Metsakultuuride õnnestumine

Viimaste aastate kevaded ja suved on üllatanud meid nii hilise lumesaju, külmakraadide, kuumalainete ja põuaga kui ka suurte vihmadega. Muutlike ilmastikuolude taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esineb üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise puuliigi ja metsataime tüübiga (avajuurne või potitaim) on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu metsataimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja.

Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Põuase ilmaga on haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajatakse kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad) ja metsataimed, mis asuvad raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.

Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda

Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et metsataimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud metsakultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.

Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel

Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud metsauuendust täiendada. Üksikuid hukkunud metsataimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja puude arv ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate metsataimede miinimumnõuet, siis tuleks metsakultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsa uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.

Metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja kultuuri täiendamiseks

Augusti teises/septembri alguses pooles algab metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja metsakultuuri täiendamiseks. Info selle kohta lisame meie kodulehele ning teavitame oma liikmeid e-kirja teel. Seni tasub oma metsas tiir teha ja vaadata, kui suur osa metsataimi on kasvama läinud ning kas ja kui palju oleks sügisel vaja täiendada. Vajadusel pea nõu ka metsaühistu spetsialistiga.

The post Sügisene kultuuritäiendus – anna uus võimalus kevadel istutatud, kuid suvel hukkunud metsataimedele appeared first on Metsaühistu.

Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Asi on nimelt selles, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on Erametsakeskusel õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstus toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja. Toetusega seonduvat reguleerivas määruses on must-valgel kirjas, et toetust ei pea tagasi maksma, kui taimede hukkumine toimus loodusõnnetuse, sh põua tõttu Silmas tuleb pidada ka seda, et toetuse abil uuendatud, kuid pärast seda hukkunud metsaosale metsa uuendamise toetust teist korda ei maksta.

Mida kahjustuste hindamisel silmas pidada?

Selgitusi jagas Tarvo Aasver Põhja-Eesti Metsaühistust.

Alustada tuleb kasvavate taimede arvu määramisest, mida tuleb teha hektaripõhiselt. Kõigepealt tuleb määrata kasvavate noorte puukeste arv ühe hektari kohta. Selleks ei pea hakkama kõiki puid ühekaupa üle lugema, vaid abiks tuleb lihtne matemaatika. Nimelt võib mõõta metsas välja ringi raadiusega 5,64 meetrit ning lugeda ära sinna sisse jäävate kasvama läinud elujõuliste puude arvu. Nii saab teada, palju on istikuid pindalal 100 ruutmeetrit, ühe hektari istikute arvu saab, kui korrutada saadud tulemus sajaga. Usaldusväärsema tulemuse saab muidugi siis, kui selliseid ringe on hektari kohta 3-4. Sel juhul tuleb leida ringidesse jäävate puude arvu keskmine ning selle arvu korrutamisel sajaga saamegi suhteliselt usaldusväärse tulemuse terve hektari kohta.

Keskkonnaametile tuleb metsateatis esitada metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta. Toetuse abil rajatud metsakultuuris loetakse metsakultuur oluliselt kahjustatuks juhul, kui metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv on väiksem kui 1000 harilikku kuuske või 1500 harilikku mändi, kaske, tamme või muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

Tähelepanelik tuleb olla ka puuliikide osas. Näiteks kui sinilille kasvukohatüübis on toetust küsitud kuuse istutamiseks, arvestab Erametsakeskuse kontrolliüksus objektil ringproovitükke tehes ainult kuusetaimi, kuid mitte loodusliku tekkega kaske või haaba, mida muidu metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetakse.

Nõu ja abi saad Metsaühistust

The post Põuaga hukkunud metsauuendusest tuleb teatada appeared first on Metsaühistu.