Metsaomaniku maksustamine

Teatmik „Metsaomaniku maksustamine“ annab metsaomanikule nõu, milline oleks metsa majandamiseks tulusaim ja mugavaim õiguslik viis. Teatmikus on kirjeldatud erinevaid metsa majandamise õiguslikke vorme ning analüüsitud nende sobivust maksustamise aspektidest lähtuvalt.

Teatmiku koostas Eesti Maksumaksjate Liidu vanemjurist Martin Huberg. Metsamajandamise praktiku seisukohast aitas hea nõuga pikaaegsete kogemustega metsakasvataja Olavi Udam.

Ühine mets

Teatmik „Ühine mets“ vaatleb olukorda, kus metsamaa kuulub korraga mitmele isikule. Kahjuks ei ole harvad juhtumid, mil ühine metsamajandamine viib pingete, lausa tülideni. Kindlasti laheneb enamik olukordi omavaheliste kokkulepete teel ilma, et seaduseraamatut uurima peaks. Ja ometigi, kui ühisele keelele ei jõuta, on oluline teada, mis seadustes kirjas – milliste reeglitega enda õiguse tagaajamisel arvestama peab. Käesolev materjal toobki lugejani õigusmaailmast selle, mida ühis- ja kaasomandis oleva metsa omanikud teadma peaksid.

Teatmiku koostas Jaanus Aun, kes tõdeb lõpetuseks: „Kaasomandis metsa haldamisega saab hakkama küll, kui kõik kaasomanikud austavad teiste õigusi ning tunnevad vastutust ühise asja suhtes. Valmisolek kokkulepeteks on väga oluline, et pääseda tülikatest õigusvaidlustest ning keskenduda peamisele – metsa heaperemehelikule kasutamisele.“

The post Uued metsandustrükised appeared first on Metsaühistu.

Maksustatavad toetused

Üheks tulumaksuga maksustavaks toetuseks on praegu taotlemiseks avatud Metsameede (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus), mille rahastus tuleb Euroopa Liidust. Metsameetme abil toetatakse hooldusraieid (valgustus või harvendusraie), kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Toetus mõjutab kindlasti metsaomaniku aastatulu suurust, kuigi väljamaksmisel peetakse sellest kinni tulumaks.

Enne toetuse taotlemist tasub metsaomanikel hoolega läbi mõelda, kuidas taotlust esitada. Juhul, kui metsaomand on abikaasade ühisomandis või kuulub mets kaasomanikele, tuleks enne selgeks mõelda, kes millise metsaosa kohta ja millises mahus toetuse taotluse esitab. Põhimõte on see, et toetust on mõistlik taotleda väiksema aastatuluga omanikul, kellel on suurem tulumaksuvaba miinimum.

Kirjeldatud toetussummade jaotamist saab teha ainult siis, kui kõik ühis- ja kaasomanikud on metsaühistu liikmed. Seega tasub kõigil metsaühistusse kuuluvatel metsomanikel ka oma abikaasa või kaasomanik(ud) ühistu liikmeks vormistada.

Näide 1. Aastatulu optimeerimine

Metsaomanik X taotleb Metsameetme toetust 2 hektaril valgustusraie tegemiseks. Toetuse määr on 159 €/ha ehk toetuse väljamaksmisel suureneks metsaomaniku aastatulu 318 € võrra. Kui aga taotlejaks oleksid metsaomanik X ja tema abikaasa või kaasomanik Y ning nad taotleksid toetust kumbki ühele hektarile, suureneks kummagi aastatulu 159 € võrra.

Maksuvabad toetused

Ühis- ja kaasomanikel tasub planeerida ja läbi mõelda ka maksuvabade metsandustoetuste taotlemine. Saadud toetussummasid tuluna ei deklareerita ning see ei mõjuta metsaomanike aastatulu suurust ega maksuvaba tulu määra.

Lähiajal avaneb taotlemiseks metsauuenduse toetuse voor, millega Eesti riik toetab metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Kõigil ühis- ja kaasomanikel tasub arvestada, et siseriiklike toetuste eelarve on piiratud ning taotlejate arv on suur. See mõjutab otseselt saadava toetuse suurust.

Iga taotlusvooru puhul arvutatakse välja rahastamise määr, mille ulatuses makstakse igale taotlejale toetust. Kui toetust taotlevad aga kõik kaas- või ühisomanikud, on toetuse saajaid rohkem ning kokkuvõttes suureneb oluliselt ühis- või kaasomandis oleva metsaomandi kohta väljamakstav toetus.

Näide 2. Toetusmäära maksimeerimine

Metsauuenduse toetuse maksimaalne toetuse määr metsataimede soetamiseks ja istutamiseks on kuni 400 €/ha.

Metsaomanik X taotles 2017. aasta Metsauuenduse toetuse teises voorus toetust kahele hektarile soetatud ja istutatud taimedele summas 800 €. Kuna selles voorus oli rahastamise määraks taotleja kohta 378,40 €, laekuski metsaomanik X arvele toetus 378,40 €. Kui aga toetust oleks taotlenud metsaomanik X ja tema abikaasa Y (mõlemad on metsaühistu liikmed) kumbki ühe hektari uuendamiseks, oleks laekunud toetus olnud ligikaudu kaks korda suurem.

Metsa majandamine

Ühis- ja kaasomanikel tasub läbi mõelda tulude-kulude jaotus ka enne metsa majandamist, arvestades kehtivat tulumaksuseadust. Juba enne tööde algust tuleks omavahel selgeks teha, kuidas jagada saadud tulud ja katta tehtavad kulud. Need teemad tuleb kindlasti selgeks rääkida enne tööde-toimingute tegemist, sest tagantjärgi enam asju muuta ei saa.

Kõigi teemade puhul küsi kindlasti nõu ja abi lähimast Metsaühistust.

The post Millele peaksid ühis- ja kaasomanikud pöörama tähelepanu metsandustoetuste taotlemisel? appeared first on Metsaühistu.