Ühistu liikmete arvu kasv moodustab graafikul lauge joone.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson. Tema sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt – näiteks liikmete arvu kasv moodustab graafikul kena lauge joone, kiireid hüppeid pole olnud. Sama on ka teenuste arendamisega – neid tekkis juurde vastavalt metsaomanike vajadustele.

„Põhiline, mida metsaomanik metsaühistust saab, on kindlustunne ja abi. Ja teadmine, et ta ei ole oma viie või kaheksa hektariga üksi. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid. See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,“ tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd. Ja lisab, et eks muidugi ole omanikud erinevad – mõni on aktiivne ja teeb kõike ise, teine aga usaldab kõik metsaühistule ja oma metsa külastab vaid harva.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson.

„Meil on ka selliseid liikmeid, kes elavad kaugemal ja metsaga ise tegeleda ei jõua. Alles hiljuti käis siin oma metsa vaatamas üks kaugemal elav omanik. Ühistu oli teinud kõik tööd – raie, langi korrastuse, puidumüügi, uue metsa istutamise – nüüd tuli ja vaatas seda noort kasvavat metsa. Vanem mees on, talle tuli lausa pisar silma. Ütles, et nii ilusat pilti pole hulk aega näinud. Kui meie siin ühistus saame sellist tagasisidet, siis tunneme, et teeme õiget asja,“ räägib Atso Adson. Ja selgitab, et ühistu peabki olema metsaomaniku esimene partner, kelle poole saab omanik alati kõigi oma rõõmude ja muredega pöörduda. „Aga et metsaomanik tahaks ja julgeks ühistusse pöörduda, peab olema usaldus ühistu vastu,“ lisab Adson.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. „Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,“ räägib Adson. „Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,“ selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Metsaühistu on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. „Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, pikka aega on see olnud tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,“ väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Valgamaa Metsaühistu tutvustab metsatöid koolilastele.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. „Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küll tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,“ usub Atso Adson.

The post Valgamaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Metsaühistu.