Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. „RMK oli aasta tagasi juba oma stipendiumi asutanud ja siis tekkis mõte, et võiks olla ka erametsanduse poole pealt selline toetus õpilastele,“ rääkis Lees. „Luua koolis kohapeal vaatasin, et õpilastel on ikka kole keeruline sinna jõuda. Ja kuna siis oli ka see MASU-aeg, tegi see õpilaste võimalused veelgi keerulisemaks. Stipendiumiga tahtsime natukenegi nende õppimist kergemaks muuta.“

Stipendiumi määramise komisjoni kuulub ka SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, kes iseloomustab stipendiumit kui „väga tänuväärset ettevõtmist.“ Auna sõnul on eriti oluline see, et tugi õppimiseks tuleb kodukandist. „See on ju tugev sõnum – Sa oled oodatud koju tagasi, meie endi metsade eest hoolt kandma! Aastate jooksul on kõik laureaadid olnud innukad ja edasipüüdlikud, päriselt ka metsanduse vastu huvi tundvad. Loodan, et enamuse stipendiumi saajate tööelu möödubki nüüd Põlvamaa metsade vahel.“

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on koolis alati olnud palju Põlvamaalt pärit õpilasi. Tema hinnangul on väga tore, et ühe piirkonna erametsaomanikud toetavad oma piirkonna tulevast metsameest. „Selle stipendiumi eesmärgiks on toetada neid noori poisse-tüdrukuid, kes on pärit just sealt piirkonnast, Põlvamaalt. See toimub lootusega, et noored ikka kodukanti tagasi läheksid ja seal rakendust leiaksid ja võib-olla üldse laiemalt – et nad ikka metsanduses tööle asuksid,“ rääkis direktor.

Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, kümme aastat tagasi, teda palju. „Stipendiumi saamine toona andis mulle juurde rahalisi võimalusi, sest koolis pidi ju käima kodust kaugel ja ka söök oli vaja ise osta. Seega polnud enam vanemate rahaline toetus nii oluline. Natukene raha sain ka kõrvale panna, mille kulutasin lõpuks oma peamisele hobile jahindusele,“ rääkis Kaivo.

Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses. „Pole peale Luua lõpetamist metsandusest kaugemale vaadanud. Kooli ajal olin RMK-s raietööline, peale seda läksin Põlva Metsaühitusse tööpraktikale ning sealt edasi jõudsin oma praeguse töökohani. Töötan Eesti Metsahindajas metsakorralduse büroo spetsialistina lisaks olen ka sooritanud taksaatori eksami. Veel olen Eesti Metsamajandajate Seltsi juhatuse liige ja toimetan seltsis peamiselt toetuste taotlemisega,“ rääkis Piret.

Ta lisas, et stipendiumi saamine motiveeris teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik!

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee

2011/12 – Kuldar Ilm

2012/13 – Andi Jaaska

2013/14 – Andi Jaaska

2014/15 – Taavi Ojala

2015/16 – Piret Jüriöö

2016/17 – Kristjan Kattai

2017/18 – Karl Jürgen Pall

2018/19 – Karl Jürgen Pall

The post Kümme aastat Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi appeared first on Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Metsaühistu.

Toetusega aitab riik erametsaomanikul kasvatada uut metsa. Selleks toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsapuutaimede hooldamist.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal metsa uuendamisele või metsapuutaimede hooldamisele tehtud kulud. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetusega saab metsaomanik tagasi kuni 80% metsapuutaimede soetamise kogumaksumusest, maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, rääkis Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavtest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus.

Toetuse andja, SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv, otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Esimese detsembrini saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär lisas, et sel kevadel sooviti palju nii kuuse kui männi potitaimi. „Metsaomanike huvi nende taimede vastu oli väga suur. Veidi ootamatuna tuli suurenenud nõudlus männi potitaime osas, nii et ei saanud isegi kõiki tellimusi rahuldada,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ostab taimi varakult sõlmitud lepingute alusel eelistatult Eesti taimlatest, kuid kui Eesti taimlates taimi ei jätku, hangitakse neid ka kaugemalt. „Avajuurse kuuse taimed pärinevad sel aastal enamus Läti ja Leedu taimlatest. RMK taimlad on küll Eesti suurimad, kuid nende kasvatatud metsataimedest  erasektorile ei jätku, nõudlus on lihtsalt niivõrd suur ning RMK rahuldab eelkõige oma vajadused,“ lisas Jõeäär.

Jõeäär lisas, et taimede ühishankest tõuseb kasu eelkõige erametsaomanikele. „Esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele kindlasti parem, kui see oleks juhul, kui metsaomanik hakkaks taimlast ostma vaid endale vajaminevat kogust. Teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, ükskõik kas metsaomanik asub Saaremaal või Võrumaal. Keskühistu Eramets korraldab taimede veo ühistutesse ning metsomanik ei pea sõitma taimede järele kuhugi Eesti teise otsa,“ selgitas Jõeäär.

Ühishanke tulemusena saadud taimed jagunevad vastavalt varem esitatud tellimustele metsaühistute vahel. Kõige enam taimi pannakse mulda Põlvamaal – üle neljasaja tuhande taime. Võrumaale läheb üle 340 tuhande metsataime ning Läänemaale ligikaudu 235 tuhat taime. Kõige enam soovitakse Põlvamaal istutada avajuurset kuuske (ligikaudu 283 tuhat taime) ning männi potitaimi (peaaegu 78 tuhat taime), kuuse potitaim on populaarseim Võrumaal (ligikaudu 113 tuhat taime) ning kase potitaim Kohila Metsaühistu liikmete hulgas (peaaegu 37 tuhat taime).

Võrreldes eelmise aastaga on metsauuendamine oluliselt kasvanud näiteks Võrumaal, rääkis Võrumaa

Metsaomanike Liidu esindaja Erki Sok. „Sel kevadel on toimunud Võrumaal hüppeline metsuuendustööde kasv. Istikuid telliti meie metsaühistu kaudu möödunud aastal 156 tuhat, sel aastal üle 340 tuhande. Samas proportsioonis on kasvanud ka maapinna ettevalmistamise soovid, kui arvestada juurde selle kevade tarbeks eelmisel sügisel tehtud tööd. Kui eelmisel aastal sooviti abi istutaja leidmisel vaid mõnele tuhandele istikule, siis sel aastal aitame istutada peaaegu 20 000 istikut“, ütles Sok. „Taimede ühistellimise mahud on aasta-aastalt kasvanud. Kuigi igal aastal on pidevalt kimbutanud taimede nappus mõne istiku osas, oleme siiski suutnud peaaegu kõigile istutusmaterjali organiseerida.“

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aasta hiljem tõusis taimede arv pea üheksasaja tuhandeni ning suurem hüpe oli aasta tagasi, kui taimede arv tõusis üle kahe miljoni – 2 020 350 metsataime.

SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektari ulatuses, 2014. aastaks oli taotluste maht kasvanud üle kahe korra (2374 hektarit), ning kasv jätkus ka 2015. aastal (2559 hektarit).

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv (üha rohkem on neid omanikke, kes metsa omamisse tõelise peremehetundega suhtuvad), otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Toetusraha kipub paraku nappima. Õnneks on toetuse jagamise mehhanism üles ehitatud põhimõttel, et väiksema toetussumma küsijad saavad toetuse täies mahus kätte ning suurematele jääb samavõrd, kui väiksematele jagus. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Erametsadesse istutatakse miljoneid uusi puid appeared first on Metsaühistu.

SBP sertifikaadi mitmed nõuded on sarnased FSC ja PEFC sertifikaadiga. Üheks peamiseks küsimuseks kogu protsessis on aga metsaomanike huvi oma metsa majandamine sertifitseerida. Kas metsaomanikud on sellest huvitatud, küsis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun oma ettekandes. Ning vastas – metsaomanik sertifitseerib siis, kui turg annab selge ja järjepideva signaali, et sertifitseeritud puitu on vaja ning kogu protsess on lihtne, mugav ja vähekulukas!

Energiapuidu ja metsasertifitseermise teemad tõid kokku palju huvilisi.

Samas on nõudlus sertifitseeritud puidu, sealhulgas energiapuidu järele tõusuteel. Erametsaomanikel on võimalik oma metsamajandamine sertifitseerida individuaalselt või ühineda mõne rühmasertifikaadiga. Näiteks FSC rühmasertifikaat on Rakvere Metsaühistul, Keskühistu Eramets omab PEFC rühmasertifikaati. Rühmasertifikaadi omanikke on Eesti veelgi, metsaomanikel tasub võimalusi uurida oma metsaühistust.

Jaanus Aun rõhutas muuhulgas, et pool Eesti aastasest küttevajadusest katavad fossiilsed kütused, kuid nende osakaal kahaneb. Energiapuidu ressurssi on meil praegu aga piisavalt. Et seda ka välisturgudel pakkuda, ei saa enam ilma sertifitseerimiseta.

Eesti kõige tavalisem energiapuit on riidas kõigil ahjuomanikel.

Täna omab SBP sertifikaati 10 Eesti ettevõtet, üle maailma on sertifitseeritud 115 tootjat. Seminaril jagas oma kogemusi pelletite tarneahela sertifitseerimisel OÜ Purutuli kvaliteedi- ja keskkonnajuht Viljo Aros. Kõlama jäi mõte, et kuigi kogu protsess oli aeganõudev – ühtekokku võttis see aega poolteist aastat – on saadav kasu seda väärt. Esile võib tõsta müügivõimaluste säilitamise ja avardumise, samuti lihtsustus asjaajamine suurklientidega. Neil, kes kaaluvad kas sertifitseerida või mitte, soovitas Aros eelkõige teha endale selgeks sertifitseerimise vajadus ning varuda selleks aega.

The post Energiapuiduga tegeledes on sertifitseerimine oluline appeared first on Metsaühistu.

Pildil vasakult Arnis Muižnieks (Läti Metsaomanike assotsiatsioon), Jaanus Aun (SA Erametsakeskus) ja Atso Adson (Valgamaa Metsaühistu)

Tartu-Valga maantee ääres asuvas Killinge külas võttis külalised vastu Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Seda, mida näidata, oli kohapeal rohkesti. Nimelt asub otse maantee ääres üks metsaomand, kus töid on korraldanud ainult Valgamaa Metsaühistu.

„Omanikuga olen ma kohtunud ainult korra, enamasti suhtleme meili või telefoni teel,“ selgitas Adson. Ja lisas taustaks, et omanik ise elab Tallinnas ning Valgamaal tihti ei käi. Et aga omanik soovib siiski metsa majandada, otsiski ta üles Metsaühistu. „Esimesed tööd tegime siin juba aastaid tagasi. Ühistu on korraldanud erinevates metsaosades raiet ja saadud puidu müüki, langil maapinna ettevalmistust ja metsauuendust, siin kõrval tegime ka valgustusraiet. Omanik on väga rahul, et tal on kohapeal partner, keda ta saab usaldada ja kes korraldab tema eest kõik tööd“ rääkis Adson. Läti külaliste küsimusele, et palju see teenus metsaomanikule ka maksma läheb, oli Adsoni vastus lihtne – kümme eurot aastas ehk siis Valgamaa Metsaühistu aastane liikmemaks. „Metsaühistu ongi selleks, et liikmetel oleks lihtsam oma metsaasju korraldada,“ tõdes Valgamaa metsamees.

Mõnda metsanduse IT-lahendust said külalised näha ka välitingimustes

Suurt huvi pakkusid Läti metsaomanikele ka meie metsanduses kasutatavad IT-lahendused. Kas tõesti ei ole vaja iga kord käia langi piire looduses määramas, vaid usaldada saab kaardirakendust? Kas tõesti saab metsateatise esitada arvuti tagant lahkumata? Need olid vaid mõned teemad, mida Läti külalised esitasid. Kuna ka Lätis käib aktiivne e-teenuste arendamine, on teema sealsetele metsaomanikele huvipakkuv. „Asjaajamise teeks lihtsamaks kasvõi see, kui enam ei peaks raielangil säilikpuid eraldi värviga märgistama,“ rääkis üks külalistest. Samas oli ta rõõmus selle üle, et enam ei pea metsatööde ettevalmistamisel esitama riigiametitele kinnitamiseks tööde eskiisi. „Need asjad on Eestis tunduvalt paremad kui meil,“ tõdes naaberriigi metsaomanik.

Eesti mets on Läti metsaga ära vahetamiseni sarnane!

„Ühistute süsteem Eestis on selline, mille poole meiegi püüdleme,“ kinnitas ka Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni juhatuse esimees Arnis Muižnieks. „Lätis on ligikaudu nelikümmend metsaühistut, kuid aktiivsed on neist vaid kümmekond. Läti ühistus tegelevad peamiselt metsaomanike nõustamisega, korraldavad õppepäevi, abistavad toetuste taotlemisel ja erinevate projektide ettevalmistamisel. Metsatöid meie ühistud aga ei korralda, sellega peab iga metsaomanik ise tegelema. Eestis näeme, kuidas ühistud saavad metsaomanike elu kergemaks muuta ja tegelikult nii ka metsade väärtust tõsta,“ rääkis Muižnieks.

Asjatundlikud küsimused nõudsid asjatundlikke vastuseid

Läti Metsaomanike Assotsiatsiooni kohta lisas Muižnieks, et tegu on 2005. aastal asutatud metsaomanike organisatsiooniga, mille peamine eesmärk on metsaomanike huvide kaitsmine. „Läti metsaomanik saab toetusi samas mahus, mis Läti põllumeeski,“ rääkis Muižnieks. „Seda saavutada oli meil ehk veidi lihtsam kui Eestis, sest Lätis kuulub metsandus põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Samuti oleme suutnud hoida metsa ja metsamaterjaliga tehtud tehingute maksumäärasid madalamatena. Lätis valmistatakse ette ulatuslikku maksureformi, oleme ka selles protsessis aktiivsed,“ selgitas Läti metsandusaktivist.

The post Läti metsaomanikke teeb Metsaühistu kadedaks appeared first on Metsaühistu.