Ettevalmistustööd

Päris esimesed ettevalmistustööd tuleb ära teha juba sügisel ning praeguseks peaksid ettevalmistustööd olema tehtud.

Esiteks on vaja uurida, kas istutusala on kuivas või märjas kohas. Vajadusel tuleks teha kuivendust. Seejärel tuleb välja selgitada, milline puuliik konkreetsesse kohta sobib. Arvestada tuleb ka sellega, et kui varasemalt kasvas sel kohal juurepessiga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Parimaks peetakse kaske.

Maapinna ettevalmistus ketasadraga. See töö peaks olema tehtud juba sügisel.

Sellele järgneb maapinna ettevalmistus. Tellida tuleks traktor koos ketasadraga, mis pöörab ümber maapinna pealmised kihid ja tõmbab sisse istutusvaod. Saab ka ilma, kuid sel juhul on tööd palju rohkem. Maapinna ettevalmistus maksab umbkaudu 140 eurot hektar, saab taotleda ka toetust. Mõistlik oleks maapind ette valmistada juba sügisel.

Läbi tuleb mõelda ka uuendusviis – istutus, külv või looduslik uuenemine? Valik sõltub eelkõige metsa kasvukohatüübist ja muudest looduslikest oludest. Kindlasti tasub nõu pidada pädeva metsaspetsialistiga, abi saate Metsaühistutest.

Taimed

Taimedega tegelemine algas samuti juba sügisel – siis oli õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Praegu olete sellega juba hiljaks jäänud, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta. Väikese koguse vajadusest võite muidugi Metsaühistule teada anda, ehk leidub mõni lahendus. Kuid sellele lootma jääda pole õige.

Külmunud taimed vajavad ettevaatlikku sulatamist.

Kui taimed on käes, tuleb alustada nende õigest ettevalmistamisest. Kuna suurem osa istutajate kätte jõudvaid istikuid on talvitunud külmlaos (külmunud taimed), on nende õige ettevalmistamine edu aluseks. Näpunäiteid istikutega tegelemiseks enne metsa istutamist jagas AS Plantexi tegevjuht Ivar Lepmets.
Esiteks tuleb kõik külmunud istikud enne istutamist kindlasti üles sulatada. Kui istutada külmunud taim, siis see kuivab lihtsalt ära – jäätunud mullapallist ei saa taim vett kätte.

Sulatada ei tohi istikuid liiga kiiresti, kindlasti ei tohi neid panna sooja ruumi. Parim on panna külmunud puutaimed keldrisse või mõnda muusse jahedasse ruumi. Sellises kohas võivad taimed sulada nädal – kaks, vahel isegi kuni kolm nädalalt.

Kindlasti ei tohi sulavaid taimi jätta pealt kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla. Taimed võib kottidest ka välja võtta.

Enne istutamist tuleb sulanud taimi valgusega harjutada. Kui sulatada võib taimi pimeduses, siis enne istutamist peaks taimi hoidma varjulises kohas vähemalt päev-paar. Kindlasti ei tohi aga hoida üle nädala täielikus pimeduses juba täiesti ülessulanud taimi, kuna need vajavad elutegevuseks päikesevalgust. Sulanud taimed tuleb istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb jälgida, et taimed ära ei kuivaks. Juuri ümbritsevate mullapallide läbikuivamine on taimele väga ohtlik. Enne istutamist hoia taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt.

Sulanud taimed on istutamiseks valmis. 

Unustada ei tohiks ka paljasjuureliste taimede juurte kärpimist, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taime juurdumist. Kärpimine aitab kaasa ka juurekava proportsionaalsemaks muutmisele, sest kuuseistiku üksikud juured võivad küündida lausa 70 sentimeetrini. Juurte kärpimisega ei aga tohi liialdada, sest see võib kaasa tuua taime hukkumise puuduliku juurestiku tõttu.

Istutamise aeg sõltub loodusest. Ei tohi istutada liiga vara, kui maapind on veel külmunud, ega ka liiga hilja, kui kevadine niiskus on pinnast juba läinud.

Istikute ettevalmistamise ja istutamise kohta annavad nõu Metsaühistu spetsialistid üle Eesti. Leia Sulle lähima Metsaühistu kontaktid

The post Metsataimed nõuavad hoolikat ettevalmistust appeared first on Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Metsaühistu.