Erki Sok Võrumaa Metsaühistust rääkis, et huvi masina vastu oli üsna suur, õppepäeval osales mitukümmend metsaomanikku ja metsafirma esindajat.

Usewoodi miniharvester on üsna tilluke – kaalu alla kahe tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Sok lisas, et kohaletulnutele meeldis väga ka see, et masinast ei jää järele sügavaid rööpaid.

Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik. Kümnesentimeetrised puud pole talle mingiks takistuseks, vajadusel saab harvesteripea hakkama ka jämedamate puudega. Laasimine-järkamine käib nagu harvesteril ikka – tööprotsessi juhib arvuti.

Soka sõnul tõstsid õppepäeval osalenud metsamehed välja masina väikest keskkonnamõju – kuna saemeestega võrreldes on töö kiirem, ei ole vaja kulutada niipalju kütust ja ka mürarikka töö periood on lühem.

Usewoodi miniharvester töötab praegu Pärnumaal tuntud metsamehe Tiit Kosenkraniuse käe all. Kas selline väikemasin hakkab kunagi tööle ka Võrumaa metsades, on praegu veel vara ennustada, kuid Erki Soka hinnangul pole see sugugi võimatu.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Võrumaa Metsaühistu tutvus miniharvesteriga appeared first on Metsaühistu.

Siiski on mõned asjad metsatehnikas kümne aastaga muutunud küll. Näiteks praegused mootorsaed on kergemad, vähem lärmakamad ja väiksema vibratsiooniga kui kümne aasta tagused. Sama käib ka võsalõikajate kohta. Samuti on mõned profiklassi saed varustatud kiibiga, mis jälgib masina tööd. Teeninduses on nüüd meistril kohe näha, kui kaua ja mis tingimustel (isegi mootori pöörded on salvestatud) masin tööd tegi. Masinad on nutikamad, võib lühidalt öelda.

Sama käib ka suuremate metsamasinate kohta. Nii forvarderide kui harvesteride areng on käinud käsikäes suure IT-arenguga. Praegused masinad on keskkonnasäästlikumad ja tootlikumad kui kümme aastat tagasi. Samuti on muutunud metsamasinate kabiinid, mis on praegu mugavamad ja avaramad. Tänapäeval mahub sinna suur hulk juhi töötingimusi parandavaid asju alates külmkapist ja lõpetades võileivasoojendajaga.

Masinate juhtimine on üha rohkem arvutil põhinev, eelkõige on edasi arenenud andmebaaside kasutamine ja infovahetus. Praegune metsamasin on võimeline saatma oma tööandmeid kontorisse reaalajas, mis kümme aastat tagasi oli veel arendusjärgus.

Metsamasinate osas on toimunud ka teisesuunaline areng – Eestisse on jõudnud miniharvesterid. Need on väikesed ja kompaktsed, sõiduauto treileris transporditavad metsamasinad, mida kasutatakse hooldusraietel.

Kümme aastat tagasi toimus aga tehnikavaldkonnas sündmus, mis mõjutas väga paljusid metsamehi –2009. aastal jõudsid Eestisse ka Android-operatsioonisüsteemiga telefonid. See andis võimaluse IT-valdkonnale arendada välja rakendusi, mis praeguseks on metsameestel igapäevases kasutuses. Kaardirakenduses, andmebaasid, ka relaskoop ja kõrgusemõõtja – need kõik kolisid nutitelefoni. Ja nende vahendite areng on kiire ning jõuline.

Teinegi uuem tehnikaarendus pole veel metsanduses oma täisvõimsust saavutanud. Droonid annavad igaühele võimaluse vaadata metsa linnulennult. On ilmselge, et ainult vaatlemise ja pildistamisega see ei piirdu, juba praegu arendatakse algoritmilisi iseõppivaid süsteeme, mis suudavad hinnata näiteks metsas toimunud muutusi – kas on tuul kahju teinud, kus on puud kuivanud jne. Tulevikus tuleb kindlasti juurde ka neid võimalusi, millest praegu veel unistadagi ei oska!

The post Metsatehnika on muutunud kümne aastaga nutikamaks appeared first on Metsaühistu.

Metsatöid tutvustasid Läänemaa Metsaühistu metsameister Jarro Mihkelson (vasakul) ja tegevjuht Mikk Link.

Pärast lühikest jalutuskäiku metsarajal algas õppimine: „Tulime just üle rohtu kasvanud langi ja jäime siia seisma. Kas märkate, et olete sattunud männi- ja kuusekultuuri piirile?”. Nüüd avastasidki kõik enda ümber kolm aastat tagasi istutatud ja juba kahel sügisel hooldatud männi- ja kuusetaimi. Kuid miks peab istutama ja hooldama, kui mets kasvab ise? Küsijad said teada, et istutatud ja hooldatud mets annab tulu aastas üle 100 €/ha, aga peamiselt lehtpuuliikidega ise uuenev mets annab tulu poole vähem. Nii jääb maa tootmispotentsiaal kasutamata. Et metsaomanikel oleks kergem istutamiskulutusi kanda, on olemas ka riigi toetus. Metsaühistust tasub küsida, kui suur ja mis tingimustel.

Valgustusraie mõju

Järgmisel Metsaühistu hooldatud objektil sai näha metsakasvatuse järgmist etappi – valgustusraiet. Ühel pool sihti oli tehtud raie ning nähtu tekitas küsimusi – miks vedeleb hooldatud metsa all nii palju ilusat küttepuitu? Tavaliselt jäetaksegi valgustusraiel maha võetud puud metsa alla. Need on läbimõõdult küllalt peenikesed ning kasvavaid puid vigastamata oleks neid tehnikaga keeruline ja kulukas välja tuua. Kui mets asub aga omaniku sauna taga, saab ta loomulikult raiutu küttepuudeks teha.

Teisel pool sihti paiknes püsielupaiga sihtkaitsevööndisse jääv ala, kus sama vana mets on hooldamata. Nii tekkis võrdlusvõimalus – seal on puid tunduvalt rohkem, kuid nende kasv on aeglasem ja mõõtmed väiksemad. Nägime ka kaitse põhjust – ilusasse küpsesse palgimännikusse jääv merikotka pesapuu. Kokku 40 ha meid võõrustanud Carli parimat metsa on range kaitse all – ta ei tohi seda ei hooldada ega kasutada ning osa aastast ei tohi ta seal liikudagi. Kahjuks pole viimastel aastatel tema kinnistul enam kotkaid olnud. Carli õnneks kuulub kaitsealune metsaosa Natura 2000 võrgustikku, mis tähendab, et ta on Metsaühistu abiga saanud igal aastal selle ala pealt kompensatsiooni.

Harvester ja saemees

Pärast lõunat said metsakooli õpilased näha raietööd. Ühele joonele pandi harvester ning Läänemaa Metsaühistu metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson. Aja peale vahetati saeketti ning seejärel liiguti langetama, laasima ja puud järkama. Jarrol käis ketivahetus maailmatasemel 10 sekundiga ja edu harvesteri ees oli silmnähtav. Langetamisel jõudis harvester aga saemehe ühe puu kohta sorti lõigata neli. Juurde sai räägitud, et metsaomanik ei kasvata küttepuud ja palk ei lähe ahju ehk iga puu tuleb kasvatada ja lõigata nii, et sellest saadav materjal oleks kõrgeima kvaliteediga.

Metsakooli viimane tund andis kõigile osalejatele võimaluse praktika korras ise raiet teha. Peale Metsaühistu juhi Miku lühikest loengut ohututest töövõtetest said kõik omanimeliste kiinidega valgustusraiega peale hakata. Rõõm oli nii juhendajatel kui ka osalejatel tõdeda päeva kasulikkust, kui oma silmaga võis kogeda valguste jõudmist ka kõige tihedama võsa alla.

MIKK LINK
Läänemaa Metsaühistu tegevjuht

The post Metsakool: Kuidas targalt metsa majandada ja mis on metsa eluring? appeared first on Metsaühistu.

Koolitajad – UPM Kymmene ostujuht Toivo Tomingas ning puiduspetsialist Leigor Lepik.

On vana tõde, et kõige paremini õpib inimene läbi praktilise tegevuse. Nii kogunesidki osalejad Valga lähistele metsa, kus ühel raielangil asjast räägiti. Kuna raietööd seal käisid, oli kohal ka harvester. Nii saidki osalejad ülevaate kase lõppraiest nii masinaga kui käsitsi.

Päeva sissejuhatuseks andsid lektorid lühikese ülevaate ettevõtte tegevusest ja puidu kvaliteeditingimustest. Kuulajad said teada, et tehas vajab ühes kuus üle 20 tuhande tihumeetri tooret. Sellest valmistatakse mitut erinevat sorti vineeri, mida kasutatakse ehituses, veokite ja järelhaagiste põhjade tegemisel, aga samuti näiteks vedelgaasi LNG tankerite mahutite juures. Nimelt on vedelgaasi temperatuur miinus 160 kraadi ja sellise külma juures muutuvad metallid hapraks. Puit aga peab vastu!

Kvaliteediklasse on UPM Kymmenel kaks – oksavaba ja eriti kvaliteetne materjal ning sellest veidi väiksemate nõuetega materjal. Oksavabast pakust treitav spoon läheb vineeritahvlite pealispinda, keskel saab kasutada ka väikeste puudustega spooni. Vastuvõetav kasepakk peab olema laasitud nii, et oksatüükad ei oleks pikemad kui 5 sentimeetrit, samuti ei tohi esineda suurt pehme mädaniku kollet. Kõvamädanik ehk punasüdamik ei ole aga spooni tootmisel takistuseks. Samas kõrgemasse kvaliteediklassi selline puit ei lähe.

Saemees peab langetatud puud hoolega uurima ja olema järkamisel ettevaatlik!

Tomingase ja Lepiku jutust jäi kõlama ka see, et kõige rohkem tehakse vigu kasepaku ülestöötamisel. Tüüpiline neist on langetuslõhe, mis rikub terve noti. Langetuslõhed tekivad enamasti masinlõikusel, põhjuseks võib olla harvesteri nüri kett, masinajuhi kiirustamine langetusel, aga ka puu vähene toetamine langetusel. Samas ei saa välistada langetuslõhet ka käsitsi järkamisel. Ka õppepäeval said osalejad näha, kuidas järkamisel murdus puusse lõhe.

Kasepuust vineeripaku saamine nõuab harvesterijuhilt oskusi ja tähelepanelikkust.

Metsaomanikel tasub aga kaske kasvatada. Lisaks hinnale pole vähetähtis ka see, et vineeri tootmisel kasutatakse ära peaaegu kogu puit! Spooni treimisel jääb järele vaid viie-kuue sentimeetrine südamik, kõik muu läheb kasutusse. Meie puidust tehtud vineer rändab aga üle maailma!

Selline järkamisrebend saadab kasepaku kohe praagihunnikusse.

Pealtnäha polnud palgil vigagi, seest aga avanes hoopis teistsugune pilt.

Valgamaa Metsaühistu õppepäevast võttis osa ligi poolsada inimest, lisaks Valgamaa metsaühistu liikmetele osalesid ka nende koostööpartnerite ja Lõuna-Eesti metsaühistute esindajad. Metsaomanikel aga tasub kindlasti enne kase lõppraiet konsulteerida metsaühistuga – värsked teadmised aitavad puitu rohkem väärtustada!

The post Kasepaku hind määratakse metsas. appeared first on Metsaühistu.