„Selle kevade esimesed võistlused olid väga osalejate rohked, kokku 37 võistlejat ja puudu oli veel üksjagu tundutud nimesid” rääkis xTREEm CUP 2016 korraldaja Mart Kelk. Sel aastal uue nimega alustanud raiespordi võistlussari on aastatega kogunud populaarsust nii Eestis kui välismaal ja osaleda soovijate hulk kasvab iga aastaga. „Stardinimekiri venib nii pikaks, et enne kipub õhtu kätte jõudma kui medalid kaela saab riputada, aga mis seal salata, tegemist on ka MM’I aastaga ja kõik soovivad võistleda nii palju kui võimalik.” lisas Kelk.

Konkurents võistlustel oli ülitihe. Seda näitas ilmekalt võitja selgumine alles viimase ala, laasimise järel, kui Leedu võistleja tõestas oma kvaliteeti ning laasis 15,74 sekundiga ilma vigadeta ja sai 458 punkti. See aga polnud veel päeva parim tulemus, Läti võistleja Gatis Brencis näitas tõelist maailmakalssi tehes puhta laasimise 14,44 sekundiga. Lõpuprotokollis oli eestlastest parim Jarro Mihkelson, kelle järel sai teise koha Marko Pohlak ning kolmanda koha Luua Metsanduskooli õpetaja Tõnu Reinsalu. Juunioritest oli Eesti parim Jarro Mihkelson, teiseks tuli Meelis Rus Luua Metsanduskoolist ja kolmandaks Markus Mitt taas Luua metsanduskoolist

Kevadkarikas toimus Maamessi raames juba 19. korda, aga kunagi varem pole Kevadkarikal langetatud maste – varasematel aastatel on simuleeritud langetamist lasermõõtmiste teel. “Uuenduse otsustasime sisse viia, et pakkuda pealtvaatajatele ja võistlejatele palju enam atraktiivsust ja põnevust. 10 meetrit pika masti langemine ja mataki maapinnale prantsatamine tekitas palju elevust ja püüdis pilke, lisaks kui võistleja tabas ka langetustikku, ei oldud aplausiga kitsid. Uuenduse sissevõõimine oli kindle publiku magnet” tutvustas Kelk. Kes kohapeale ei saanud võistlusi vaatama tulla, sai võistlusi jälgida live-ülekande kaudu internetis, edaspidi on seda võimalik teha kõigil raievõistlustel.

Järgmine raievõistlus toimub 4. Juunil Haapsalus, kus peetakse Eesti meistrivõistlused, needki võistlused on rahvusvahelised ning oodata on tugevat võistlust. Sarja viimane võistlus toimub 1. juulil Kurgjärvel, kus selgub ka Eesti koondis, kes esindab Eestist Poolas toimuvatel raiemaailmameistrivõistlustel.

Uudise autor on Eesti Metsaselts.

The post Maamessil toimunud raievõistlustel oli Eesti parim Läänemaa Metsaühistut esindav Jarro Mihkelson appeared first on Metsaühistu.

Metsatöid tutvustasid Läänemaa Metsaühistu metsameister Jarro Mihkelson (vasakul) ja tegevjuht Mikk Link.

Pärast lühikest jalutuskäiku metsarajal algas õppimine: „Tulime just üle rohtu kasvanud langi ja jäime siia seisma. Kas märkate, et olete sattunud männi- ja kuusekultuuri piirile?”. Nüüd avastasidki kõik enda ümber kolm aastat tagasi istutatud ja juba kahel sügisel hooldatud männi- ja kuusetaimi. Kuid miks peab istutama ja hooldama, kui mets kasvab ise? Küsijad said teada, et istutatud ja hooldatud mets annab tulu aastas üle 100 €/ha, aga peamiselt lehtpuuliikidega ise uuenev mets annab tulu poole vähem. Nii jääb maa tootmispotentsiaal kasutamata. Et metsaomanikel oleks kergem istutamiskulutusi kanda, on olemas ka riigi toetus. Metsaühistust tasub küsida, kui suur ja mis tingimustel.

Valgustusraie mõju

Järgmisel Metsaühistu hooldatud objektil sai näha metsakasvatuse järgmist etappi – valgustusraiet. Ühel pool sihti oli tehtud raie ning nähtu tekitas küsimusi – miks vedeleb hooldatud metsa all nii palju ilusat küttepuitu? Tavaliselt jäetaksegi valgustusraiel maha võetud puud metsa alla. Need on läbimõõdult küllalt peenikesed ning kasvavaid puid vigastamata oleks neid tehnikaga keeruline ja kulukas välja tuua. Kui mets asub aga omaniku sauna taga, saab ta loomulikult raiutu küttepuudeks teha.

Teisel pool sihti paiknes püsielupaiga sihtkaitsevööndisse jääv ala, kus sama vana mets on hooldamata. Nii tekkis võrdlusvõimalus – seal on puid tunduvalt rohkem, kuid nende kasv on aeglasem ja mõõtmed väiksemad. Nägime ka kaitse põhjust – ilusasse küpsesse palgimännikusse jääv merikotka pesapuu. Kokku 40 ha meid võõrustanud Carli parimat metsa on range kaitse all – ta ei tohi seda ei hooldada ega kasutada ning osa aastast ei tohi ta seal liikudagi. Kahjuks pole viimastel aastatel tema kinnistul enam kotkaid olnud. Carli õnneks kuulub kaitsealune metsaosa Natura 2000 võrgustikku, mis tähendab, et ta on Metsaühistu abiga saanud igal aastal selle ala pealt kompensatsiooni.

Harvester ja saemees

Pärast lõunat said metsakooli õpilased näha raietööd. Ühele joonele pandi harvester ning Läänemaa Metsaühistu metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson. Aja peale vahetati saeketti ning seejärel liiguti langetama, laasima ja puud järkama. Jarrol käis ketivahetus maailmatasemel 10 sekundiga ja edu harvesteri ees oli silmnähtav. Langetamisel jõudis harvester aga saemehe ühe puu kohta sorti lõigata neli. Juurde sai räägitud, et metsaomanik ei kasvata küttepuud ja palk ei lähe ahju ehk iga puu tuleb kasvatada ja lõigata nii, et sellest saadav materjal oleks kõrgeima kvaliteediga.

Metsakooli viimane tund andis kõigile osalejatele võimaluse praktika korras ise raiet teha. Peale Metsaühistu juhi Miku lühikest loengut ohututest töövõtetest said kõik omanimeliste kiinidega valgustusraiega peale hakata. Rõõm oli nii juhendajatel kui ka osalejatel tõdeda päeva kasulikkust, kui oma silmaga võis kogeda valguste jõudmist ka kõige tihedama võsa alla.

MIKK LINK
Läänemaa Metsaühistu tegevjuht

The post Metsakool: Kuidas targalt metsa majandada ja mis on metsa eluring? appeared first on Metsaühistu.

Vaatamata oma noorele eale, on Jarro juba tuntud ja tiitlitega pärjatud raiesportlane – mitmekordne Eesti juunioride meister, Euroopa noorte meistrivõistluste teine koht, maailmameistrivõistluste juunioride arvestuse viies ja kolmas koht ja nii edasi. Viimane saavutus on Eesti meistri tiitel, mille mees võttis endale juunikuus Valgas toimunud võistlustel. Sealjuures tasub meeles pidada, et tegelikult võistleb Jarro profiklassis alles esimest aastat, siiani oli ta veel juuniorsportlane. Erinevust mees aga võistlemisel ei näe: „Alustad ikka stardist nagu juuniorgi, oma asja tuleb ikka teha nii hästi nagu suudad. Alad on samad, võistlused on samad, ainult autasustamisel on vahe,“ muigab Jarro.

Eesti raiemeister 2018 Jarro Mihkelson

Raiespordiga tegelemist alustas Jarro Mihkelson Luua metsanduskoolis metsandust õppides. „Proovisin ja tuli hästi välja. Nii hakkasingi harjutama,“ räägib Jarro ise. Lemmikalasid ta välja tuua ei oska, kõike tuleb hästi teha. Raievõistlustel on Jarrol veidi paremini tulnud välja saeketi vahetus ja laasimine, alad, mis nõuavad kiirust, täpsust ja keskendumisvõimet.

Lootused maailmameistrivõistlustele on Jarrol kõrged. „Eks tuleb ikka minna maksimumi püüdma,“ sõnas ta peale Eesti meistrivõistlusi, kui oli selge, et üks koht koondises kuulub talle. Eelolevad maailmameistrivõistlused on Jarrole juba kolmandad, kaks aastat tagasi osales ta võistlustel Poolas ning neli aastat tagasi Šveitsis. Mõlematelt võistlustelt tõi Jarro koju ka väärikad kohad üksikalade arvestuses – Šveitsist teise ja Poolast kolmanda koha, mõlemad laasimisest. Kuidas läheb eelolev võistlus Norras, on selge 5. augisti õhtuks, kui Lillkehammeris toimub võistluste autasustamistseremoonia.

Raiespordis võisteldakse viiel alal: saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsussaagimises (platsialad) ning langetamises ja laasimises. MM-l selgitatakse välja parimad nii üksikaladel kui ka kõigi alade kokkuvõttes. Lisaks selgub kõigi alade kokkuvõttes meeskondlik maailmameister.

Tulemused trennita ei tule

Nagu iga spordiala, nõuab ka raiesport pidevat trenni. Kuigi ka tavapärane saega metsas töö tegemine on raiespordiga mõneti sarnane, on siiski erinevaid alasid vaja spetsiaalselt harjutada. Samas on raiesportlaste hinnangul asi ka nii, et kui kord õiged võtted on omandatud, siis püsivad need meeles aastaid. Põhi laotakse juba koolis ning enamus Eesti tippraiesportlasi on ka Luua metsanduskooli vilistlased. Nii ka Jarro Mihkelson, kes on Luual lõpetanud nii metsuriõppe kui ka metsandusspetsialisti jätkuõppe.

Jarro on oma oskusi raiesportlasena demonstreerinud mitmel üritusel. Pildil STIHLi demopäev Luua metsanduskoolis aastal 2015.

Miks aga valis Jarro omal ajal õppimiseks just metsanduse ja Luua Metsanduskooli? „Metsandus oli valiku hetkel kõige huvitavam ja loovam eriala, mida nägin,“ räägib Jarro Mihkelson. Ja lisab, et nüüdseks on see muutunud veel huvitavamaks. „Looduses on ikka nii, et kui õpid eriala tundma, siis muutub see üha suuremaks. Loov lähenemine annab igale tööle oma näo ja seose konkreetse meistriga.
Valik Luua Metsanduskooli kasuks oli aga igati loomulik. Teades Luua ajalugu ja ka kooli lõpetanud inimesi, siis oli hea vaadata, kuhu vilistlased on jõudnud. Minu arvates on ühele koolile väga oluline just see, kuhu vilistlased jõuavad ja kui suures pildis nad enda hoida suudavad.“

Luua Metsanduskooli taset hindab Jarro väga heaks: „Koolist saadud teadmised ja oskused on olnud väga heaks stardipakuks ja piisavalt lai silmaring on andnud kiire reageerimisvõime. Samuti on olnud abiks kergete vigade parandamiseks ja korralikuks oskuste arendamiseks Luualt saadud tutvused.“

Pildid: Luua Metsanduskool

The post Läänemaa Metsaühistus töötab üks parimaid raiesportlasi appeared first on Metsaühistu.

Kuna kõige parem õpetaja on isiklik kogemus, võttis Läänemaa Metsaühistu ette ja viis Haapsalu põhikooli 8. klassi poisid metsa. Kaugele polnud vaja minnagi – Haapsalu linnale kuulub ligi kolmsada hektarit metsa. Sissejuhatuseks uuris Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link poistelt, et kui paljude peredele kuulub metsa. Ligi pooled poisid tõstsid käed.

Metsas uudistamist jätkub.

Seejärel asuti asjatundjate juhendamisel uurima metsanoorendikku. „Poistel oli palju avastamisrõõmu – nägime maapinna ettevalmistuse jälgi, leidsime noored männi taimed ning tõdesime, et tarvilik oleks teha kultuuri hooldust,“ rääkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Seejärel läks asi veelgi huvitavamaks – ühistu metsameister Jarro Mihkleson tutvustas mootorsaega töötamist ja ohutust. Mootorsaag võib olla väga ohtlik, rõhutas Mihkelson ja hüüdis: „Kõik vabatahtlikud, kellel kodus paar tagavarajalgu olemas saavad ise mootorsaega saagida!“ Ühtegi tingimustele vastavat vabatahtliku siiski ei leidunud. Nii haaras metsamees ise sae ning näitas poistele, kuidas käib ühe puu langetamine. Maa värises jalge all, kui puu langes. Huvilised lugesid kännult kokku ka aastarõngad ning said puu vanuseks 90 aastat. Langetatud puu läheb hiljem kasutusele tööõpetustundides.

Aastarõngaste lugemine nõuab täit keskendumist.

Kõige viimaks näitas metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson, et metsatöö saab olla ka huvitav spordiala. Saeketi vahetamist demonstreerides tuli ajaks veidi üle kümne sekundi!

The post Metsaga tuleb tutvust teha juba varakult! appeared first on Metsaühistu.