Viimastel aastatel on metsataimede sortiment järk-järgult laienenud. Tänavu täienes valik peamiselt eri kõrguses taimede lisandumisega, kokku oli sortimendis üle 30 erineva metsataime. Samuti lisandus tarnijate hulka mitu Eesti taimlat ning kokku hangiti metsataimi 13 taimlast.

Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli selgelt ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka metsaühistute pakutavate taimede sortimendid muutunud mitmekesisemaks. Metsaomanike soove iseloomustab nn Eesti metsanduse püha kolmainsus. Käesoleva aasta kevadel istutati peaaegu võrdselt kuuski, mände ja kaski, osakaalude järgi siis vastavalt 34%, 32% ja 29%. Samuti telliti sangleppa ligikaudu 4%.  

Sanglepa suur maht on positiivne suundumus, kuna istutatud sanglepikus kasvab parema kvaliteediga puit ja samuti on küpses metsas suurem tagavara kui looduslikule uuendusele jäetavas sanglepikus.

Männi osakaal tõuseb, kase osakaal langeb

Kui eelnevatel aastatel on kõige enam istutatud kaske, siis sel aastal on nii kuuse kui ka männi osakaal suurem. Kasetaimede osakaal ja ka absoluutarv on viimased kolm aastat vähenenud: 2024. aastal moodustas kask 40%, 2025. aastal 35% ja tänavu 29% kõigist hangitud taimedest. Samal ajal on männi osakaal viimasel kolmel aastal kasvanud, suurenedes 24 protsendilt 2024. aastal 32 protsendini tänavu.

Eksootilisematest puuliikidest istutati sellel kevadel hübriidhaaba, maarjakaske, harilikku ebatsuugat ja Euroopa lehist.

Kõige suuremad metsataimede tellijad on Põlvamaa ja Võrumaa metsaühistud, kes kahepeale tellisid ligikaudu 900 000 metsataime, ehk umbes pool kogu kogusest.

Samas on metsa istutamine alles esimene samm metsakasvatuses. Järgnevatel aastatel tuleb metsauuendust hooldada, vajadusel täiendada, kaitsta ulukikahjustuste eest Tricoga ning teha valgustusraiet. „Nii jätame oma järeltulevatele põlvedele tootlikud ja elurikkad metsad, mida nemad saavad tulevikus majandada, raiuda ja uuendada,“ rõhutas Keskühistu Eramets juhatuse liige Rainer Laigu.

Metsaühistu soovitab kasutada ka sügisese istutamise võimalust

Septembri lõpp ja oktoobri esimene pool sobivad hästi okaspuude istutamiseks liivasele ja mineraalsele mullale. Sügisene niiskusrežiim on tavaliselt soodsam kui kevadel enne soojade ilmade saabumist.

Eriti sobib sügisel istutada avajuurseid kuuseistikuid, sest nende puhul on külmakergituse oht väiksem. Männi potitaimede puhul tuleb kasvukoha valikul arvestada, et turbasemal maal on külmakerke oht suurem ja sinna pigem mitte sügisel istutada.

Vaata ka meie ülevaadet kevadise vs sügisese istutamise eripäradest.

Peagi algab ka sügisene metsataimede tellimine, mille info leiad meie kodulehelt ja liikmete teavituskirjast augusti teises pooles.

The post Metsaühistu abil pandi sel kevadel kasvama üle 1,8 miljoni metsataime appeared first on Metsaühistu.

Viljakatel muldadel kasvavad rohttaimed ning võsa noortest puudest kiiremini ja istutatud puud ei saa piisavalt päikesevalgust. Suvist hooldamist vajavad eelkõige sel kevadel viljakatele muldadele istutatud metsataimed. Eelisjärjekorras tuleb hooldustööd ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Kuusk on rohttaimede varju suhtes natukene leplikum, seega võib kuuse hoolduse jätta pigem sügisesse, et lamanduma hakkav kulu ehk kuivanud kõrrelised (hein) metsataimi ei lämmataks.

Hooldamist vajavad mitte ainult käesoleval, vaid ka eelmistel aastatel istutatud metsataimed. Varasematel aastatel istutatud metsakultuure tuleks hooldada sügisel kui rohttaimed ning lehtpuude ja põõsaste lehed on kolletunud. Metsauuendamise hooldust võib vajada ka ala, mis on looduslikult uuenenud.

Kuidas kultuurihooldust teha?

Tavaliselt puhastatakse väikse puu ümbrus rohust umbes 30-50 cm raadiuses. Muuhulgas on rohust puhastatud metsataimedel tunduvalt väiksem võimalus nakatuda näiteks mõne seenhaigusega. Kiirekasvulistest lehtpuudest ja põõsastest nagu sarapuu, paju, hall-lepp, haab, tuleb istutatud puid samuti puhtana hoida. Soovitatav on seda teha vähemalt meetri raadiuses ümber istutatud puude. Sellise võsa tõrjumiseks on sobiva aja leidmine keerulisem. Ühelt poolt on tihedast võsast istutatud puude leidmine raskem, raagus lehtpuude puhul on aga istutatud okaspuud paremini märgatavad. Teisalt on suvine võsa tõrjumine tõhusam, sest see kurnab tõrjutavat taime rohkem ning uut võsa kasvab uuel kevadel võrreldes sügisese hooldusega vähem.

Kindlasti tuleks kultuurihoolduse käigus kontrollida kasvama läinud metsataimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud metsataimedest on hukkunud, tasuks kaaluda metsakultuuri täiendamist. Loe ka kultuuritäiendamisest lähemalt

Kultuurihooldamiseks saab ka toetust

Istutamise aastal ning sellele järgneval kolmel aastal on metsakultuuri hooldamiseks võimalik Metsaühistu kaudu taotleda toetust. Samuti saab vajalikud tööd tellida Metsaühistust. Vaata lähemalt hooldustööde hindade, tööde tellimise ning toetuste infot.

The post Praktilised nõuanded suviseks kultuurihoolduseks appeared first on Metsaühistu.

Enne aga kui arvude juurde asume, heidame pilgu sellele, kuidas Metsaühistu taimede hange toimub ning vaatame üldisemalt metsataimede tootmise, päritolu ja saadavuse tagamaid.

Metsaühistu keskne roll metsataimede müügil

Keskühistu Eramets on paljude aastate jooksul olnud metsaühistutele, erametsaomanikele ja metsaettevõtjatele üheks olulisemaks partneriks taimede hankimisel. See roll tuleneb metsaomanike soovist, et vajalikud kvaliteetsed taimed oleksid kättesaadavad õigel ajal ja nende metsamaa läheduses.

Üheks meie lahendusteks on organiseerida transport taimlast piirkondade keskustesse, kus omakorda toimub taimede jaotamine juba lõpptarbijale ehk kohalikule metsaomanikule.

Selline suurte mahtude koordineeritud liigutamine tekitab märkimisväärse logistilise kokkuhoiu ja võimaluse hoida taime hind madalal ehk konkurentsivõimelisena.

Taimlad saavad KÜ-lt reeglina eelneva signaali, kui palju on plaanis järgmisel hooajal istutada, ja see tekitab ka tootjates teatava kindlustunde.

Kõik osapooled sooviks hinnad uueks hooajaks fikseerida, kuid suur probleem on selles, et keegi ei oska ette näha metsandussektori võimalikke muutusi. Võivad tekkida puiduturu hinnamuutused, soov mitte raiuda või vastupidi raiuda palju rohkem, samuti võivad ootamatult suureneda looduskaitselised piirangud. Tegurid on ettearvamatud ja ka KÜ ei saa metsataimi ette broneerides võtta liigseid riske, mis pole meie võimuses.

Eeltoodut silmas pidades pole KÜ siiani läinud taimlatega kestvuslepingute sõlmimiseni, kuid teatav statistikal põhinev broneerimisjulgus on siiski tekkinud. Meil on väga häid kogemusi kohalike taimlatega konservatiivsete mahtude osas eellepingute sõlmimisel.

Metsaühistu koostöö taimlatega

Eesti taimetootjad on väga erinevad ja kõik püüavad leida oma turunišši. Eks siin tulebki mängu metsataimede omahinna võimalikult madalal hoidmise võimekus. Kõik selles valdkonnas tegutsejad teavad väga hästi, et ühele puuliigile panustamine on äärmiselt riskantne.

Väiksemad ja suuremad taimetootjad tegelevad korraga mitmete puuliikide kasvatamisega, kuid tundub, et on toimunud spetsialiseerumine pigem kasvatusmeetodite suunas. Kes on oma tootmissuunaks valinud potitaimede kasvatamise, see väga avajuursete taimede tootmisse ei investeeri ja vastupidi. On muidugi erandeid, kuid sellised otsingud peaksid tänaseks olema juba läbitud ning tootjad on pühendunud kindlale meetodile, et saavutada kvaliteet, maht, sobivad hoiutingimused ja stabiilsus.

Metsaühistu on alati eelistanud tootjaid, kes on varem sõlmitud kokkuleppeid suutnud täita. Riskide hajutamiseks oleme püüdnud luua võimaluse pakkuda oma kaupa ka väiksematel tootjatel. Seda ka regionaalsuse põhimõttest tulenevalt, et lühendada logistika ja tagada taimede värskus.

Kui mõnes piirkonnas puudub vastava taimeliigi tootja, tuleb appi KÜ võimekus korraldada taimede hankimine mõnest muust sobivast taimlast. Hea näide on Navi Mets OÜ, kes jälgib hoolikalt oma kauba transportimist, et taimed viga ei saaks, ning on sageli valmis kaupa ka ise kaugematele tellijateni toimetama. Väiksemate koguste korral liidab Metsaühistu saadetised ühtsesse logistikaahelasse.

Metsataimede päritolu

KÜ-l on ka pikk kogemus Eestist väljaspool kasvatatud taimede tarnimisega. Palju kõneainet pakkunud Systemseparationi poolt tarnitavad nn „Saksa kuused“ on tegelikult ikkagi Eesti kuused. Taimede kasvatamise juures kehtib sama loogika nagu inimestegi puhul. Kui saadame oma lapse Saksamaale või Poola kooli, kas ta muutub seetõttu uue riigi kodanikuks? Päritolult jääb ta ikka eestlaseks, nii ka metsataimedega.

Kui Eestis kasvavatelt puudelt varutud seeme saadetakse kusagile Euroopa taimlasse kasvama, siis see ei muuda geneetilist päritolu. Taime kasvukiirus võib küll olla parem ja kasvukeskkond soodsam, aga päritolu jääb samaks.

See lahendus annab tootjale võimaluse saada taim turustusküpseks varem kui kodumaal kasvatatu. Küsimus ei ole turu moonutamises, vaid ärimudelis ja riskijulguses. Lõppotsuse, sõltuvalt hinnast ja kvaliteedist, teeb ikkagi metsaomanik.

RMK kuusetaimede mõju turule

Viimastel hooaegadel on turule tulnud RMK poolt pakutavad kuusetaimed, mis on ilusad, kvaliteetsed ja hinnalt soodsad. Küsimus on aga, kas see on pikaajaliselt stabiilne ja kindel lahendus?

RMK suudab oma suurte tootmismahtude tõttu hoida püsikulud madalad, tänu investeeringutele masinatesse ja kasvuhoonetesse. RMK-l on ka väga haritud töötajad, pikk kogemus ja oskusteave. Väiketootjal sellist finantseerimisvõimekust pole.

RMK kuusetaimed külvati neli aastat tagasi teadmisega, et need kuluvad RMK-l endal ära. Kuna RMK on raiemahtusid oluliselt vähendanud, on tekkinud ajutine taimede ületootlus. Kui nüüd see maht turule jõuab, mõjutab see väiketootjaid, kes on oma taimi pakkunud stabiilse hinnaga ca 25 senti tükk.

Kui praegusest olukorrast tingituna eratootjad ei ole julgenud rohkem kasvatada ja RMK tulevikus enam vabaturule taimi ei paku, võib aasta-paari pärast tekkida hoopis taimede defitsiit ja tekib küsimus, miks taimi ei ole või ei jätku? Hetkel jääb paljudel väiketootjatel kaup realiseerimata ja kuna järgmiseks kevadeks on taim aasta võrra vanem, siis ei saa sellist taime enam turustada. Avajuurse kuuse maksimaalne kasvuperiood on viis aastat, potitaimedel kaks aastat, millal nad tuleks turustada.

Taimede müügi statistika 2024–2025

Nüüd artikli alguses mainitud taimemüügi numbrite juurde. Andmed põhinevad Keskühistu poolt 2024. ja 2025. aastal turustatud mahtudel.

Nii 2024 kui 2025ndal aastal pandi Keskühistu vahendusel kasvama umbes 1,74 miljonit metsataime.

Kevadise istutuse trendid

Kevadine statistika näitab, et populaarseim puuliik on endiselt kask: 2024. aastal 40% (613 000) ja 2025. aastal 35% (546 000).

Teisel kohal on kuusk, mida mõlemal aastal müüdi 31% (477 000) ja kolmandal mänd vastavalt 24% (366 000) ja 29% (458 000).

Sanglepp on püsinud stabiilselt 4% juures. Turustati ka väikses koguses lehiseid (12 500), hübriidhaaba (5400) ja punast tamme (2500), mis olid aga marginaalsed kogused.

Sügisese istutuse trendid

Sügisesed arvud näitavad, et 2024. aastal oli populaarseim mänd, ligi 50%-se (104 000) osakaaluga. Kuuske eelistati 28% (60 000) ulatuses ja kaske 19% (39 000).

2025. aasta sügisel tõusis aga esile kuusk 43% (76 000), mänd 28% (50 000) ja kask 25% (45 000).

Kuigi võiks arvata, et viimaste aastate põuased kevaded on metsaomanikke ettevaatlikumaks muutnud, ei kinnita arvud seda. Sügisene tellitud taimede arv püsib 10–12% peal kevadisest mahust.

Metsaühistu soovitab siiski kasutada sügisese istutamise võimalust

Sügisene niiskusrežiim on tavaliselt soodsam kui kevadel enne soojade ilmade saabumist.
Eriti sobib sügisel istutada avajuurseid istikuid, sest nende puhul on külmakergituse oht väiksem.

Potitaimede puhul tuleb taimed hoolikalt kinni tallata ning kasvukoha valikul arvestada, et turbasemal maal on külmakerke oht suurem.

Vaata ka meie ülevaadet kevadise vs sügisese istutamise eripäradest.

Puuliikide osakaalude trendid

Sügisese kuuse osakaalu kasv võib olla tingitud ilmastikust ja usust, et kooreüraski populatsioon on taas languses. Metsaomanike arusaam kaldub pigem sinnapoole, et kuusk, vaatamata juurepessule ja üraskikahjustustele, on endiselt elujõuline puuliik. Samuti nõuab kuusk veidi vähem hooldust kui kask või mänd.

Kui võrrelda aasta keskmisi arve puuliikide lõikes, siis kase osakaal on langenud 38-lt 34%-le, kuusk püsib keskmiselt 32% juures ja mänd on veidi tõusnud 27-lt 29%-le. Kasvanud on ka huvi sanglepa vastu 4%-lt 5%-le.

Sanglepa saadavus on olnud problemaatiline halbade seemneaastate ja väikse seemnefondi tõttu. Piirkondlikud väiketaimlad, kes sangleppa kasvatada soovivad, sõltuvad eeskätt RMK seemnevarust. Kui on halb seemneaasta, on see probleem kõigile.

Kui suurele pildile otsa vaadata, on Eesti metsade „püha kolmainsus“ – mänd, kuusk ja kask – endiselt esindatud võrdselt, igaüks umbes kolmandikuga kogumahust.Hea on näha, et huvi männi vastu on taas tõusuteel ning sanglepp on muutunud samuti populaarseks.

Osalt on suurenenud huvi sanglepa vastu tingitud ka sellest, et sangleppa istutatakse ebasoodsatele aladele, mis sobivad süsinikusidumise projektidesse. Nendele aladele istutatakse ka üsna palju kaske. Need arvud ei kajasta täpselt, kas uuendus toimus metsamaal või mittemetsamaal, seega ei saa ka suhteid täpselt välja tuua.

Positiivne on, et on hakatud eksperimenteerima erinevate lehise liikidega ja ebatsuugaga, kuigi need mahud on veel väikesed, et mingeid järeldusi teha. Kui tekiks suurem kodumaine istutusmaterjali valik, oleks huvilisi kindlasti rohkem.

Head hooldamist ja kaitsmist ning kevadise istutamiseni!

The post Metsataimede müük numbrites: Eesti metsade „püha kolmainsus“ püsib appeared first on Metsaühistu.

Viimastele aastatele on iseloomulik olnud taimede valiku suurenemine, seda eriti kevadel. Lisaks erinevatele liikidele on saada erineva juurestiku tüübi ja pikkuse ning vanusega taimed. Sügiseseks eripäraks on siiski see, et sobivaim on see just avajuursete okaspuude istutamiseks, mistõttu saab sügisene taimevalik olema vastav.

„Kindlasti saavad valikus olema kodumaised suured kolme- ja nelja-aastased avajuursed kuuseistikud, mis sobivad eriti hästi varasemate istutuste täiendamiseks“ sõnab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe ning lisab, et esindatud saavad olema kõik põhilised metsapuuliigid. Sügiseste istutusmahtude osakaal on keskmisena püsinud umbes 8% juures aastasest kogumahust.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine ja sügisese istutuse jaoks on praegu viimane aeg see töö ette võtta. Ettevalmistatud maapinnale istutatud puutaimel on vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem noort metsa hooldades lihtsam taimi üles leida. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.

The post Teeme ettevalmistusi sügiseseks taimehankeks appeared first on Metsaühistu.

Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Selle aasta istutushooaja staar on kask appeared first on Metsaühistu.

Eestis on statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel 28% põllumajandusmaad, s.o rohkem kui 1,2 mln ha. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava kohaselt on kasutatavat põllumajandusmaad u 1 mln ha, mis jaguneb omakorda haritavaks põllumaaks (~700 000 ha) ja püsirohumaaks. Haritavat põllumaad on seejuures viimase 12–13 aasta jooksul lisandunud 100 000 ha jagu. Metsamaad on meil viimastel aastakümnetel lisandunud u 80 000–90 000 ha, peamiselt rohu- ja põllumaade arvelt. SMI andmetel on meil lisaks 64 000 ha põõsastikke. Maakasutuse muutumine on mingis mõttes paratamatu. Ajaloos on metsa muudetud põlluks ja teatud aegadel on mets taas endistel põllumaadel võimust võtnud. On aga ka pöördumatuid muutusi. Hiljutises maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonna uuringus, mille koostasid Keskkonnaagentuur ja Eesti Maaülikool, on välja toodud, et võrreldes 1990. aastaga olime 2019. aastaks kaotanud asustusaladele üle 19 000 ha maatulundusmaad.

Seda, kui palju võiks meil praegu olla sobivat põllumajandusliku kasutuseta ja metsastamiseks sobivat maad, on hinnatud mitmel korral. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 ha looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050. Aastal 2019 analüüsis Keskkonnaagentuur SMI, Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemust ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on u 160 000 ha. Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemust SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on SMI 2010. aasta andmetel, mille alusel sobiks metsastamiseks kokku 90 000 ha. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 ha. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastavad maad eraomandis.

Metsastamise seosed LULUCF-i, maamaksu ja rendituluga

Metsastamine võib olla vastuolusid tekitav. Samas on ka LULUCF-i uuringu aruandes välja toodud, et kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult sidumise suurendamist toetavatest meetmetest (sh metsamaal), vaid tuleb panustada ka heite vähendamisse. Seda mitte ainult teistes LULUCF-i kategooriates, vaid kõikjal. Rõhutatakse, et arvestama peab sotsiaalmajanduslike mõjudega, mis eeldavad kompromisse eri eesmärkide vahel. Teatud tunnustega maade metsastamine võib olla hea kompromiss, kuidas soodustada pikemas perspektiivis suuremat LULUCF-i sektori süsiniku sidumist.

Sellised tunnused võivad olla näiteks mulla tüüp (turvasmuldadel maad), maade suurus (väikesed lahustükid, kus maa harimine on keeruline) või asukoht (suurematest teedest ja asustusest kaugemad põllumajandusmaad). Näiteks on LULUCF-i uuringus välja toodud, et turvasmuldade harimine moodustab ligi 40% põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside heitest ja metsastamine aitaks neid heitkoguseid vähendada. Samas tuleb jääda realistlikuks ja tõdeda, et lõputult me metsamaaga süsinikku lukku panna ei saa, saame seda vaid talletada ja sedagi piiratud ulatuses. Loodusseadused on ka LULUCF-i arvestusreeglitest tugevamad.

ÜPP strateegiakavas on välja toodud, et PRIA andmetel oli 2018. aastal renditud põllumajandusmaade osakaal kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast ligi 68%. See tähendab, et paljude eraomanike jaoks on põllumajandusmaa rent üks võimalik tuluallikas. Värskelt ilmunud maa-ameti maa maksustamishinna analüüs näitas, et maa väärtus on viimase paari aastakümnega tõusnud kümme korda. See tähendab, et ligi kümne aasta pärast võib maamaks olla umbes kahekordne.

Maamaks ja metsastamine: kuidas nad on seotud?

Mõningased leevendusmeetmed maamaksu tõusule on seadusega küll ette nähtud. Näiteks on maksumäärasid seadusega vähendatud 2,5 kuni 5 korda. Lisaks on seadusega seatud maamaksule kasvupiirang: maamaks ei suurene rohkem kui 10% aastas. Sõltumata nendest leevendusmeetmetest võib eeldada, et pikas perspektiivis maamaks suureneb. Praegu on paljudel juhtudel väiksemad põllumajandusmaa tükid kasutada antud kas tasuta või minimaalse renditasu eest. Juhul, kui vahepeal maa rendihind samas tempos ei tõuse, siis väheneb oluliselt renditootlus, mis paneb väiksemaid maaomanikke mõtlema alternatiivide peale. Metsastamine võib olla üks neist.

Kas, mida ja kuidas metsastada

Eestis on väärtuslik põllumajandusmaa kaitstud kohalike üldplaneeringutega, sest just neis määratakse sellise maa kaitse- ja kasutustingimused. Praegu käib aktiivne üldplaneeringute koostamine ja vähemalt eelnõu tasemel on olemas suurem osa omavalitsuste üldplaneeringutest. Rahandusministeerium arendab üleriigilist ühtset planeeringute andmekogu, mis koondab kõik kehtestatud planeeringud ja mille alusel saab veenduda, et ei metsastata väärtuslikku põllumaad. Kõik see tagab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse ja annab võimaluse metsastamiseks just maadel, mis ei ole sobilikud põllumajanduslikuks tootmiseks, aga on sobilikud metsa kasvatamiseks.

Kasutusest välja jäänud põllumajandusmaade metsastamiseks on erinevaid võimalusi. Ennekõike tuleb lähtuda kasvukoha tingimustest (veerežiim ja mullaviljakus) ning maaomaniku soovist.

Arukask passib hästi metsastamiseks

Üheks sobilikumaks võimaluseks on siiski hinnatud metsastamist arukasega. Lehtpuud on juuremädanike suhtes okaspuudest kindlamad ja noores eas ka kiiremakasvulisemad. Arukask on valgusnõudlik puuliik, kasvades peamiselt esimeses rindes. Kliima suhtes on arukask vähenõudlik ja külmakindel. Samas on kasepuit kasutatav väga laia spektriga toodete tegemisel. Kuna valdavalt on metsastatavatel aladel tugev rohukasv, siis on mõistlik kasutada ennekõike suuremaid istikuid (0,5 m ja suuremad), et tagada kasvueelis rohttaimede ees ja lihtsustada esimeste aastate hooldustöid. Puid võib istutada sõltuvalt puuliigist, istutusmaterjali ja maa omadustest 1200–1400 tk/ha kohta.

Võrreldes loodusliku metsastumisega on teadlikult metsastataval alal kasvama hakkav mets kvaliteetsem ja tootlikum. Esiteks on võimalik istutada alale sobilikul hulgal taimi, teiseks on istutusmaterjal kvaliteetsem ja seega kiirema kasvuga. Kiirem kasv tähendab intensiivsemat süsiniku sidumist. Metsamaa näitel on Keskkonnaagentuuri arvutused näidanud, et inimese poolt uuendatud okaspuu puistutes võib raieringi keskmisena olla tagavara suurem u 27 m³ hektari kohta. See tähendab, et raieringi keskmisena on uuendatud metsa seotud CO₂ varu hektari kohta 32 tonni suurem võrreldes puistuga, mis on jäetud looduslikule uuenemisele. Samamoodi on see ka metsastatava maaga, kus süsiniku sidumine ja talletumine on efektiivsem, kui seda on teadlikult metsastatud. Võrreldes metsade uuendamisega on metsastamise mõju süsiniku täiendavale sidumisele aga mitu korda suurem.

Metsaühistud püüavad osapooli kokku tuua

Piirkondlikud metsaühistud arendavad oma liikmetele välja uusi võimalusi. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel töötame välja aja- ja asjakohast taristut metsade rajamise ja süsiniku sidumise koostööplatvormi ellu kutsumiseks. Koostöö hõlmaks erasektorit (eri ettevõtted ja organisatsioonid), maaomanikke ja piirkondlikke ühistuid. Tulemuseks on veebilahendus, mille kaudu maaomanikud saavad edastada sooviavaldusi mõne oma maatüki metsastamiseks. Metsaühistu kaubamärgi all tegutsevad piirkondlikud ühistud aitavad korraldada vajalikud tööd, sh maapinna ettevalmistuse, taimede hankimise ja istutamise. Ettevõtted, kes soovivad metsastamist toetada, saavad platvormil selle võimaluse, sh ülevaate sellest, kui palju, mida ja kuhu istutati.

Esimesed edukad katsetused erainitsiatiivil toimiva metsastamise toetamiseks on meil tehtud. Metsakasvatuslikud teadmised endistel põllumaadel väärtuslike puistute kasvatamise kohta on ühistutes samuti olemas.

Priit Põllumäe artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu appeared first on Metsaühistu.

Metsataimede istutamisel tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Istutustoru

Istutustoru valimisel tuleb arvestada, et torud on erineva läbimõõduga ning õige toru tuleb valida taimepoti läbimõõdu järgi. Liiga kitsasse torusse jääb taim lihtsalt kinni, liiga suure toru puhul ei jää taim korralikult mulda. Istutada tuleks ettevalmistatud pinnale ning tegevus ise on lihtne – toru surutakse maasse ja jalaga vajutades avatakse istutustoru teravik. Seejärel pannakse torusse taim ning spiraalselt keerates tõstetakse toru maast üles. Jälgida tuleb, et toru teraviku külge ei jääks mulda. Jalaga tihendatakse ka muld istutatud taime ümber. Kindlasti peaks istutatud taim jääma paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva mullapalli läbikuivamist. Hea on toruga istutamisel kasutada ka taimede kandmise kasti.

Maakirves

Maakirvega saab istutada nii paljasjuurseid kui potitaimi, kuid võrreldes istutustoruga on töö aeglasem. Maakirves on sobilikuim värskel raiesmikul või istutamiseks ette valmistatud maapinnal. Istutamine ise on lihtne – kirves lüüakse otse maasse ja murtakse muld lahti kirvevart üles tõmmates. Kui taim on auku pandud ja sobivale kõrgusele tõstetud, võetakse maakirves istutusaugust välja ja tihendatakse muld taimejuurte ümber.

Istutuskiil

Istutuskiil sobib paljasjuursete taimede istutamiseks.  Kiil lüüakse maasse paarikümne sentimeetri sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tehakse maapinda lõhe, kuhu pannakse taim. Kui taime juured on sirgeks kohendatud ja juurekael maapinnast mõni sentimeetrit allapoole paika sätitud, lüüakse kiil uuesti maasse ja altpoolt üles surudes vajutatakse lõhe kinni. Kindlasti ei tohi ei tohi teise lõhe kinnisurumist alustada maapinnast, kuna siis jääb juurte ümber õhk ja taim võib kergesti kuivada. Kiiluga istutades pole üldjuhul vaja taime ümber mulda kinni tallata, kuna kiil ise surub mulla tihedaks.

Labidas

Labidaga istutamine on üldiselt lihtne – maapinda kaevatakse taime juurekavale vastav auk, taimejuured laotatakse laiali, auk tuleb täita ning muld taime ümber tihedaks tallata. Seejärel tuleks taime õrnalt ladvast tõmmata – korraliku töö puhul ei tule see maast välja. Labidaga istutades peab taime juurekael jääma paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale, hiljem vajub juurekael maapinnaga tasa.

Kui tihedalt peaks taimi istutama?

• Kuuse- ja kasetaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)
• Männitaimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 1,5 – 1,9 meetrit (ehk kokku 2 600-3 200 taime/ha)
• Sanglepataimede istutamisel peaks taimede omavaheline kaugus reas olema 2,3 – 2,7 meetrit (ehk kokku 1 800-2 200 taime/ha)

Taimede ridade ehk ettevalmistatud maapinna vagude omavaheline kaugus on tavaliselt 2 meetrit.

Taimede istutamise vahekauguse arvutamine

Taimede vahekauguse arvutamiseks on sul vaja teada, mitu taime on planeeritud ühele hektarile istuda.

Arvutuskäik:
10 000 jagada taimede arvuga, mis on planeeritud ühele hektarile istutada.
Vastuseks saadud arv jagada omakorda 2-ga.

Tulemuseks ongi taimedevaheline kaugus meetrites.

Selgituseks:
10 000 tähendab 1 ha = 10 000 m2
Lõpus tuleb jagada jagatis omakorda 2-ga, sest reeglina on ketasadraga ettevalmistatud maapinna vagude vahe 2 meetrit.

Kui vajad taimede istutamiseks lisanõuandeid või abi sobivaimate istutusvahendite valimiseks, võta ühendust Metsaühistuga.

The post Kuidas ja milliste tööriistadega taimi istutada? appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamisega seonduvat võiks kavandada koos ühistu metsameistri või konsulendiga juba raietöödega samal ajal. See teeb pika töödeahela kavandamise ja läbiviimise lihtsamaks ning omanikule nii ajaliselt kui ka rahaliselt soodsamaks.

Tõsi, loodus tühja kohta ei salli ja paljud alad on võimelised looduslikult ise uuenema. Aga üldjuhul ei ole selliselt saadud tulemus ei looduse ega ka metsaomaniku vaatevinklist alati parim võimalikest. Miks?

Paljud viljakad kasvukohad võivad looduslikult uueneda esmalt sarapuu, halli lepa ja remmelga liikidega, mis metsakasvatuslikult mitte kuidagi mõistlik ei ole. Seega tasub metsa uuendamisse investeerida ja sellega aktiivselt tegeleda. Tuleb ka arvestada, et metsaseadus nõuab samuti metsaomaniku tegutsemist selliselt, et pärast raiet või metsa hukkumist mets nõuetekohaselt uueneks.

Hea eeltöö tasub hiljem kuhjaga ära

Metsauuenduse üks oluline eeltöö on maapinna ettevalmistamine pärast raietööd. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja hiljem on lihtsam noort metsa hooldades taimi üles leida. Reeglina valmistatakse maapind ette traktori järel oleva ketasadra või metsaäkkega, niisketes kohtades vajalikke künkaid aga rajatakse ekskavaatoriga.

Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem oluliselt rohkem hooldamist. Sellise kultuuri puhul on risk suurem, et heintaimede ja võsa tõttu hukkub rohkem taimi.

Metsaomanik peaks maapinna ettevalmistamisele hakkama mõtlema juba enne uuendusraiet või vähemalt kohe pärast seda. Tööks vajalik tehnika on tihti hõivatud ja töid on lihtsam planeerida piisava ajavaruga. Samas ei ole vaja töö tegemisega kiirustada, peale raiet peaks langile jätma nn „vaheaasta“ ja uuendustöödega alustama pigem alles aasta pärast raiet.

Kevadel võib istutada kõiki puuliike. Kindlasti tuleks kevadel kasvama panna männitaimed, kuna sügis ei ole nende istutamiseks sobiv. Avajuursete taimede puhul on parim istutusaeg kevadel, enne pungade paisumist. Avajuurseid taimi tasub eelistada viljakamate muldadega kasvukohtades. Potitaimed vajavad aga kindlasti ettevalmistatud maapinda ja nad sobivad eelkõige vähem viljakate kasvukohtade, näiteks pohla ja mustika kasvukohatüüpide uuendamiseks. Üldjoontes on metsamajanduskavades kirjas, millise liigiga üht või teist ala uuendada võiks.

Tavaliselt tuleb ühele hektarile istutada umbes 1800–3500 taime. Täpne kogus sõltub puuliigist, taime tüübist ning kasvukohast. Kui näiteks suuremate avajuursete kuuskede puhul võib piisata 1800 taimest, siis väiksemate potimändide puhul võibki taimevajadus olla ligi kahekordne.

Taimed saab oma metsaühistu kaudu

Taimede hankimisel tuleb silmas pidada, et need ostetaks tootjalt või tarnijalt, kel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikusse taimetervise registrisse. Nii ei teki metsa uuendamise toetust taotledes probleeme.

Nii nagu kogu metsauuendamise protsessi, ei tasu ka taimede hankimist jätta viimasele minutile. Metsaühistud alustasid taimede tellimuste vastuvõtmist eelmise aasta lõpus. Tänaseks on mõningad taimesordid juba ka otsa saanud, sest tellimusi on esitanud üle 600 metsaomaniku. Paljusid taimi on aga veel saada ja nende kohta leiab rohkem infot piirkondlike metsaühistute kaudu.

Kuidas istutada?

• Tööriist tuleb valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn potitaimi. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.
• Enamik taimi on talvitunud külmlaos ja need jõuavad metsaomanikeni külmunult. Kõige parem on panna nad keldrisse või mõnda teise jahedasse ruumi, kus nad saavad sulada. Selleks võib kuluda nädal-kaks, vahel kuni kolm.
• Taimi ei tohi jätta sulama kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla või võtta taimed kottidest täielikult välja.
• Enne istutamist tuleb sulanud taimi varjulises kohas valgusega harjutada vähemalt paar päeva. Sulanud taimed tuleks istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb veenduda et taimed kuiva kätte ei jääks ja nad saaksid piisavalt päevavalgust.
• Enne paljasjuurse taime istutamist tuleb kärpida ta juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada juurdumist. Maasse tuleb kaevata juurestikule sobiv auk, augu põhja teha koonusekujuline mullakuhik ja sellele laiali asetada taime juured. Taim peab olema püstiasendis ja auk tuleb täita kobestatud mullaga. Taim tuleb istutada auku ümbritsevast pinnasest paar sentimeetrit kõrgemale, kuna tihenev muld vajub istutusaugus. Tuleb veenduda, et muld taime ümbert saab tihendatud.
• Potitaime istutamiseks saab kasutada istutustoru. Enne istutamist on hea kasta taimede juurepalli, sest siis libisevad taimed paremini läbi istutustoru.

Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Läheneb metsaistutamise hooaeg appeared first on Metsaühistu.

Mets vajab tähelepanu aasta ringi ning just ­oktoobris ja novembris on õige aeg kavandada talviseid raietöid, muuta noorendikud ulukikindlamaks ning mõelda järgmise aasta istutustöödele.

Talvised raietööd eeldavad ettevalmistusi

Kui metsaomanik on kaalunud raietööde tegemist, siis oktoober ja november on just õige aeg, et plaanid läbi mõelda. Erinevaid asju, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Esiteks – kas metsa kohta on olemas inventeerimisandmed ja metsamajanduskava ning kas need on kehtivad? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Järgnevalt tuleb uurida, kas, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on olemas põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest ja koos metsa andmetega saab selle alusel teha vajalikud otsused kavandatavate raiete kohta. Teine samm on metsateatise esitamine keskkonnaametile.

Raietööd eeldavad kokkuleppeid tööde tegijatega. Metsaühistul on olemas pikaajalised partnerid, kes teevad töid nii metsas kui ka maanteel. Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Samuti tuleb ära märkida alles jäetavad seemne- ja säilikpuud. Tuleb hinnata, kas vajalik on ka alusmetsa raie, mida tavaliselt tehakse enne harvesteriga raiet. Tegeleda tuleb ka vajalike kooskõlastustega (näiteks naabermaaomanikud, transpordiamet jm), et tööd sujuksid. Kooskõlastuste hankimisega võib tegeleda metsaühistu, samuti võib ühistu korraldada vajaliku dokumentatsiooni puidu transportimiseks tööstustesse ning koondada omanikule vajaliku mahuarvestuse.

Metsakultuurid ja noorendikud vajavad ülevaatamist

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena. Esimestel aastatel aga kasvavad rohttaimed istutatud metsataimedest palju kiiremini. Seega on enne suure lume saabumist oluline, et hiljuti rajatud metsakultuurid saaksid üle kontrollitud. Tuleb veenduda, et istutatud taimede peal ja ümber ei oleks väga suurt heina, mis lume tulekuga võib hakata puid lämmatama. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele paremini kallale ka hiired. Kõige olulisem on sügisel puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide, nagu mänd ja kask, puhul.

Samuti on sügis õige aeg võimalike ulukikahjustuste ennetamiseks. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel umbes 6–8 tundi.

Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Peletusvahenditest on näiteks Trico selline toode, mida saab kasutada ka kahjustuste vältimiseks põllumajanduses, eelkõige rapsi puhul. Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Metsades on Trico kasutusel metskitsede, hirvede ja põtrade tekitatavate kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, aga kui temperatuur veel plusspoolel, siis ka novembris. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüvesid. Vanematel puudel võib koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Kui järgmise aasta kevadel tahad istutada, siis…

… on viimane aeg maapind ette valmistada. Tõsi, saab ka ilma, aga ettevalmistatud maapinnaga kaasneb mitmeid eeliseid. Esiteks on istutatud puutaimel vähem konkurente ja teiseks on hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Viljakates kasvukohtades tasub võimalusel maapind ette valmistada sirgete ridadena. Alternatiivina võib istutuskohad tikkudega märkida, et kergendada hilisemat taimede hooldamist, aga see on üsna ajamahukas töö. Lisaks arvesta, et viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem kindlasti rohkem hooldamist.

Selleks, et kevadel oleks, mida istutada, on mõistlik novembris-detsembris metsaühistu kaudu ära tellida vajalikud taimed. Metsaühistu korraldab oma liikmetele taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaomanikud saavad taimetellimuse teha internetis vastaval vormil. Taime liigi ja tüübi – avajuurne või potitaim – valikul ning vajalike koguste hindamisel pea nõu metsaühistu spetsialistidega.

Tavaliselt istutatakse ühele hektarile 1500–3000 taime sõltuvalt istutatava taime eripäradest ja metsaomaniku soovidest. Taimi tellides tasub mõelda, kas istutatakse ise või vajatakse abi. Metsaühistuga varakult sõlmitud kokkulepe istutustööde korraldamiseks tagab abikäte ja tööriistade olemasolu.

Sügisel tellitud taimed jõuavad kevadel ühistutesse, kus need tellijatele laiali jagatakse. Kui taimede tellimine ja tööde tegemine on korraldatud ühistu kaudu, on lihtsam taotleda metsa uuendamise toetust, et uuendamisega seotud kulusid osaliselt katta.

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

The post Mets vajab omaniku tähelepanu aasta ringi appeared first on Metsaühistu.

Miks istutada sügisel?

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sageli väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda. Maikuu lõpul tehtud istutus võib jääda kuivale perioodile, mistõttu hukkuvad paljud taimed ning hiljem tuleb sul metsaomanikuna kultuuri täiendada.

Mida töid kavandades silmas pidada?

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine. Nii on istutatud puutaimel vähem konkurente ja metsaomanikuna on sul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist.

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Kui sügisistutuseks on valida potitaime ja paljasjuurse taime vahel, soovitame valida paljasjuurne istik. Potitaime ehk suletud juurekavaga taime juurekava võib olla juurdumiseks enne sügiskülmasid liiga väike.

Sügisese istutuse õnnestumise tõenäosus on suurem, kui on arvestatud riskidega, mida see kaasa toob. Suurimad vead, mida sügisistutusel tehakse on mittesobiva istutuskoha valik või istutustööde liiga hiline teostamine. Kui taimed ei jõua enne külmade tulekut juurduda, hukkub palju taimi. Soovitame võtta ühendust Metsaühistu spetsialistiga, kes aitab riske vähendada nõuande ja tööde planeerimisega.

Praktilised näpunäited

Metsataimede istutamiseks tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Enne paljasjuurse taime istutamist kärbi taimede juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada taime juurdumist. Kaeva maasse taime juurestikule sobiv auk, tee augu põhja koonusekujuline mullakuhik, millele aseta laiali taime juured. Hoia taim püsti asendis ja täida auk kobeda mulla, mitte kõduga. Suru muld jalaga kinni ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas. Istuta taim paar cm auku ümbritsevast pinnasest kõrgemale, kuna istutusaugus muld hiljem tihenedes vajub

Potitaime istutamiseks kasuta istutustoru. Enne istutamist kasta taimede juurepalli, siis taimed libisevad paremini läbi istutustoru. Suru muld taime ümbert jalaga kinni, et taim oleks kindlalt mullas. Istutustoru laenutamise ja selle kasutamise juhiseid küsi lähimast Metsaühistust.

Küsi Metsaühistult abi

Kui vajad istutustöödel abi, tuleb Metsaühistu appi. Anname nõu, aitame taimi tellida, istutada ja rendime tööriistu. Loe lähemalt

The post Lähenevad sügisesed istutustööd appeared first on Metsaühistu.