Kohtumisel Põlvamaa Metsaühistus tulid jutuks mitmed erametsaomanike jaoks olulised probleemid – metsataimede nappus, siseriiklike toetuste teema ning erametsomanike maksustamine. Neist kõige keerulisemaks võib pidada maksuteemat. „Käesoleval aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatused ja abikaasade ühisdeklaratsioonide kadumine on päris paljuräägitud teemad, kuid praegune maksusüsteem suunab väikemetsaomanikke pigem metsamaa müümisele,“ rääkis ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Olukord on selline, et kui omandireformi käigus tagastatud metsamaa müük on tulumaksuvaba, siis sealt raiutava metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müüki maksustab riik täies ulatuses tulumaksuga. Nii ongi väikemetsaomanikud pahatihti valinud metsamaa müügi kui neile hetkel majanduslikult kasulikuma tehingu.

Pikemalt peatuti metsataimede, eriti Eestis kasvatatud paljasjuursete kuusetaimede nappusel. Kuigi ligi kolmveerand erametsaomanikest nõuab just vastupidavat ja elujõulisemat paljajsjuurset kuusetaime, on puukoolidest saadaval eelkõige kiirelt kasvatatav, kuid rohkem hooldamist nõudev potitaim. Minister nentis, et probleem on tõsine, kuid lootis, et Eesti puukoolid suudavad juba lähiaastatel rahuldada kogu Eesti vajaduse metsataimede järele. „Puukooli külastades sain aru, et need taimed vajavad kasvamiseks paar aastat aega. Ühistud aga ütlevad, et taimi on vaja täna. Olukord on keeruline, kuid taimetootjad kindlasti pingutavad,“ sõnas minister.

Taimeteemaga on otseselt seotud ka uuendustoetuse nappus. Tänu ühistute tegevusele on viimastel aastatel kasvanud oma metsa uuendavate erametsaomanike arv, samas toetuse kogusumma pole kasvanud. Minister tunnistas, et rohkemate toetusetaotlejate puhul on lõpptulemuseks selline väljamakstav summa, mis ei vasta inimeste ootustele. „Siin on lahenduseks otsida neid rahalisi vahendeid juurde,“ selgitas Kiisler. „Praegu on Riigikogus pooleli üks suur arutelu, mis puudutab Keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõud keskkonnatasude seaduse muutmiseks. Me tahame seda asja nii ümber korraldada, et metsandustoetuste raha liiguks ministeeriumilt otse Erametsakeskusele ja siis me saame nende summadega lihtsamalt ümber käia. Ma ei julge praegu numbreid lubada, aga ma arvan, et meil on võimalik parandada seda olukorda,“ kinnitas keskkonnaminister.

Põgusalt peatus minister ka uue metsanduse arengukava arteludel. Tema hinnangul on kolm olulisemat teemat, mis tuleb laiemalt läbi rääkida, metsa majandamise intensiivsus ehk raiemahtude teema, innovatsioon metsanduses ja puidutööstuses ehk puidu suurem väärindamine ja kolmandaks metsade kaitse – kui palju peaksime metsi hoidma range kaitse all. Kindlasti tuleb leida mingi mõistlik piir, kinnitas Siim Kiisler.

The post Keskkonnaminister andis Põlvamaal lootust metsauuendustoetuse summade kasvuks appeared first on Metsaühistu.

Metsaregistri praeguse versiooni avalik osa

„Praegu kasutusel olev infosüsteem töötati välja enam kui kümme aastat tagasi ning on tänaseks moraalselt vananenud. Uus süsteem on märksa kasutajasõbralikum ning funktsionaalsem, lisandunud on ka täiesti uusi võimalusi. Oluliselt on parandatud ka uue süsteemi turvalisust,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Metsaregistri pidamise eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistris hoitakse metsainventeerimise andmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks ning oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoidmiseks.

Kui varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus  eraldi, siis nüüd on kõik ühes veebirakenduses. Kogu siiani metsaregistrisse talletatud informatsioon kantakse üle uude süsteemi. Uus süsteem võimaldab erinevate ruumiandmestike paremat kuvamist ja ristkasutust ning pakub metsaomanikele täisulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud andmetele. Näiteks on täisulatuses kättesaadavad metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka omale alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uudsena võetakse kasutusele süsteemisisene volitamine, mis tähendab et metsomanikul on võimalik volitada juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Turvalisuse tagamiseks logitakse kõik kasutajate tegevused infosüsteemis.

Seoses üleminekuga uuele metsaregistri infosüsteemile suletakse kasutusel olev e-metsateatise esitamise teenus 23. augusti õhtul ning kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada. Keskkonnaamet võtab sel ajal endiselt vastu nii paberil kui ka digitaalselt allkirjastatud metsateatisi. Üleminekuperioodil ei ole võimalik Keskkonnaameti metsaspetsialistidel metsaregistri infosüsteemi kasutada ning seetõttu venib metsateatiste menetlemine tavapärasest pikemale perioodile. Üleminekuperioodil esitatud teatiste osas on teatise registreerimise otsuseid oodata alles pärast 11. septembrit.

Allikas: Keskkonnaministeerium

The post Septembrist alustab tööd uus metsaregistri infosüsteem appeared first on Metsaühistu.