Üks Eesti erametsaomanike koostöö edendaja on elupõline metsamees Guido Ploompuu, kes on olnud nii Erametsaliidu kui ka Keskühistu Eramets alguse juures. Ja mitte ainult olnud – aastatel 1993-2008 oli Guido Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ning juhatuse esimees 2006-2008. 2005. aastal pälvis ta tiitli Erametsasõber.

Lisaks sellele on Guido Ploompuu ka Viru-Lemmu Metsaseltsi asutaja ja käimalükkaja. Lääne-Virumaa lõunaosas tegutsev metsaühistu asutati 1999. aastal, asutajaliikmeid oli paarkümmend, praegune liikmete arv jääb kahesaja viiekümne kanti. Eriti uhke on Guido Ploompuu 2004. aastal rajatud 4-kilomeetrise metsandusliku õpperaja üle. Paraja jalutuskäigu pikkusel rajal saab näha erinevaid puuliike ning erinevaid metsastamise võimalusi raiesmikel ja endistel põllumaadel. Viru-Lemmu Metsaseltsi tegemistest juttu alustasimegi.

„Tegutseme seal Pandivere lõunaservas, kus on väga viljakasd metsad. Ja kuna me oleme endale pühaks missiooniks võtnud, et kõik alad tuleks uuendada, siis uuendamegi igal aastal kusagil 75 hektarit. Liikmete arv ei ole meil ju suur ja see pindala on meie jaoks päris arvestatav. Igal aastal paneme kasvama ligi 150 tuhat taime. Tahame metsaomanikule pakkuda ikka seda täispaketti teenuseid – uuendamisest puidu müügini.“

Kuidas sinust endast metsamees sai?

„Mul omal on muidugi metsanduslik taust, 79 lõpetasin EPA, siis olin paarkümmend aastat riigimetsasüsteemis metsaülem ja kui see likvideeriti, siis olin vahepeal vallaametis. Mitmesuguseid ameteid sai peetud. Viimased paarkümmend aastat olen ka konsulent, aga kuna meil ühistus konsulent on, siis toimetan seal metsaseltsis puidu varumise poole pealt.“

Kümme aastat tagasi olid sina üks neist, kes panid alguse Keskühistule Eramets. Kas oli tookord usku, et ühistegevusele saab panustada?

„Keskühistuga oli nii, et me Kalle Põlluga (Põhja-Eesti Metsaühistu) nägime, et niisugune ühistuline tegevus peaks hakkama toimima. Umbes samal ajal oli Erametsakeskus algatanud majandusliku koostöö projekti metsaühistute vahel, sinna astus kümmekond ühistut. Nende baasil me hakkasimegi tegutsema. Vaikselt hakkas ka keskühistu idee tekkima ja koondasime just neid ühistuid, kes seal seltskonnas olid. Kallega olime algul vedajad selles projektis, Kalle pani põhikirja kokku ja kutsusime seltskonna kokku. Nii see asi hakkas ja minu meelest on suhteliselt tänuväärne asi see Keskühistu.“

Kas jääd looduga rahule? On praegune Keskühistu Eramets enam-vähem selline, nagu kümme aastat tagasi lootsite?

„Mina olen küll rahul. Kõige tähtsam asi on see, et kui läbi metsaühistute korraldame neid teenuseid (puidu müük ja taimede ühistellimused), siis igaühel endal teha oleks see asi raskeks läinud. Aga meil on Keskühistu struktuur ja organisatsioon paigas ja oleme rahul selle asjaga. Kui iga metsaühistu peaks ise asju ajama – sõlmima lepinguid, aja asju, õiendama partneritega – siis oleks see väga raske. Praegune Keskühistu on ikka tõsine teine tase juba.“

Kuidas üldse metsandusliku ühistegevuseni jõudsid, esialgu Erametsaliitu?

„Kuna mul on metsanduslik taust, siis – see oli vist 93. aastal – juhtusin Erametsaliidu koosolekule. Siis juhtis (Toomas) Lemming (Erametsaliidu endine tegevjuht) seda asja. Ja sellest ajast olen ma asjas sees olnud – Erametsaliidu juhatuses, paar aastat olin ka juhatuse esimees. Nii see asi edasi läks. Eks me alustasime ka oma metsaseltsiga kakskümmend aastat tagasi, kui paar meest minu juurde tulid, et teeme oma seltsi. Siiamaani olen tegev. Niikaua kuni jõudu ja tervist on.“

Kas omanikule tasub ühistegevus ära?

„Omanikule on kõige olulisem metsaühistu. Sealt hakkab kõik pihta. Keskühistus tegeleme puidu müügiga, Erametsakeskus vahendab toetusi, aga kohalikust ühistust algab kõik pihta. Need on kohaliku metsaomaniku jaoks vahelülid. Ja noh sellepärast ei taha me ka oma ühistut väga suureks ajada – praegu on meil olukord, kus tunneme kõiki metsaomanikke. Kui me nüüd väga laiaks läheme, siis meil ühistu liikmetega kontakt kaugeneb. No näiteks kui me sel aastal Jaanil raiusime, siis järgmine aasta ma tean, et nüüd tuleb tal istutada. Ja veel paari aasta pärast saan ma talle meelde tuletada, et nüüd on õige aeg hooldada. Tähendab kogu see pakett on mul peas. Aga kui sul on seal tuhat liiget, siis tuleb terve kontor asutada. Raegu aga käime oma paari-kolme inimesega oma paarisajast liikmest üle. See ongi paras, nii kolmesajaliikmeline ühistu. Kõik teavad üksteist.

Ja see on ka selline piirkondlik lähenemine. Meil on ka liikmeid mujalt Eestist, aga põhimass ikkagi Lõuna-Virumaalt, kohalikud elanikud. Nii me oleme piirkondlik ettevõtmine.“

Mida arvad praegusest metsandusest?

„Metsandus on ikkagi selline asi, kus iga inimene arvab, et ta oskab seal kaasa rääkida. Kui sul millestki muust rääkida ei ole, siis räägid ikka metsandusest, kuigi sul endal metsa ei pruugi ollagi. Aga mina olen ikkagi sellise klassikalise metsanduse taustaga ja ma tean, et mets on selline organism, et kui ta on vana, siis tuleb raiuda. Ja kui mõni paduroheline tahab metsa kaitse alla võtta, siis palun väga – ostke endale mets. Ostke igaüks endale kaks hektarit ja kaitske seda. Aga eks see olegi põhimõtteline küsimus – kas mets on majandamiseks või on ta selline kultusobjekt. Ma leian, et meil on tegelikult kaitstavaid metsi küllalt. Aga mets on alati ilus – ilus on vaadata noorendikku, aga ilus on ka raieküps mets. Ja mõlemal on minu meelest ühesugune väärtus.

Kaitsmine peaks käima läbi omaniku. Omanik peab teadma, mida ta tahab. Minu meelest pole mõtet neid suuri piiranguid seada. Aga eks nende metsaomanike ettevalmistus on ka erinev. Võibolla mõnele peabki kõike ette kirjutama. Eks ma olen ise ka näinud metsaomanikule, kellele tuleb öelda, et siit ei tasuks raiuda, et selliseid asju tasuks säilitada. Eks see ole ka metsaühistu roll – olla metsaomanikele õpetaja-kasvataja.“

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

The post Guido Ploompuu – ühistegevuse usku metsamees appeared first on Metsaühistu.

Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:

2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.

Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:

Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.

Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.

Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”

Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”

Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.

Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.

Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.

Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.

Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.

Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.

Seotud artiklid:

19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA

The post Kaubamärk Metsaühistu® on erametsanduse oluline märksõna! appeared first on Metsaühistu.

Metsanduse grupi juhatus: Priit Jõeäär, Kalle Põld, Priit Põllumäe; koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Korraldati terve rida metsanduse infopäevi ja avaldati arvamust ka maaelu arengukava metsandust puudutavate meetmete osas. Samuti saadeti uuele valitsusliidule metsandust ja biomajandust laiemalt puudutavad ettepanekud. Tulevikku vaadates kerkis oluliste teemadena üles: metsandus ja keskkonnakaitse, avalik vs erahuvi, talumistasude temaatika, maamaksu teemaatika jt. Samuti arutati koja maaelutoimkonna loomise vajadust ja võimalikke teemasid, mida toimkonna töö raames arutada (maa hind, maa maksustamine, maade sundvõõrandamine, talumistasud, jahinduse teemad jms).

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja koja metsanduse grupi esimees Kalle Põld.

Eesmärgiks võeti ka regulaarse infovahetuse sisseseadmine maaeluministeeriumi ametnikega, kes kureerivad metsanduse teemasid. Vaja on hakata korraldama metsandust puudutavaid ümarlaua kohtumisi. Leiti ka, et Põllumehe Teataja kolleegiumisse võiks kuuluda metsanduse esindaja. Samuti arutati osalise tööajaga töötaja palkamist, kes hakkaks koja juures koordineerima metsanduse küsimusi. Koosolekul leiti, et palgalise töötaja värbamine on vajalik.

Koosolekust võtsid osa metsaühistute esindajad.

Allikas: EPKK

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Metsanduse Grupi juhatus arutas tegevuskava appeared first on Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Metsaühistu.

Metsataimed kastis

„Võrumaa Metsaühistu liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas täna ka taimede vastuvõttu. „Kui hiljuti anti avalikult teada, et Võrumaal jääb puudu kuuskümmend tuhat taime, siis tänane koorem ongi see niiöelda puudujääk.“ Sok lisas, et mõnes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanja kandis oli päris hiljuti külma, seal metsa istuda veel ei saa. Rohkem lootust on aga nendel lankidel, kus maapind valmistati ette sügisel. Aga ega taimedega midagi juhtu, need võivad mõne aja seista ja paremat istutusaega oodata,“ rääkis ta.

Taimede mahalaadimine

Võrumaale jõudnud koorem metsataimi on esimene, kuid sellele järgnevad lähinädalatel veel mitmed teised. Ühtekokku vahendas Keskühistu Eramets sel aastal 2,7 miljonit metsataime, mis tähendab ligi poolteist tuhat hektarit uut metsa (hektarile istutatakse puuliigist sõltuvalt paartuhat taime).

Kuuskümmend tuhat metsataime on terve rekkatäis
Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aastal 2015 tõusis taimede arv üle kahe miljoni, eelmisel aastal tarniti ühistutele 2,2 miljonit metsataime.

The post Erametsades algab istutushooaeg appeared first on Metsaühistu.

Virumaa Metsaühistust võiks rääkida ka kui Eesti ühest noorimast ühistust – selle nime all tegutsetakse ju alles 2014. aasta maist. Kuid tegelikult toimus tookord lihtsalt nimevahetus ning Iisaku Metsaühistust saigi Virumaa Metsaühistu. „Päris alguses, 2001. aastal oli Iisaku Metsaühistu vallapõhine. Kuid nüüd on ajad edasi läinud, metsaomanikke on ühistus üle terve maakonna ja et nimi peegeldaks tegelikku olukorda, muutsimegi nime ära,“ räägib ühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse. Praeguse seisuga on ühistus ligi kolm- ja poolsada metsaomanikku, kellele kuulub üle keheksa ja poole tuhande hektari metsa.

Virumaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldaja. Pildil hetk võsasae koolituselt.

Lehtse nendib, et ühistu areng on toimunud rahulikult, metsaomanike liitumine ühistuga on olnud võrdlemisi stabiilne. „Eks muidugi liitumine kasvas, kui ühistusse kuulumine tõi endaga kaasa soodustusi toetuste saamisel, kuid peamine liitumise ajend on ikkagi olnud metsaomanike arusaam, et ühiselt ühistus koos tegutsedes võidavad kõik. Ühistegevus on üks Virumaa Metsaühistu põhilisi eesmärke, nii oleme me ka Keskühistu Eramets asutajate hulgas ning liitusime ka ühistute ühise Metsaühistu kaubamärgiga. Üheskoos oleme tugevamad,“ kinnitab Lehtse.

Virumaast ja metsandusest rääkides ei saa mitte kuidagi mööda energiapuidu teemast. Paljuräägitud Eesti Energia Auvere elektrijaam on lähedal. Vastuseks küsimusele, et kas Ida-Virumaal võetakse kogu olemasolev mets maha ja aetakse elektrijaamas ahju, hakkab Lehtse kõigepealt naerma, siis aga ohkab raskelt. „Teema on tõsine, aga sellest aru saamiseks peab vaatama seda, mis puiduturul toimub. Madalakvaliteedilist puitu pole lihtsalt kuhugi panna. Aga metsast ainult palki ei saa. Kuidagi tuleb ka see ära kasutada ja puidu põletamine energia saamiseks oleks üks võimalikke viise, kuidas metsaomanik saaks oma puidu eest veidigi raha. Samas on palgi ja energiapuidu hinnad niivõrd erinevad, et kartus, nagu hakataks kvaliteetset palki elektrijaamas põletama, on absurdne. Ega siis metsaomanik ka rumal ole,“ rõhutab Lehtse.

Energiapuidust rääkides viitab Lehtse ka sellele, et praegu on hakkimiseks sobiliku puidu koondamine ja virnastamine „riskiäri“. „Siin mõned metsaomanikud ikka teevad neid hunnikuid, et aasta pärast need ära hakkida. Aga kellelgi ei ole kindlust, kas keegi seda ka ostab ja kas sellest mingitki tulu saab. Jah, head lahendust olukorrale pole,“ on Viktor Lehtse murelik.

Virumaa Metsaühistu toob õppepäevadele alati midagi uut. Seekord on selleks väike, harvendustöödeks sobiv harvester.

Rõõmsamad toonid on Viktor Lehtse jutust tuntavad aga siis, kui kõne all on ühistu igapäevane tegevus ja tulevik. „Põhimõtteliselt võib öelda, et meie ühistust saab metsaomanik kõiki vajalikke teenuseid – nõustamisest ja puidu müügist uue metsa rajamiseni. Praegugi käib meil istutushooajaks valmistumine.“

Tulevikku vaatab Virumaa Metsaühistu optimistlikult. „Metsas ei saa päeva- või aastakaupa tegutseda,“ räägib Lehtse. „Nii on ka ühistuga – vaatame pikemalt ette. Päriselt maha pole maetud ka see mõte, et kogu Virumaal võiks olla üks metsaühistu. Oleme ka Rakvere meestega seda arutanud, aga eks aeg näitab. Samas Soomes on seda teed mindud – ühistud liituvad, muutuvad suuremaks ja tugevamaks. Praegu toetab riik ühistuid, aga kui see peaks lõppema, tuleb endal hakkama saada. Liigume sinna suunas!“

The post Virumaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Koostööd Läti ettevõttega tehakse aastaid. 2012. aastal käidi tootmist kohapeal uurimas.

Läti puidutööstusega teevad koostööd eelkõige Lõuna-Eesti piirkonnas asuvad metsaühistud. Atso Adson Valgamaa Metsaühistust selgitas, et kuna Läti tehased asuvad lähedal, tasub palgi vedu piiritaha igati ära. Adson lisas, et lätlaste sõnul impordib 4 Plus ligi pool tootmiseks vajalikust haavapalgist Eestist, kusjuures suurim haavapalgi tarnija on Keskühistu Eramets.

„Läti tehased on hea meelega valmis koostööd jätkama, jämedat ja kvaliteetset haavapalki võetakse vastu piiramatus koguses. Lisaks tunnevad lätlased huvi ka Eesti sanglepa vastu, kuid vaja on jämedat palki. Selliseid jämedaid sangleppi meil palju pole, aga huvilised võivad proovida,“ soovitas Adson.

Ka sellisest palgist saab saunalaud.

Ettevõte 4 Plus alustas tööd Valmieras 1994. aastal. Kaks aastat hiljem avati filiaal Aluksnes. Ettevõte toodab peamiselt haavapuidust saunapaneele, seinalaudu ja mööblikomponente, samuti liimpuitpaneele ja kaubaaluste valmistamise algmaterjali. Tootmisjääkidest, koorest ja kõlbmatust materjalist toodetakse puidu kuivatamiseks soojust, saepurust puitbriketti. „Teisisõnu on lõunanaabrid visaduse ja ajaga saavutatud haavapuidu kadudeta töötlemistsükli, kaduma läheb ainult sae kisa (hääl),“ muigas Atso Adson.

The post Lõuna-Eesti haavapuust saab Lätimaal saunalaud appeared first on Metsaühistu.

Kalle Põld rääkis, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise ajendiks on võimalus rääkida kaasa kogu maamajanduse arengus. „Maamajanduse areng peab olema koordineeritud ja juhitud selliselt, et kõik selle valdkonnad, seal hulgas ka metsamajandus, teeksid omavahel koostööd. Keskühistu keskendub EPKK-s metsa majandamise ja puidukaubanduse küsimustele,“ selgitas Põld. Ta lisas, et tööd metsanduse esindamisel on ees veel palju. „Esmalt selgitame välja ühisosa, kus meie huvid kattuvad teiste maaelu „tegijatega“ ja leiame võimalused ühiseks tegutsemiseks. Kaugemaks eesmärgiks on metsanduse parem sidustamine teiste maaelu valdkondadega.“

Keskühistu Eramets üldkoosolek kinnitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise mais toimunud koosolekul.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koondab 97 mittetulundusühingut, tulundusühistut ja ettevõtet põllumajanduse, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse, metsanduse ja maamajanduse erinevatest valdkondadest. 1996. aastal loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab tänavu oma 20. tegevusaastat.

The post Keskühistu Eramets juhatuse liige Kalle Põld valiti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimeheks appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu® on erametsaomanikke ühendavate organisatsioonide poolt loodud kaubamärk kõigile ühtsetele kvaliteedistandarditele vastavatele metsaühistutele. Kaubamärgi hoidja on Keskühistu Eramets. Eestis tegutseb aktiivselt kolmkümmend erametsaomanike organisatsiooni, millega on ühtekokku liitunud ligi kümme tuhat erametsaomanikku. Metsaühistu® ühistute liikmed moodustavad sellest kolmandiku.

Suurima liikmeskonnaga on Põlvamaa Metsaühistu, millega 13. mail liitus kaheksasajas liige. „Liikmeid lisandub stabiilselt, laias laastus kümmekond iga kuu. Näiteks jaanuaris oli meil 745 liiget, maikuus aga tõusis liikmete arv kaheksasajani. Anname endast parima, et metsaomanikud saaksid võimalikult hea teeninduse ning oleksid enda organisatsiooniga rahul,“ rääkis Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Vinni.

Põlvamaa Metsaühistu on kaubamärgiga ühinenutest suurima metsamaa pindalaga. Samas vähenes ühistu hallatava metsamaa pindala maikuuks võrreldes aasta alguse seisuga ligikaudu kümne tuhande hektari võrra. „Liikmete hulgast lahkus üks suur metsandusfirma, seetõttu vähenes ka pindala,“ selgitas Vinni.
Liikmete lahkumine ja juurdetulek on ühistute jaoks tavapärane. „Kui näiteks metsaomanik müüb oma metsa ära, pole tal põhjust jääda ka ühistusse. Siiski on lahkujaid vähem kui juurdetulijaid, ka meie vastav „bilanss“ on positiivne,“ lisas Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse liige Kalle Põld.

Liikmete värbamiskampaaniaid Metsaühistu® kaubamärgi alla koondunud metsaomanike organisatsioonid ei korralda. Läänemaa Metsaühistu esindaja Mikk Link sõnas, et prioriteet on olemasolevaid liikmeid võimalikult hästi teenindada. „Meie parim reklaam on rahulolev metsaomanik, kuna liikmeskonnad suurenevad, siis järelikult on rahulolevaid metsomanikke palju,“ rääkis Link.

Metsaühistu® kaubamärgi hoidja, Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeääre sõnul on liikmete arvu kasv tõestuseks ühistute heast tööst. “Liikmete arv näitab ka metsaomanike rahulolu meiega. Kindlasti on selle põhjuseks muuhulgas meie teenuste kvaliteet ning tase – Metsaühistu® eesmärk on olla metsaomaniku esimene ja parim valik mistahes metsandusliku probleemi või küsimuse korral!”

The post Metsaühistu® ühendab kolmandikku ühistegevusse koondunud metsaomanikest appeared first on Metsaühistu.