Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja Tiina Mitt annab sel korral nõu hooldusraiete teemal
• Rakvere metsaühistu liikmeskond kasvas neljakohaliseks
• Metsaomanik Rein Jürimäe majandab metsa hiidlase kauvalusega
• Ülevaade Metsamajandajate konkursil osalejatest
• Mida võiks metsaomanik teada Euroopa Liidu poliitikast
• Kõrghooned, kangas ja kütus – erinevad puidu kasutusvõimalused

Loe õppelehe Sinu Mets septembri numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

The post Sinu Mets – September 2024 appeared first on Metsaühistu.

Hooldusraietega[1] suunatakse peapuuliigi kasvu ja arengut nendele kasvamisruumi andmisega, kujundatakse puistu pealiik valitsevaks ja parandatakse puistu sanitaarset seisundit. Hooldusraie käigus raiutakse puistutest perioodiliselt välja kõrgus-ja jämeduskasvus allajäänud puid, omaduselt miinuspuid, peapuuliigi tulevikupuude kasvu takistavaid puid ning haigeid ja kahjustatud puid, mille puit läheb kasutusse. Hooldusraiete ajastus, raiemeetod ja raiekraad sõltuvad puuliikidest ja eeldatavatest puidusortidest, kasvukoha tootlikkusest ja puistute maastikulisest asetusest. Tähelepanu peab pöörama veel võimalikule tuuleriskile ja varasematele majandusvõtetele (laasitud puudele).

Valgustusraie vs harvendusraie

Metsaseadus jaotab hooldusraied valgustusraieks ja harvendusraieks. Kui valgustusraie eesmärgiks on metsas puude valgus- ja toitetingimuste parandamine, siis harvendusraiega tõstetakse vanema metsa väärtust, reguleeritakse metsa tihedust ja koosseisu. Kui valgustusraie on inimesele selgemini mõistetav hooldamisena, mida saab teha ka käsitsi, siis harvendusraie puhul võidakse saada juba metsast müüdavat sortimenti. Järjest rohkem kasutatakse harvenduste tegemiseks väiksemat tüüpi harvesteri.

Lisaks raiete erinevustele, mis on toodud Metsa majandamise eeskirjas, pole valgustusraie tegemiseks vaja esitada Keskkonnaametile metsateatist, harvendusel aga küll. Harvendusraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed, mida valgustusraiel pole vaja.

Kindlasti tuleb arvestada, et mitte igat „metsa“ ei saa nimetada puistuks, millele rakenduvad raie reeglid. Näiteks paju, sarapuu, toomingas pihlakas, paakspuu, türnpuu, kuslapuu ja kadakas on põõsaliigid, mida ei käsitleta puistuna, vaid pigem võsana ja millele raiereeglid ei kehti.[2]

Tee hooldusraied koos spetsialistiga

Harvendusraie puhul on oluline leida pädev, oskustega ja aus töötaja või ettevõte, kes raiub välja vaid need puud, mis aitavad maksimaalselt kaasa metsa väärtuse tõstmisele. Kui tööd ei tehta korrektselt, on suur oht kasvama jäänud puude vigastamisele, maapinna lõhkumisele ja ka väheväärtuslike puude asemel väärtuslike puude väljaraiumisele.

Harvendusraie võtted erinevad kardinaalselt lageraiest. Kui soovid kinnistul teha erinevaid töid – nii lageraiet kui harvendust, siis tasub esmalt kaaluda, kas neid hooldusraie töid pole võimalik eraldi teha või tellida. Näiteks korraldada eraldi enampakkumine metsaoksjonil, sõlmida eraldi lepingud, küsida eraldi hinnapakkumist harvendusega eraldistele.

Harvendusraiel on keeruline tööde hinda kujundada ja hiljem tehtud tööd hinnata. Harvendusraie on töö- ja ajamahukam, näiteks lageraiel ülestöötamise hind Lõuna-Eestis on alates 13 €/tm, harvendusraiel alates 19 €/tm[3].

Harvendusraie puhul tuleb metsaomanikul esmalt endal selgeks teha, et kas ta eesmärgiks on kohe tulu saada või pigem saada metsast tulu tulevikus. See määrab ära ka suunised raiele ja raieõiguse lepingule. Kas sõlmida raieõiguse leping nn potikaubana ehk fikseeritud hinnaga ja raha kohe kätte või siis sortimendileping nn väljatuleku peale. Potikauba lepingu sõlmimisel on eksimisruum  suur:  kui lepingu hind on kujundatud ülehinnates, siis tulemuseks võib olla see, et metsas raiutakse väärtuslikumad puud, jättes väheväärtuslikumad (nooremad) kasvama. Raiutakse välja rohkem metsamaterjali, puistu I rinde täius viiakse miinimumi, kuid tulenevalt metsa inventeerimisandmete täpsusastmest ei pruugi see olla seaduse nõuetele mittevastav.

Olen kokku puutunud olukordadega, kus metsaomanik hakkab vaidlustama oma potikauba lepingut ja leiab, et harvendusraiet tuleb nagu tavalist lageraiet käsitleda. See aga nii pole, harvendusel kujunev materjali hind ei ole sama mis lageraie hind. Metsamaterjali sortimendi proportsioonid on erinevad: harvendusel näiteks palki vähem, paberipuud vähem, küttepuud rohkem. Metsaomaniku ootus aga on tavaliselt teine: ta arvestab keskmist hinda mõlemal juhul, kuigi näiteks harvenduse ja lageraie palgihinda ei saa võrrelda tööde mahu ja keerukuse tõttu.

Potikauba lepingu puhul reeglina hilisem vaidlustamise ruum puudub: kui leping on allkirjastatud ning metsaomanik saab teada, et tema metsast saadi enam tulu, kui tema sai (sellised on enamikus vaidlused, millega minuni on jõutud), siis lepingut enam tagasipöörata ei saa. Sortimendilepingu puhul on metsaomanikul võimalus enam tulu saada ja ka lepingu täitmist kontrollida ning miks mitte ka leping erakorraliselt lõpetada kui töid ei tehta nõuetekohaselt.  

Lepingu täitmist saab kontrollida kui hinna kalkulatsioon on tehtud eraldiste kaupa ja võrrelda seda  harvesteri näitudega.

Kui omanik soovib, et harvendusraiet tehakse maksimaalselt efektiivsel viisil ja et metsa väärtuse mõõde oleks esiplaanil, siis tuleb tal leida selleks pädev ülevaataja, või nagu on ehituses – tagada omanikujärelevalve. Kui omanikul  selleks endal teadmisi ja aega napib, siis saab abi ja nõu metsaühistust. Koos metsaühistu konsulendiga saab metsa üle vaadata, hinda kalkuleerida ja korraldada oksjon. Ühistu on erapooletu osapool, kelle tegevuse eesmärgiks ei ole kasumi teenimine.

Hooldusraie on oluline ja tulevikku vaatav

Lõpuks taandub kõik sellele, kes on tööde tegija. Ja ei saa jätta rõhutamata, et enne lepingu sõlmimist küsi abi, võta alati mitu hinnapakkumiset või korralda metsaoksjon.

Hea peremees ja metsaomanik teeb töid koos heade metsaühistu spetsialistidega. Hooldusraie on üks väike osa kogu metsa kasvutsükli tervikust, kus metsaühistu saab abiks olla.

[1] Laas, E, Uri, V. Metsandusteatmik. Tartu 2023. lk 49-50.

[2] Erand on remmelga, toominga ja pihlaka puhul, mis on kirjeldatavad puuliigina kui nende rinnasdiameeter on suurem kui 6 cm (latimetsad)

[3] Tegemist on ilma käibemaksuta tasuga ja siin ei ole arvestatud transpordi kulu (vedu vahelaost lõpplattu), raie korraldamise kulusid, metsa asukohast, puistu seisukorrast, keskmisest puidu diameetrist jms.

The post Hooldusraie suurendab metsa tulevikuväärtust appeared first on Metsaühistu.

Metsa kasvatamine tähendab raiete tegemist

See võib tunduda kummaline, aga metsameeste vanasõnal „metsa kasvatatakse kirve ja püssiga“ on oma tõsine taust ja selgitus olemas. Sellest mõttest arusaamise ja mõistmise peamine eeldus on tajumine, et metsa kasvatamine on väga pikaajaline protsess. Tänased metsakasvatajad ja -omanikud valdavalt ei näe ise enda tehtud töö vilju. Pikk aeg tähendab veel palju suurt määramatust ja kontrollimatuid faktoreid. Kas 20 aasta jooksul esineb omanikule kuuluvas metsas tormi? Kui mingi puistuosa on latieas, kas juhtub tulema ekstreemset jäävihmaga talve, mis võib tüved kõveraks painutada? Milline on meie hirvlaste asurkond 20-30 aasta pärast? Need on küsimused, millele me täna vastust ei tea. Õigeaegsete raietega saab aga erinevaid selliseid riske olulisel määral maha võtta.

Just eeltoodu tõttu on uuendamisel ja raiel ehk metsakasvatusel oluline roll tulevikumetsa kujundamisel. Võib-olla väga suur vahe milliseks kujuneb uuendatav männik-kuusik-kaasik kui seal näiteks tegemata jätta noorendiku hooldus või valgustusraie. Üks teostamata valgustusraie võib omada väga suurt mõju sellele, milline näeb see puistuosa välja näiteks poole sajandi pärast. Seega on kõik hooldused ja raied noortes metsades väga olulised ning peaksid olema suunatud vaatega tulevikku.

Tegelikult on tulevikku vaatav ka uuendusraie, sest see on esimene eeldus metsa-ala uuenemiseks sh näiteks selle liigilise koosseisu muutmiseks. Kui soovime hall-lepiku asemel kasvatada alal tulevikus kuusikut, kaasikut või nende segu, siis on mõistlik hall-lepikus teha lageraie. Vähemväärtuslike lehtpuupuistute uuendamiseks on praegu soodne seis, sest lehtpuusortimentide ja küttepuu hinnad on väga head ja omanik saab teenida tulu. Raietega väärtuslikuma metsapõlve kasvatamise üle saavad tulevikus rõõmustada järeltulevad põlved.

Raiuda saab vaid kooskõlas seadusega ning metsaga

Raietööde aluseks on ennekõike metsakasvatuslik vajadus. Kui tahame kasvatada kuuse-kase segametsa, siis tuleb esimestel aastatel tõenäoliselt noorendikus raiuda välja ka kaske. Kuusk vajab väikest edumaad kase ees, sest muidu kasvab kask temast üle ning tulemus ei pruugi olla kuuse-kase segamets, vaid kaasik kus kuusk on teises rindes ja alusmetsas. Raietööde-eelselt tuleb seega hoolikalt mõtelda ning planeerida, et mida tehakse ning mis eesmärgil. Arvestama peab eesmärkide ja metsa enda seisukorra ja olemiga.

Eestis on tegelikult raied üsna reguleeritud – nii metsa- kui looduskaitseseadusega. Nii on kehtestatud Eestis minimaalsed küpsuskriteeriumid uuendusraiele, nõutakse inventeerimisandmete olemasolu, samuti on määratud minimaalne lubatud harvendusraiejärgne täius ehk tihedus jmt. Seega tuleb raietöid tehes kindlasti arvestada kehtiva seadusandlusega. Seadusest tulenevaid nõudeid aitavad lahti seletada Metsaühistu metsameistrid ja konsulendid. Raietööde osas oskavad nõu anda, aga ka kõiki töid ära korraldada meie metsameistrid.

The post Mis on metsaraie ja miks seda vaja on? appeared first on Metsaühistu.

Mets vajab tähelepanu aasta ringi ning just ­oktoobris ja novembris on õige aeg kavandada talviseid raietöid, muuta noorendikud ulukikindlamaks ning mõelda järgmise aasta istutustöödele.

Talvised raietööd eeldavad ettevalmistusi

Kui metsaomanik on kaalunud raietööde tegemist, siis oktoober ja november on just õige aeg, et plaanid läbi mõelda. Erinevaid asju, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Esiteks – kas metsa kohta on olemas inventeerimisandmed ja metsamajanduskava ning kas need on kehtivad? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Järgnevalt tuleb uurida, kas, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on olemas põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest ja koos metsa andmetega saab selle alusel teha vajalikud otsused kavandatavate raiete kohta. Teine samm on metsateatise esitamine keskkonnaametile.

Raietööd eeldavad kokkuleppeid tööde tegijatega. Metsaühistul on olemas pikaajalised partnerid, kes teevad töid nii metsas kui ka maanteel. Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Samuti tuleb ära märkida alles jäetavad seemne- ja säilikpuud. Tuleb hinnata, kas vajalik on ka alusmetsa raie, mida tavaliselt tehakse enne harvesteriga raiet. Tegeleda tuleb ka vajalike kooskõlastustega (näiteks naabermaaomanikud, transpordiamet jm), et tööd sujuksid. Kooskõlastuste hankimisega võib tegeleda metsaühistu, samuti võib ühistu korraldada vajaliku dokumentatsiooni puidu transportimiseks tööstustesse ning koondada omanikule vajaliku mahuarvestuse.

Metsakultuurid ja noorendikud vajavad ülevaatamist

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena. Esimestel aastatel aga kasvavad rohttaimed istutatud metsataimedest palju kiiremini. Seega on enne suure lume saabumist oluline, et hiljuti rajatud metsakultuurid saaksid üle kontrollitud. Tuleb veenduda, et istutatud taimede peal ja ümber ei oleks väga suurt heina, mis lume tulekuga võib hakata puid lämmatama. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele paremini kallale ka hiired. Kõige olulisem on sügisel puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide, nagu mänd ja kask, puhul.

Samuti on sügis õige aeg võimalike ulukikahjustuste ennetamiseks. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel umbes 6–8 tundi.

Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Peletusvahenditest on näiteks Trico selline toode, mida saab kasutada ka kahjustuste vältimiseks põllumajanduses, eelkõige rapsi puhul. Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Metsades on Trico kasutusel metskitsede, hirvede ja põtrade tekitatavate kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, aga kui temperatuur veel plusspoolel, siis ka novembris. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüvesid. Vanematel puudel võib koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Kui järgmise aasta kevadel tahad istutada, siis…

… on viimane aeg maapind ette valmistada. Tõsi, saab ka ilma, aga ettevalmistatud maapinnaga kaasneb mitmeid eeliseid. Esiteks on istutatud puutaimel vähem konkurente ja teiseks on hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Viljakates kasvukohtades tasub võimalusel maapind ette valmistada sirgete ridadena. Alternatiivina võib istutuskohad tikkudega märkida, et kergendada hilisemat taimede hooldamist, aga see on üsna ajamahukas töö. Lisaks arvesta, et viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem kindlasti rohkem hooldamist.

Selleks, et kevadel oleks, mida istutada, on mõistlik novembris-detsembris metsaühistu kaudu ära tellida vajalikud taimed. Metsaühistu korraldab oma liikmetele taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaomanikud saavad taimetellimuse teha internetis vastaval vormil. Taime liigi ja tüübi – avajuurne või potitaim – valikul ning vajalike koguste hindamisel pea nõu metsaühistu spetsialistidega.

Tavaliselt istutatakse ühele hektarile 1500–3000 taime sõltuvalt istutatava taime eripäradest ja metsaomaniku soovidest. Taimi tellides tasub mõelda, kas istutatakse ise või vajatakse abi. Metsaühistuga varakult sõlmitud kokkulepe istutustööde korraldamiseks tagab abikäte ja tööriistade olemasolu.

Sügisel tellitud taimed jõuavad kevadel ühistutesse, kus need tellijatele laiali jagatakse. Kui taimede tellimine ja tööde tegemine on korraldatud ühistu kaudu, on lihtsam taotleda metsa uuendamise toetust, et uuendamisega seotud kulusid osaliselt katta.

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

The post Mets vajab omaniku tähelepanu aasta ringi appeared first on Metsaühistu.

Teistel teemadel septembri numbris:

• Kuidas kasvatada segametsa?
• Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust
• Metsaühistud aitavad taimi tellida
• Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse tähtaeg
  Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – September 2019 appeared first on Metsaühistu.

Hooldusraie käigus kõrvaldatakse perioodiliselt metsast need puud, mille edasine säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse selle sanitaarset seisundit ning suurendatakse vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Nii luuakse eeldus metsa tootlikkuse ja kvaliteedi paranemiseks. Metsandust tundvate spetsialistidee hinnangul võivad õigeaegsed ja õigesti tehtud hooldusraied tõsta metsast saadava puidu väärtust lausa kaks korda.

Hooldusraie tööd 18. aastases kaasikus

Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks

Metsakasvatuses peetaksegi kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Luua metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. «Just valgustusraie määrab puistu tulevikuilme. Tööde tegemisel on väga olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,» rõhutab Randoja.

Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Selle käigus antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parandatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele, samuti putukkahjuritele ja seenhaigustele.

Harvendusraiega raiutakse välja kahjustatud ja halva kvaliteediga, surnud ja surevad puud. Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu.

Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20–40aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse  kuusikutes, kaasikutes ja haavikutes lõpetada 40–50 aasta vanuselt ning männikutes ja kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistuid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

Sanitaarraie on seotud metsa tervisliku seisundiga ja seda tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega, näiteks harvendusraiega.

Hooldusraie 27-aastases kaasikus.

Kuusikutes tuleb hooldusraietega olla ettevaatlik

Internetis levib hooldusraiete kohta ka jutt, et kuusikutes levib just nende tõttu meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja juurepess, mis mädandab ja tapab igal aastal sadu tuhandeid puid. Maaülikooli dendropatoloog (puiduhaiguste uurija), dotsent Rein Drenkhan on selle väitega nõus, kuid ainult osaliselt. „Tuleb möönda, et mida intensiivsem on majandamine, seda rohkem kuusikuid juuremädanikesse, sealhulgas juurepessu nakatuvad. Sest mida rohkem on kände, seda rohkem on võimalusi haigusetekitajate levikuks. On vana ütlus, et kui inimene võttis kasutusele sae, siis juurehaigused levisid,“ nendib Drenkhan.

Samas pole ta nõus sellega, nagu lõpetaks juurepessu levik igasuguse majandustegevuse metsas. „Metsa majandamisel tuleb silmas pidada mõningaid võtteid, mis piiravad juuremädanike, sealhulgas juurepessu levikut,“ räägib teadlane. „Just hooldusraied on need, mille kaudu juurepess metsa tuleb. Seega tuleb neid teha õigel ajal ja õige intensiivsusega. Selge on see, et mida varem hooldus kuusikus ära teha, seda parem. Ja hiljem seda mitte enam torkida. See oleks võib-olla selline kõige parem majanduslik võte,“ selgitab Drenkhan.

Teiseks tuleks hooldusraieid kuusikutes teha siis, kui ilm on külm. Soovitatavalt miinuskraadidega, või vähemalt peaks soojakraade olema vähem kui viis. Siis on haigusetekitajate levik tagasihoidlik. Kui aga on sellised talved, nagu viimastel aastatel olnud on, et ilm miinuskraadideni peaaegu ei jõuagi, tuleks kindlasti kasutada peale kuusikutes tehtavaid raietöid biopreparaati Rotstop. Sellega pannakse värsketel kändudel kasvata seen, mis nii-öelda „sööb“ juurepessu tekitava seene ära.

Hooldusraie tööde kulusid aitab katta toetus

Hooldusraiete tegemiseks tehtavaid kulutusi aitab katta toetus, mille saamiseks tuleb enne töödega alustamist võtta ühendust lähima metsaühistuga. Metsaühistust saab alati ka nõu ja abi tööde teostamiseks. Võta ühendust lähima ühistuga.

The post Hooldusraie tõstab metsa väärtust appeared first on Metsaühistu.

Kümmekond aastat tagasi töötas Alvar, nagu paljud teisedki Eesti mehed, Soomes. Töö oli mõnevõrra tasuvam kui Eestis, kuid kodust ja perest eemal. Pere aga soovis koos olla ja kodukohale lähedal, ja kui Alvar sai veel Eestist tööpakkumise, langetatigi otsus – jääme kodukohta. Ja üsna elu sunnil tuli luua ka oma ettevõte.

„Ühe tuttava kaudu sain tööpakkumise – hooldustööd ühe suurema metsafirma metsades. Võtsin pundi kokku ja hakkasime tegema. Aga raha tahaks ju ka töö eest saada, vaja oli arveid esitada. Nii saigi loodud A.M.Raietööd. Mina teen metsas tööd, abikaasa ajab firma asju,“ meenutab Alvar.

Ettevõtte tuntus levis ja tööd tuli järjest juurde. Üsna varsti tekkisid kontaktid ka Põlvamaa Metsaühistuga. „Üks tuttav harvesterimees helistas ükspäev, et vaja oleks teha alusmetsa raiet. Seda tööd korraldas Põlvamaa Metsaühistu. Võtsime ette, tegime ära. Ja nii hakkaks ka ühistu poolt vaikselt tööd tulema. Aasta lõpus sain aga ühe ühistu juhatuse liikmega juhuslikult kokku. Ajasime juttu, ma tegin sel ajal peamiselt RMKle töid, ja ta pakkus – mis sa ikka seda riiki toidad, tule tee meile tööd. Ja nii ta läks,“ räägib Alvar.

Põlvamaa Metsaühistu partner on A.M.Raietööd olnud juba aastaid. Hooldusraiete mahud hakkasid kasvama neli aastat tagasi. „Siis kasvas ka metsaomanike enda huvi hooldusraiete vastu,“ sõnab Alvar. Ta on kindel, et oma osa on selles ka toetustel. „Kui hooldusraieid ei toetataks, jääks paljud need lihtsalt tegemata. Jah, toetused ei kata kogu tööde maksumust, aga abi metsaomanikele on neist ikka!“ Kui nüüd toetus kaoks, jääksid paljud metsad hooldamata, kardab Alvar.

A.M.Raietööd on puhas käsitöö-ettevõte. „Hooldusraied, metsaistutamine, väikesed raietööd saemeestega,“ loetleb Alvar pakutavaid teenuseid. Nõudlust on tegelikult rohkem, kui teha jõuab. Eriti on tööd saemeestele. „Inimesi pole tööle võtta. Lihtsalt ei ole tegijaid nendele töödele. Tegelikult on see tõeline häda. Üks punt saemehi mul veel on alles. Vaatame, kaua seda tööjõudu veel jagub üldse. Vanad on kadunud, noored ei taha seda rasket tööd teha… Ja kui mõni noor tulebki, siis kohusetunnet tal enamasti ei ole. Helistab hommikul, et täna ma tööle ei tule. Ja hea veel kui helistab. Paljud jätavad lihtsalt tulemata,“ on Alvar nukker.

Häid lahendusi tal sellele olukorrale ei ole. „Masinate peale minna… No mina seda ei plaani. Ei vea lihtsalt välja. Masinad peaksid kogu aeg tööd tegema, et end tasa teenida. Võibolla neli-viis aastat tagasi oleks tasunud veel metsamasinaid ettevõttesse tuua, aga praegu… Puidu hinnad langevad, paljuski Kesk-Euroopa üraskikahjustuste tõttu, raiuda metsaomanik ei taha. Kallis masin kurnaks lihtsalt firma ära,“ arutleb mees. „Eks minagi otsin siin teisi töid juurde, praegugi teeme siin teedeehituste juures lõikusi. Kuidagi peab ju ellu jääma!“

Kuigi jutt kiskus nukramaks, on Alvar metsanduse tuleviku suhtes tegelikult optimistlik. „Hooldusraiete järele on suur nõudlus ja on veel palju metsi, kus seda oleks vaja teha. Kui oleks tööjõudu, siis teeks palju rohkem. Metsaomanikud küll vahel vaatavad, et hind tuleb kallis, eriti kui metsas pole aastakümneid midagi liigutatud. Siis võib ikka sinna kolmesaja kanti ja ülegi see hektarihind tulla. Mõnigi on hinda kuuldes öelnud, et ära sa tegema tule, ma teen ise. Aga siis mõne aja pärast helistab, et tule tee ikka ära. Pole need asjad nii lihtsad,“ muigab mees.

See, et metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsahooldusele ja ka istutamisele, on Alvari hinnangul paljuski metsaühistu teene. „Põlvamaa Metsaühistu on heas mõttes aktiivne. Tegelikult kui metsaomanik tahab, siis võib ju kõik tööd ühistu korraldada jätta. Teeb mõni omanik raiet, siis juba töid tehes lepitakse kokku, et ühistu tellib ka taimed ja korraldab nende istutuse ning pärast hoolduse. Jah, kui omanik tahab, võib ta kõike ka ise teha, aga ühistu pakub võimaluse. Ja paljud kasutavad seda.“

Põlvamaa Metsaühistu töösse panustab ka Alvar ise. Juba mitmendat korda on ta valitud ühistu juhatusse. Ja mitte sellepärast, et ise väga tahaks või ei oleks teisi kandidaate. „Esimene kord sain juhatusse asendusena. Üks liige loobus ja nii ma poole perioodi pealt sinna saingi. Aga siis korralistel valimistel pandi jälle mind üles ja ära mind valitigi. Eks ma jõudumööda osalen ka ühistu asjade juures.“

The post Metsamees Alvar panustab hooldusraietele appeared first on Metsaühistu.

Valgustusraie on metsakasvatuses kõige tähtsam võte, sest sellega pannakse alus puistu koosseisule. Eesmärgiks on kasvama jätta kasvukohale sobivad puuliigid ning välja raiuda need puud, mis takistavad tulevikupuude kasvamist. Valgustusraiet võib teha kõikides puistutes, mille keskmine rinnasdiameeter on kuni kaheksa sentimeetrit.

Valgustusraiega raiutakse metsast välja puid, mis takistavad tulevikupuudel sirgumaks suurteks ja terveteks puudeks ning mille eesmärgiks on tulevikus saada kvaliteetne mets. Hooldusraied on väga olulised nooremates puistutes, mille peapuuliigiks on valgusnõudlik puuliik, et nende võrad ei väheneks liiga palju. Hooldusraie edukuse aluseks on tema looduslähedus, sest kasvatatakse kasvukohale kõige sobivamaid puuliike ja välja raiutakse need puud, mille säilitamine kahjustaks kvaliteetsete tulevikupuude arengut. Omanikule võivad hooldusraied tähendada ainult kulutusi, aga ilma selle võtteta ei suuda kasvada kvaliteetne mets.

Kaasikud

Vanemates metsakasvatuse õpikutes on kirjas, et alal vähendada kase osakaalu ja anda okaspuudele rohkem kasvuruumi, aga tänapäeval on võetud uueks suunaks sellised kaasikud, millel kasvab lisaks kaskedele ka umbes kolmandiku jagu kuuske, sest siis kasutatakse ära paremini valgust ja mullaviljakust, kuna puude juurestikud asuvad erinevatel sügavustel. Juhul kui loodusliku uuendusega on tekkinud väga tihe kasevõsa, siis võiks teha esimese valgustusraie umbes viieaastases noorendikus, jättes kasvama 5000-6000 puukest hektarile, aga üldjuhul kask ei vaja valgustusraiet esimese kümne eluaasta jooksul. Kümne kuni kahekümne aasta vanuses kaasikus peab aga kindlasti tegema valgustusraie ning kui eesmärgiks on puhtkaasik, siis peaks välja raiuma ka „hunte“, kasvus alla jäänud, vigastatud ja mitme ladvaga puid. Kuna kask on valgusnõudlik puuliik, siis kasvamise eelduseks on suur võra pikkus, mis peaks olema vähemalt pool puu pikkusest.

Kuusikud

Kuuse kultuuril võiks lehtpuud välja raiuda esimese kümne aasta jooksul, ainult mändi võib jätta kasvama koos kuusega. Kuna kuusk on varjutaluvam puuliik kui mänd, siis võib valgustusraiega alustada ka hiljem kui männikultuuris. Optimaalne puude arvukus on 2500-3000 hektari kohta. Kümne kuni kahekümne aastases kuusikus võiks teha mõõduka harvendamise kuuse gruppides, aga meeles peab pidama ka metsloomi, sest põdra kahjustused suurenevad 20 aastastes kuusikutes.

Männikud

Esimesel kümnel aastal võiks välja raiuda kõik lehtpuud, kask hõõrub oma okstega männi võrsetelt okkaid maha ja hakkab mändi tulevikus varjutama ning haavad on vaheperemeestaimed männi okkaroostele. Kui jätta lehtpuid männi lähedusse. mis varjutavad männi oksi, siis see võib vähendada männi puidu kvaliteeti. Teisel kümnel aastal ei tohiks ka männikuid väga hõredaks raiuda, sest põder võib veel mände kahjustada. See oht möödub, kui männikud on juba 20-30 aastased.

Haavikud

Kuna haab on kiire kasvuga puuliik, siis esimese kümne aasta jooksul valgustusraieid ei tehta. Suure tõenäosusega käib noorest haavikust läbi põder, kes sööb puude võrseid, samuti ka jänesed ja metskitsed ning kui on tehtud valgustusraie, siis saab tulevikus metsloomade poolt rikutud metsa. Vanuses kümme kuni kakskümmend aastat võib haavikuid hõredamaks raiuda, aga peab samal ajal meeles pidama võimalikke metsloomade kahjustusi ning võimalusel võiks säilitada jalakat, saart ja tamme. Kuigi kõvalehtpuud kasvavad aeglaselt, võiks neid siiski eelistada haavale, sest need on haiguste suhtes vastupidavamad ja tähtsad puud ka elurikkuse mõttes.

Millal on valgustusraieks õige aeg?

Valgustusraie tegemise aeg sõltub konkreetsest metsast. Okaspuude puhul võib olla selle järele vajadus juba kolm-neli aastat peale viimast kultuurihooldust, kui kasvama hakanud lehtpuud hakkavad okaspuid varjutama. Looduslikult uuenenud metsas tasuks valgustusraie peale mõelda siis, kui puud on 5 meetri kõrgused.

Kui alustada liiga vara, peab valgustusraiet tegema mitu korda. Arvestada tuleb ka sellega, et mida noorem mets, seda suurem on oht ulukikahjustusteks – liiga vara noorendikku hõredamaks raiudes pääsevad loomad puudele paremini ligi.

Kui aga alustada valgustusraiega liiga hilja, siis võivad soovitud puud, näiteks männid, olla juba hukkunud. Kuusk talub varjujäämist paremini ning valgustusraiega võib õnnestuda panna ka kängu jäänud kuused kasvama.

Lehtpuumetsas kasvavad lepad-haavad kasest kiiremini. Kui valgustusraie jääb hiljaks, hakkavad heade tüveomadustega kased otsima valgust ja tüvi muutub kõveraks. Puud ka laasuvad tihedas metsas liialt. Kui laasumine toimub liiga noores eas, kannatab puu juurdekasv.

Kui okaspuu on juba latiealine, võiks vegetatsiooniperioodil jätta tööd tegemata (näiteks kuusik võib nakatuda juurepessuga) ja jätta valgustus hilissügisele. Oktoober, november on parim aeg ka kultuuride hooldamiseks – raagus lehtpuude vahelt leiab istutatud okaspuud hõlpsalt kätte.

Võta Metsaühistu appi

Metsaühistu annab nõu ja aitab Sul töid teostada. Võta ühendust lähima Metsaühistuga.

The post Valgustusraie tagab väärtusliku tulevikumetsa appeared first on Metsaühistu.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust hooldusraieteks kuni 30-aastases puistus ning toetuse suurus on 159 €/ha. Nii ongi käes õige aeg mõelda tulevikule, sest õigeaegselt tehtud hooldusraietega on võimalik mõjutada metsa arengut. Noort metsa hooldades võib tulevikus metsast oodata kvaliteetsemaid puidusortimente ja suuremat tulu.

Toetust saab taotleda valgustus- ja harvendusraieteks, millega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse valgus- ja toitetingimusi allesjäävatele puudele. Vähenenud konkurentsi tingimustes suureneb puude juurdekasv ning kasvab kvaliteetsemaid puidusortimente pakkuv ja seega metsaomanikule rohkem tulu tootev mets. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas. Kindlasti tuleb meeles pidada, et harvendusraieks tuleb võtta metsateatis, kuid seda võib teha enne töödega alustamist. Toetuse taotlemiseks metsateatist vaja ei ole.

Nii praktikud kui teadlased räägivad, et investeerides valgustusraiesse, võib metsaomanik juba esimestest harvendusraietest tulu loota. Maaülikooli uuringud on näidanud, et hooldusraietele tehtud investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba kaheksa aastaga.

Hooldusraiete toetuse saamiseks peavad olema täidetud mõned nõuded, nii peavad taotleja metsa kehtivad andmed olema riiklikus metsaregistris ning puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on aga 60 hektarit metsaomaniku kohta. Tähele tuleb panna ka seda, et hooldusraiete toetust saab taotleda sama metsamaa sa kohta vaid üks kord programmiperioodi (2014-2020) jooksul.

Kuigi nii mõnelgi metsaomanikul võib tekkida ka mõte teha hooldusraiet täiesti ise, tuleb siiski meeles pidada, et hooldusraie on üks keerulisemaid metsakasvatustöid. Millised puud välja raiuda, mis alles jätta, kuidas see kõik mõjub loodusele ja metsa tulevikule – nendele küsimustele vastamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi ja oskusi. Seega soovitame kindlasti pidada nõu metsaühistuga, kust saab abi ka toetuse taotlemiseks.

Metsaühistule on vaja toetuse taotlemiseks saata ka mõned andmed – taotleja nimi ja isikukood (juriidilisel isikul registrinumber), planeeritava hooldusraie pindala, katastritunnus ja eraldise number ning planeeritava töö liik (valgustus- või harvendusraie.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust hooldusraietest

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsa hooldamine tasub end tulevikus ära appeared first on Metsaühistu.

Korduvatest vigadest metsandustoetuste taotlemisel tegi kokkuvõtte SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatava metsameetme kaudu toetatakse kahjustatud metsa taastamist, metsapuude taimehaiguste ja metsatulekahjude ennetamist ning metsamajandamisvõtete rakendamist ehk harvendusraieid. Toetust on saanud taotleda nii erametsaomanikud ise kui ka metsaühistud, teatud põhilised vead iseloomustavad aga mõlemaid, näitavad Erametsakeskuse kogemused.

Erametsaomanike taotlustest paistab silma, et kahjustatud metsa taastamine aetakse segi raie järgse uuendamisega või plaanitakse hooldusraiete asemel teha hoopiski metsauuenduse hooldust. Metsaühistud jätavad aga esitamata liikmete nimekirjad ja metsaomanike kinnituskirjad toetuse taotlemiseks.

Korduvad vead on välja tulnud ka maksetaotluste vormistamisel. Võtmata on jäänud harvendusraie kohta metsateatis ning taotluse juures esitatakse ainult makseteatise lisa.

Lisaks Euroopa Liidu eelarvele toetatakse metsandust ka riigi vahenditega. Kuigi toetatavaid tegevusi on mitmeid, tahakse palju vigu metsa uuendamise toetuse taotlustes. Erametsakeskuse andmetel tuli lausa poolte taotluste puhul teha selle esitajale järelepärimine andmete täiendamiseks. Peamiselt ei olnud esitatud uuendusraie teatist, istutamisel oli eksitud taimede algtiheduse nõuete vastu ning istutatud metsataimed ei olnud pärit toetuskõlbulikest piirkondadest.

Erametsakeskus on toetuste taotlemisel avastanud veel ühe tüüpilise vea – kui metsaomanik teeb töid mitmel erineval eraldisel, kirjutab ta tihti eraldised kokku ühele taotluse reale. See on aga viga ning taas rändab taotlus Erametsakeskusest tagasi taotleja kätte parandamisele.

The post Metsandustoetuste taotlemisel tehakse tüüpvigu! appeared first on Metsaühistu.