Harvendusraiega raiutakse välja kahjustatud ja halva kvaliteediga, surnud ja surevad puud. Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu.

Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20–40aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse  kuusikutes, kaasikutes ja haavikutes lõpetada 40–50 aasta vanuselt ning männikutes ja kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistuid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

Sanitaarraie on seotud metsa tervisliku seisundiga ja seda tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega, näiteks harvendusraiega.

Hooldusraie 27-aastases kaasikus.

Kuusikutes tuleb hooldusraietega olla ettevaatlik

Internetis levib hooldusraiete kohta ka jutt, et kuusikutes levib just nende tõttu meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja juurepess, mis mädandab ja tapab igal aastal sadu tuhandeid puid. Maaülikooli dendropatoloog (puiduhaiguste uurija), dotsent Rein Drenkhan on selle väitega nõus, kuid ainult osaliselt. „Tuleb möönda, et mida intensiivsem on majandamine, seda rohkem kuusikuid juuremädanikesse, sealhulgas juurepessu nakatuvad. Sest mida rohkem on kände, seda rohkem on võimalusi haigusetekitajate levikuks. On vana ütlus, et kui inimene võttis kasutusele sae, siis juurehaigused levisid,“ nendib Drenkhan.

Samas pole ta nõus sellega, nagu lõpetaks juurepessu levik igasuguse majandustegevuse metsas. „Metsa majandamisel tuleb silmas pidada mõningaid võtteid, mis piiravad juuremädanike, sealhulgas juurepessu levikut,“ räägib teadlane. „Just hooldusraied on need, mille kaudu juurepess metsa tuleb. Seega tuleb neid teha õigel ajal ja õige intensiivsusega. Selge on see, et mida varem hooldus kuusikus ära teha, seda parem. Ja hiljem seda mitte enam torkida. See oleks võib-olla selline kõige parem majanduslik võte,“ selgitab Drenkhan.

Teiseks tuleks hooldusraieid kuusikutes teha siis, kui ilm on külm. Soovitatavalt miinuskraadidega, või vähemalt peaks soojakraade olema vähem kui viis. Siis on haigusetekitajate levik tagasihoidlik. Kui aga on sellised talved, nagu viimastel aastatel olnud on, et ilm miinuskraadideni peaaegu ei jõuagi, tuleks kindlasti kasutada peale kuusikutes tehtavaid raietöid biopreparaati Rotstop. Sellega pannakse värsketel kändudel kasvata seen, mis nii-öelda „sööb“ juurepessu tekitava seene ära.

Hooldusraie tööde kulusid aitab katta toetus

Hooldusraiete tegemiseks tehtavaid kulutusi aitab katta toetus, mille saamiseks tuleb enne töödega alustamist võtta ühendust lähima metsaühistuga. Metsaühistust saab alati ka nõu ja abi tööde teostamiseks. Võta ühendust lähima ühistuga.

The post Hooldusraie tõstab metsa väärtust appeared first on Metsaühistu.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust hooldusraieteks kuni 30-aastases puistus ning toetuse suurus on 159 €/ha. Nii ongi käes õige aeg mõelda tulevikule, sest õigeaegselt tehtud hooldusraietega on võimalik mõjutada metsa arengut. Noort metsa hooldades võib tulevikus metsast oodata kvaliteetsemaid puidusortimente ja suuremat tulu.

Toetust saab taotleda valgustus- ja harvendusraieteks, millega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse valgus- ja toitetingimusi allesjäävatele puudele. Vähenenud konkurentsi tingimustes suureneb puude juurdekasv ning kasvab kvaliteetsemaid puidusortimente pakkuv ja seega metsaomanikule rohkem tulu tootev mets. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas. Kindlasti tuleb meeles pidada, et harvendusraieks tuleb võtta metsateatis, kuid seda võib teha enne töödega alustamist. Toetuse taotlemiseks metsateatist vaja ei ole.

Nii praktikud kui teadlased räägivad, et investeerides valgustusraiesse, võib metsaomanik juba esimestest harvendusraietest tulu loota. Maaülikooli uuringud on näidanud, et hooldusraietele tehtud investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba kaheksa aastaga.

Hooldusraiete toetuse saamiseks peavad olema täidetud mõned nõuded, nii peavad taotleja metsa kehtivad andmed olema riiklikus metsaregistris ning puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on aga 60 hektarit metsaomaniku kohta. Tähele tuleb panna ka seda, et hooldusraiete toetust saab taotleda sama metsamaa sa kohta vaid üks kord programmiperioodi (2014-2020) jooksul.

Kuigi nii mõnelgi metsaomanikul võib tekkida ka mõte teha hooldusraiet täiesti ise, tuleb siiski meeles pidada, et hooldusraie on üks keerulisemaid metsakasvatustöid. Millised puud välja raiuda, mis alles jätta, kuidas see kõik mõjub loodusele ja metsa tulevikule – nendele küsimustele vastamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi ja oskusi. Seega soovitame kindlasti pidada nõu metsaühistuga, kust saab abi ka toetuse taotlemiseks.

Metsaühistule on vaja toetuse taotlemiseks saata ka mõned andmed – taotleja nimi ja isikukood (juriidilisel isikul registrinumber), planeeritava hooldusraie pindala, katastritunnus ja eraldise number ning planeeritava töö liik (valgustus- või harvendusraie.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust hooldusraietest

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsa hooldamine tasub end tulevikus ära appeared first on Metsaühistu.

„Metsameestel tasub tänavu valmis olla üraskirüüsteks,“ „Metsamehed mures: pärast põuast suve hävitab kooreürask kuusemetsi“ – need on pealkirjad sellekevadistest ajalehtedest. Keilast, Rakverest, Põlvast ja mujaltki tulid teated, et üraskihordid järavad linnametsi ja kuused on tõsises ohus.

Kaks põlvkonda üraskeid aastas

Kas selline kuuse-kooreüraskite (üraskite perekonna esindajaid on Eestis ligi 70 liiki) levik on midagi enneolematut? Jah ja ei. Jutuks olev ürask on meie põline liik. Küll aga on paaril viimasel aastakümnel tähele pandud, et selle putuka lendlus toimub varem, areng on kiirem ja varasema ühe põlvkonna asemel areneb tal reeglina kaks põlvkonda aastas. „Teine põlvkond on sageli arvukam kui esimene ja selle tekitatud kahjustused võivad olla oluliselt suuremad,” hoiatas 2013. aastal keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap ajakirjas Eesti Mets.

Üraskite leviku kasvu üks põhjus on kliimamuutused, mille tagajärjel on me suved kuivemad ja talved soojemad. Need on üraskitele vägagi sobivad tingimused – kuna kuuse-kooreürask talvitub pinnases, on karmil talvel sügavalt läbikülmuv pinnas talle hukatuslik. Kui aga talv on soe, jääb ka rohkem putukaid ellu. Välja ronivad talve üle elanud üraskid kevadel, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini.

Kuuse-kooreüraski lendlus Poola, Bialowieža metskonnas. Video autor Tomasz Ginszt.

Kus on, sinna tuleb juurde

Mullast väljunud mardikad hakkavad kohe otsima asustamiseks sobivaid puid. Kui isasputukas on selle leidnud, hakkab ta koorde sisenemisava närima ja samal ajal eritama kogunemisferomooni. See lõhnaainete segu viitab liigikaaslastele, et puu on asustamiskõlblik ja meelitab neid ligi – nii isas- kui ka emasputukaid. Üraskid asuvad kaevandama käike piki puutüve, mis ei ole puule väga ohtlik. Ohtlikuks muutuvad nende rohkearvulised vastsed, kes kaevandavad käigu risti emakäiguga, see aga lõikab läbi puu juhtsooned ja lõpuks kuivab puu ära.

Asja teeb hullemaks see, et üraskitest äsja asustatuid puid ära tunda on väga raske. Kui puu juba kuivab, on õige tõrjeaeg enamasti juba möödas. Kui on aga kahtlus, et üraskid on metsas, saab kasutada püünispuid.

Püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus allajäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudena saab kasutada ka hilissügisest ning talvist tormimurdu ja -heidet, samuti lume raskuse all murdunud kuuski.

Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Koha valikul peab arvestama ka seda, et veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Silmas tuleb pidada, et hoolimata püünispuude kasutamisest asustab kuuse-kooreürask sageli ka kasvavaid puid.

Sügistormide järel
Sel sügisel käis Eestist üle kaks tormi – oktoobri lõpus ja detsembri keskel. Sajandi tormideks nimetatud 1967. ja 1969. aastate tormidega kahjud muidugi võrreldavad pole, kuid kuusikutes tekkis ikkagi üsna hulgaliselt tuulega murtud ja heidetud puid. Need aga on potentsiaalselt üraskite levikut soodustavad asjaolud.

Mida siis metsaomanik saaks teha? Heino Õunap Keskkonnaametist rääkis sel teemal ka novembri lõpus toimunud metsanduse infopäeval ning järgnevalt mõned soovitused seal peetud ettekandest.
Esiteks tuleb arvestada sellega, et suurem enamus üraskitest talvitud maapinnas ning puid asustama hakkavad nad aprillis-mais, täpne aeg sõltub ilmast – mida soojem ja kuivem on ilm, seda varem see toimub. Nii tulekski tormimurdu kasutada püünispuudena ja vedada need metsast välja alles kevadel, peale üraskihaude tekkimist. Tegemist on üsna kiire tööga, sest noormardikad kooruvad juuni alguses või keskpaigas ning augustis või varemgi lähevad pinnasesse talvituma.

Metsaomanik saab muuta oma kuusikuid ka üraskikindlamateks, kui arvestab järgmiste nõuannetega (Õunap, 2019)

Kuusikuid ei tohi liiga hõredaks raiuda.

Harvendusraiet tuleks teha nooremates ja vältida vanemates puistutes.

Segapuistute kasvatamine, vanemate kuusikute vaheldumine noorematega ja teiste puuliikidega. Kõige üraskiohtlikumad on suurtel aladel laiuvad ühevanused kuusikud.

Tormiheite ja -murru, samuti lumemurru ning põlengus hukkunud puude õigeaegne metsast kõrvaldamine, et nendest ei saaks üraskitele soodsat sigimispaika. Ühe omaniku hoolimatusest tingitud üraskile soodsad sigimistingimused võivad nurjata mitme naabri pingutused kahjustusi vältida.

Värskelt asustatud puud ja püünispuud tuleb välja vedada ja saeveskis saagida või koorida ja koored maha matta või üraskid mingil muul viisil hävitada mõne nädala jooksul pärast puu asustamist üraskite poolt.

Talvine üraskipuude raie soodustab kuuse-kooreüraski kahjustusi. Erandiks on üraski teise põlvkonna asustatud puud juhul, kui üraskid on jäänud koore alla talvituma. Kuuse-kooreürask talvitub reeglina pinnases, tema looduslikud vaenlased jäävad aga talveks arengukohale koore all.

Pärast sanitaarraiet raiesmikule alles jäänud üraskite püüdmiseks on soovitav kasutada feromoonpüüniseid. Need paigaldatakse üraski lendluse ajaks raiesmikule, kasvama jäänud kuusepuistu serva. Püünised tuleb paigaldada raiesmikule metsaservast vähemalt 20 m kaugusele.

Kui kahjustuskolle ei ole suur (paarkümmend puud), on parem seda üldse mitte torkida kui et teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibuvad väikesed kahjustused enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib kahjustus suureneda ja jätkuda aastaid.

The post Kooreürask – putukas, kes ohustab metsi appeared first on Metsaühistu.

Korduvatest vigadest metsandustoetuste taotlemisel tegi kokkuvõtte SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatava metsameetme kaudu toetatakse kahjustatud metsa taastamist, metsapuude taimehaiguste ja metsatulekahjude ennetamist ning metsamajandamisvõtete rakendamist ehk harvendusraieid. Toetust on saanud taotleda nii erametsaomanikud ise kui ka metsaühistud, teatud põhilised vead iseloomustavad aga mõlemaid, näitavad Erametsakeskuse kogemused.

Erametsaomanike taotlustest paistab silma, et kahjustatud metsa taastamine aetakse segi raie järgse uuendamisega või plaanitakse hooldusraiete asemel teha hoopiski metsauuenduse hooldust. Metsaühistud jätavad aga esitamata liikmete nimekirjad ja metsaomanike kinnituskirjad toetuse taotlemiseks.

Korduvad vead on välja tulnud ka maksetaotluste vormistamisel. Võtmata on jäänud harvendusraie kohta metsateatis ning taotluse juures esitatakse ainult makseteatise lisa.

Lisaks Euroopa Liidu eelarvele toetatakse metsandust ka riigi vahenditega. Kuigi toetatavaid tegevusi on mitmeid, tahakse palju vigu metsa uuendamise toetuse taotlustes. Erametsakeskuse andmetel tuli lausa poolte taotluste puhul teha selle esitajale järelepärimine andmete täiendamiseks. Peamiselt ei olnud esitatud uuendusraie teatist, istutamisel oli eksitud taimede algtiheduse nõuete vastu ning istutatud metsataimed ei olnud pärit toetuskõlbulikest piirkondadest.

Erametsakeskus on toetuste taotlemisel avastanud veel ühe tüüpilise vea – kui metsaomanik teeb töid mitmel erineval eraldisel, kirjutab ta tihti eraldised kokku ühele taotluse reale. See on aga viga ning taas rändab taotlus Erametsakeskusest tagasi taotleja kätte parandamisele.

The post Metsandustoetuste taotlemisel tehakse tüüpvigu! appeared first on Metsaühistu.

Toetuse taotluse vormistamiseks esita ühistule tehtud tööde eest saadud arve, selle tasumist kinnitav maksekorraldus ja andmed inventeeritud metsamaa kohta. Asjaajamine on lihtsam, kui võtad kaasa või saadad ühistule elektrooniliselt metsamajandamiskava või vähemalt koopia kava tiitellehest.

Kui oled lasknud ainult metsa inventeerida, on toetuse suurus kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta, kui lisaks on koostatud ka metsamajandamiskava, on toetuse suurus kuni 14,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetust on võimalik taotleda kord kümne aasta jooksul.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on kohustuslik, kui soovid teha harvendus- ja uuendusraiet. Inventeerimisandmete (metsa liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms) põhjal koostatud metsamajandamiskava annab metsaomanikule lisaks inventeerimisandmetele soovitusi edasisteks metsatöödeks.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsamajandamiskava kehtivus, vajadusel kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust oma metsaühistuga.

Kõikide ühistute andmed leiad Erametsakeskuse kodulehelt.

The post Läheneb metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Maksustatavad toetused

Üheks tulumaksuga maksustavaks toetuseks on praegu taotlemiseks avatud Metsameede (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus), mille rahastus tuleb Euroopa Liidust. Metsameetme abil toetatakse hooldusraieid (valgustus või harvendusraie), kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Toetus mõjutab kindlasti metsaomaniku aastatulu suurust, kuigi väljamaksmisel peetakse sellest kinni tulumaks.

Enne toetuse taotlemist tasub metsaomanikel hoolega läbi mõelda, kuidas taotlust esitada. Juhul, kui metsaomand on abikaasade ühisomandis või kuulub mets kaasomanikele, tuleks enne selgeks mõelda, kes millise metsaosa kohta ja millises mahus toetuse taotluse esitab. Põhimõte on see, et toetust on mõistlik taotleda väiksema aastatuluga omanikul, kellel on suurem tulumaksuvaba miinimum.

Kirjeldatud toetussummade jaotamist saab teha ainult siis, kui kõik ühis- ja kaasomanikud on metsaühistu liikmed. Seega tasub kõigil metsaühistusse kuuluvatel metsomanikel ka oma abikaasa või kaasomanik(ud) ühistu liikmeks vormistada.

Näide 1. Aastatulu optimeerimine

Metsaomanik X taotleb Metsameetme toetust 2 hektaril valgustusraie tegemiseks. Toetuse määr on 159 €/ha ehk toetuse väljamaksmisel suureneks metsaomaniku aastatulu 318 € võrra. Kui aga taotlejaks oleksid metsaomanik X ja tema abikaasa või kaasomanik Y ning nad taotleksid toetust kumbki ühele hektarile, suureneks kummagi aastatulu 159 € võrra.

Maksuvabad toetused

Ühis- ja kaasomanikel tasub planeerida ja läbi mõelda ka maksuvabade metsandustoetuste taotlemine. Saadud toetussummasid tuluna ei deklareerita ning see ei mõjuta metsaomanike aastatulu suurust ega maksuvaba tulu määra.

Lähiajal avaneb taotlemiseks metsauuenduse toetuse voor, millega Eesti riik toetab metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Kõigil ühis- ja kaasomanikel tasub arvestada, et siseriiklike toetuste eelarve on piiratud ning taotlejate arv on suur. See mõjutab otseselt saadava toetuse suurust.

Iga taotlusvooru puhul arvutatakse välja rahastamise määr, mille ulatuses makstakse igale taotlejale toetust. Kui toetust taotlevad aga kõik kaas- või ühisomanikud, on toetuse saajaid rohkem ning kokkuvõttes suureneb oluliselt ühis- või kaasomandis oleva metsaomandi kohta väljamakstav toetus.

Näide 2. Toetusmäära maksimeerimine

Metsauuenduse toetuse maksimaalne toetuse määr metsataimede soetamiseks ja istutamiseks on kuni 400 €/ha.

Metsaomanik X taotles 2017. aasta Metsauuenduse toetuse teises voorus toetust kahele hektarile soetatud ja istutatud taimedele summas 800 €. Kuna selles voorus oli rahastamise määraks taotleja kohta 378,40 €, laekuski metsaomanik X arvele toetus 378,40 €. Kui aga toetust oleks taotlenud metsaomanik X ja tema abikaasa Y (mõlemad on metsaühistu liikmed) kumbki ühe hektari uuendamiseks, oleks laekunud toetus olnud ligikaudu kaks korda suurem.

Metsa majandamine

Ühis- ja kaasomanikel tasub läbi mõelda tulude-kulude jaotus ka enne metsa majandamist, arvestades kehtivat tulumaksuseadust. Juba enne tööde algust tuleks omavahel selgeks teha, kuidas jagada saadud tulud ja katta tehtavad kulud. Need teemad tuleb kindlasti selgeks rääkida enne tööde-toimingute tegemist, sest tagantjärgi enam asju muuta ei saa.

Kõigi teemade puhul küsi kindlasti nõu ja abi lähimast Metsaühistust.

The post Millele peaksid ühis- ja kaasomanikud pöörama tähelepanu metsandustoetuste taotlemisel? appeared first on Metsaühistu.