Hooldusraie käigus kõrvaldatakse perioodiliselt metsast need puud, mille edasine säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse selle sanitaarset seisundit ning suurendatakse vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Nii luuakse eeldus metsa tootlikkuse ja kvaliteedi paranemiseks. Metsandust tundvate spetsialistidee hinnangul võivad õigeaegsed ja õigesti tehtud hooldusraied tõsta metsast saadava puidu väärtust lausa kaks korda.

Hooldusraie tööd 18. aastases kaasikus

Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks

Metsakasvatuses peetaksegi kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Luua metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. «Just valgustusraie määrab puistu tulevikuilme. Tööde tegemisel on väga olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,» rõhutab Randoja.

Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Selle käigus antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parandatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele, samuti putukkahjuritele ja seenhaigustele.

Harvendusraiega raiutakse välja kahjustatud ja halva kvaliteediga, surnud ja surevad puud. Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu.

Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20–40aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse  kuusikutes, kaasikutes ja haavikutes lõpetada 40–50 aasta vanuselt ning männikutes ja kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistuid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

Sanitaarraie on seotud metsa tervisliku seisundiga ja seda tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega, näiteks harvendusraiega.

Hooldusraie 27-aastases kaasikus.

Kuusikutes tuleb hooldusraietega olla ettevaatlik

Internetis levib hooldusraiete kohta ka jutt, et kuusikutes levib just nende tõttu meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja juurepess, mis mädandab ja tapab igal aastal sadu tuhandeid puid. Maaülikooli dendropatoloog (puiduhaiguste uurija), dotsent Rein Drenkhan on selle väitega nõus, kuid ainult osaliselt. „Tuleb möönda, et mida intensiivsem on majandamine, seda rohkem kuusikuid juuremädanikesse, sealhulgas juurepessu nakatuvad. Sest mida rohkem on kände, seda rohkem on võimalusi haigusetekitajate levikuks. On vana ütlus, et kui inimene võttis kasutusele sae, siis juurehaigused levisid,“ nendib Drenkhan.

Samas pole ta nõus sellega, nagu lõpetaks juurepessu levik igasuguse majandustegevuse metsas. „Metsa majandamisel tuleb silmas pidada mõningaid võtteid, mis piiravad juuremädanike, sealhulgas juurepessu levikut,“ räägib teadlane. „Just hooldusraied on need, mille kaudu juurepess metsa tuleb. Seega tuleb neid teha õigel ajal ja õige intensiivsusega. Selge on see, et mida varem hooldus kuusikus ära teha, seda parem. Ja hiljem seda mitte enam torkida. See oleks võib-olla selline kõige parem majanduslik võte,“ selgitab Drenkhan.

Teiseks tuleks hooldusraieid kuusikutes teha siis, kui ilm on külm. Soovitatavalt miinuskraadidega, või vähemalt peaks soojakraade olema vähem kui viis. Siis on haigusetekitajate levik tagasihoidlik. Kui aga on sellised talved, nagu viimastel aastatel olnud on, et ilm miinuskraadideni peaaegu ei jõuagi, tuleks kindlasti kasutada peale kuusikutes tehtavaid raietöid biopreparaati Rotstop. Sellega pannakse värsketel kändudel kasvata seen, mis nii-öelda „sööb“ juurepessu tekitava seene ära.

Hooldusraie tööde kulusid aitab katta toetus

Hooldusraiete tegemiseks tehtavaid kulutusi aitab katta toetus, mille saamiseks tuleb enne töödega alustamist võtta ühendust lähima metsaühistuga. Metsaühistust saab alati ka nõu ja abi tööde teostamiseks. Võta ühendust lähima ühistuga.

The post Hooldusraie tõstab metsa väärtust appeared first on Metsaühistu.

Sel aastal toetatakse:

• Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• Kasvavate puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• Ulukikahjustuste ennetamist
  • repellendi soetamine ja kasutamine (toetuse suurus 70 €/ha)
  • tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist
  • kahjustuse kõrvaldamine (toetuse suurus 1050 €/ha)
  • uue metsakultuuri rajamine (731 €/ha)
  • maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks (146 €/ha)
  • metsauuenduse hooldamine (146 €/ha)
• Männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamist  (95 €/ha)

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Õigeaegne hooldusraie võib saadava puidu väärtust kahekordistada

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Tuuleheite või –murru või metsatulekahju tõttu hukkunud metsa taastamise toetuse saamise tingimuseks on loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud metsaekspertiis. Metsmaa pindala, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha ning kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt viiendik katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb.

Toetuse taotlemiseks pöördu Metsaühistu poole.

The post Läheneb metsameetme toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust hooldusraieteks kuni 30-aastases puistus ning toetuse suurus on 159 €/ha. Nii ongi käes õige aeg mõelda tulevikule, sest õigeaegselt tehtud hooldusraietega on võimalik mõjutada metsa arengut. Noort metsa hooldades võib tulevikus metsast oodata kvaliteetsemaid puidusortimente ja suuremat tulu.

Toetust saab taotleda valgustus- ja harvendusraieteks, millega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse valgus- ja toitetingimusi allesjäävatele puudele. Vähenenud konkurentsi tingimustes suureneb puude juurdekasv ning kasvab kvaliteetsemaid puidusortimente pakkuv ja seega metsaomanikule rohkem tulu tootev mets. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas. Kindlasti tuleb meeles pidada, et harvendusraieks tuleb võtta metsateatis, kuid seda võib teha enne töödega alustamist. Toetuse taotlemiseks metsateatist vaja ei ole.

Nii praktikud kui teadlased räägivad, et investeerides valgustusraiesse, võib metsaomanik juba esimestest harvendusraietest tulu loota. Maaülikooli uuringud on näidanud, et hooldusraietele tehtud investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba kaheksa aastaga.

Hooldusraiete toetuse saamiseks peavad olema täidetud mõned nõuded, nii peavad taotleja metsa kehtivad andmed olema riiklikus metsaregistris ning puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on aga 60 hektarit metsaomaniku kohta. Tähele tuleb panna ka seda, et hooldusraiete toetust saab taotleda sama metsamaa sa kohta vaid üks kord programmiperioodi (2014-2020) jooksul.

Kuigi nii mõnelgi metsaomanikul võib tekkida ka mõte teha hooldusraiet täiesti ise, tuleb siiski meeles pidada, et hooldusraie on üks keerulisemaid metsakasvatustöid. Millised puud välja raiuda, mis alles jätta, kuidas see kõik mõjub loodusele ja metsa tulevikule – nendele küsimustele vastamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi ja oskusi. Seega soovitame kindlasti pidada nõu metsaühistuga, kust saab abi ka toetuse taotlemiseks.

Metsaühistule on vaja toetuse taotlemiseks saata ka mõned andmed – taotleja nimi ja isikukood (juriidilisel isikul registrinumber), planeeritava hooldusraie pindala, katastritunnus ja eraldise number ning planeeritava töö liik (valgustus- või harvendusraie.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust hooldusraietest

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsa hooldamine tasub end tulevikus ära appeared first on Metsaühistu.