Kuidas valida püünispuid

Püünispuud on puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Püünispuudeks sobib ka hilissügisene ning talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist, sest need püsivad mardikatele asustamiseks enam atraktiivsed. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid puud olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud.

Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2-3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai-juuni kuus täiendavalt sõsarhaude.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel ka feromoonpreparaadid ja spetsiaalsed püünised.  Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid  piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et  osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel. Püünised tuleks paigaldada pigem raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.

Üraskikahjustuste enntamise toetus

Sellest aastast on võimalik taotleda toetust üraskite poolt tekitatavate kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuste katmiseks. Üraskikahjustuste enntamise toetust saab taotleda nii püünispuude kasutamiseks, feromoonpüüniste soetamiseks ja paigaldamiseks kui ka värske tormikahjustuse likvideerimiseks. Loe toetuse suurustest ja tingimustest lähemalt.

The post Kuuse-kooreüraski tõrje aitab ennetada kuusikute kahjustusi appeared first on Metsaühistu.

Kuidas valida püünispuid

Püünispuud on puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Püünispuudeks sobib ka hilissügisene ning talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Eelistada tuleks mootorsaega püünispuude langetamist, sest need püsivad mardikatele asustamiseks enam atraktiivsed. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid puud olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud.

Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Kevadel üraskite poolt asustatud püünispuud tuleb metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks optimaalselt 2-3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, mille käigus mardikad ja haude erinevad arengujärgud hukkuvad. Viivitada sellega ei tohi, vastasel juhul jõuavad mardikad kooruda, koore alt lahkuda ning rajada läheduses kasvavatele kuuskedele mai-juuni kuus täiendavalt sõsarhaude.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel ka feromoonpreparaadid ja spetsiaalsed püünised.  Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid  piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et  osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel. Püünised tuleks paigaldada pigem raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.

Üraskikoer – uus trend puidukahjurite avastamisel. Loe lähemalt

The post On aeg asuda kuuse-kooreüraski tõrjele appeared first on Metsaühistu.

Teemad aprilli numbris:

• Kuidas kohelda metsataimi enne istutamist?
• Mida kujutab endast Eestis leiutatud uus istutusmasin?
• Metsa majandamisest kaitsealal
• Üldplaneering ja selle mõjud metsas
• Jahimeestel on 2O19 jahiohutuse aasta
• Jahimeheks ehk looduse tasakaalu hoidma
• Pesitsejaid jätkub metsas igale poole
• Vääruselupaikade kaitseks leiti lisaraha

Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Ilmus selle aasta esimene Sinu Mets appeared first on Metsaühistu.

„Metsameestel tasub tänavu valmis olla üraskirüüsteks,“ „Metsamehed mures: pärast põuast suve hävitab kooreürask kuusemetsi“ – need on pealkirjad sellekevadistest ajalehtedest. Keilast, Rakverest, Põlvast ja mujaltki tulid teated, et üraskihordid järavad linnametsi ja kuused on tõsises ohus.

Kaks põlvkonda üraskeid aastas

Kas selline kuuse-kooreüraskite (üraskite perekonna esindajaid on Eestis ligi 70 liiki) levik on midagi enneolematut? Jah ja ei. Jutuks olev ürask on meie põline liik. Küll aga on paaril viimasel aastakümnel tähele pandud, et selle putuka lendlus toimub varem, areng on kiirem ja varasema ühe põlvkonna asemel areneb tal reeglina kaks põlvkonda aastas. „Teine põlvkond on sageli arvukam kui esimene ja selle tekitatud kahjustused võivad olla oluliselt suuremad,” hoiatas 2013. aastal keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap ajakirjas Eesti Mets.

Üraskite leviku kasvu üks põhjus on kliimamuutused, mille tagajärjel on me suved kuivemad ja talved soojemad. Need on üraskitele vägagi sobivad tingimused – kuna kuuse-kooreürask talvitub pinnases, on karmil talvel sügavalt läbikülmuv pinnas talle hukatuslik. Kui aga talv on soe, jääb ka rohkem putukaid ellu. Välja ronivad talve üle elanud üraskid kevadel, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini.

Kuuse-kooreüraski lendlus Poola, Bialowieža metskonnas. Video autor Tomasz Ginszt.

Kus on, sinna tuleb juurde

Mullast väljunud mardikad hakkavad kohe otsima asustamiseks sobivaid puid. Kui isasputukas on selle leidnud, hakkab ta koorde sisenemisava närima ja samal ajal eritama kogunemisferomooni. See lõhnaainete segu viitab liigikaaslastele, et puu on asustamiskõlblik ja meelitab neid ligi – nii isas- kui ka emasputukaid. Üraskid asuvad kaevandama käike piki puutüve, mis ei ole puule väga ohtlik. Ohtlikuks muutuvad nende rohkearvulised vastsed, kes kaevandavad käigu risti emakäiguga, see aga lõikab läbi puu juhtsooned ja lõpuks kuivab puu ära.

Asja teeb hullemaks see, et üraskitest äsja asustatuid puid ära tunda on väga raske. Kui puu juba kuivab, on õige tõrjeaeg enamasti juba möödas. Kui on aga kahtlus, et üraskid on metsas, saab kasutada püünispuid.

Püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus allajäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudena saab kasutada ka hilissügisest ning talvist tormimurdu ja -heidet, samuti lume raskuse all murdunud kuuski.

Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Koha valikul peab arvestama ka seda, et veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Silmas tuleb pidada, et hoolimata püünispuude kasutamisest asustab kuuse-kooreürask sageli ka kasvavaid puid.

Sügistormide järel
Sel sügisel käis Eestist üle kaks tormi – oktoobri lõpus ja detsembri keskel. Sajandi tormideks nimetatud 1967. ja 1969. aastate tormidega kahjud muidugi võrreldavad pole, kuid kuusikutes tekkis ikkagi üsna hulgaliselt tuulega murtud ja heidetud puid. Need aga on potentsiaalselt üraskite levikut soodustavad asjaolud.

Mida siis metsaomanik saaks teha? Heino Õunap Keskkonnaametist rääkis sel teemal ka novembri lõpus toimunud metsanduse infopäeval ning järgnevalt mõned soovitused seal peetud ettekandest.
Esiteks tuleb arvestada sellega, et suurem enamus üraskitest talvitud maapinnas ning puid asustama hakkavad nad aprillis-mais, täpne aeg sõltub ilmast – mida soojem ja kuivem on ilm, seda varem see toimub. Nii tulekski tormimurdu kasutada püünispuudena ja vedada need metsast välja alles kevadel, peale üraskihaude tekkimist. Tegemist on üsna kiire tööga, sest noormardikad kooruvad juuni alguses või keskpaigas ning augustis või varemgi lähevad pinnasesse talvituma.

Metsaomanik saab muuta oma kuusikuid ka üraskikindlamateks, kui arvestab järgmiste nõuannetega (Õunap, 2019)

Kuusikuid ei tohi liiga hõredaks raiuda.

Harvendusraiet tuleks teha nooremates ja vältida vanemates puistutes.

Segapuistute kasvatamine, vanemate kuusikute vaheldumine noorematega ja teiste puuliikidega. Kõige üraskiohtlikumad on suurtel aladel laiuvad ühevanused kuusikud.

Tormiheite ja -murru, samuti lumemurru ning põlengus hukkunud puude õigeaegne metsast kõrvaldamine, et nendest ei saaks üraskitele soodsat sigimispaika. Ühe omaniku hoolimatusest tingitud üraskile soodsad sigimistingimused võivad nurjata mitme naabri pingutused kahjustusi vältida.

Värskelt asustatud puud ja püünispuud tuleb välja vedada ja saeveskis saagida või koorida ja koored maha matta või üraskid mingil muul viisil hävitada mõne nädala jooksul pärast puu asustamist üraskite poolt.

Talvine üraskipuude raie soodustab kuuse-kooreüraski kahjustusi. Erandiks on üraski teise põlvkonna asustatud puud juhul, kui üraskid on jäänud koore alla talvituma. Kuuse-kooreürask talvitub reeglina pinnases, tema looduslikud vaenlased jäävad aga talveks arengukohale koore all.

Pärast sanitaarraiet raiesmikule alles jäänud üraskite püüdmiseks on soovitav kasutada feromoonpüüniseid. Need paigaldatakse üraski lendluse ajaks raiesmikule, kasvama jäänud kuusepuistu serva. Püünised tuleb paigaldada raiesmikule metsaservast vähemalt 20 m kaugusele.

Kui kahjustuskolle ei ole suur (paarkümmend puud), on parem seda üldse mitte torkida kui et teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibuvad väikesed kahjustused enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib kahjustus suureneda ja jätkuda aastaid.

The post Kooreürask – putukas, kes ohustab metsi appeared first on Metsaühistu.

Eriti tähelepanelik tuleks olla neil metsaomanikel, kelle metsas tegid sügistormid kahju, kuid murdunud puud jäid metsast välja toomata. Nüüd on viimane aeg seda teha, sest ilmad lähevad järjest soojemaks ja üraskite lendlus võib alata juba varsti. Pinnases talvitunud üraskid ronivad välja siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini. Murdunud toored puud on neile parimaks toidulauaks!

Samas annavad need puud ka uue võimaluse – murdunud puid saab kasutada üraskite püünispuudena, kuid käituda tuleb targalt.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunapi selgituse järgi on püünispuud puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Kuuse-koorüraski püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus alla jäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudeks sobib ka hilissügisene ning talvine tormimurd ja -heide, samuti lume poolt murtud kuused. Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Püünispuude ühtlasema asustamise huvides peaksid need olema otsapidi kännule tõstetud või muul viisil maapinnast pisut kõrgemale seatud. Koha valikul peab arvestama seda, et kindlasti veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Reeglina ei peaks püünispuude hulk ületama 50% ja vaid üraski väga eduka arengu korral eelmisel aastal võiks see olla 50–100% eelmisel aastal asustatud puude arvust. Tuleb silmas pidada, et püünispuude kasutamisel asustab kuuse-kooreürask sageli ikkagi ka kasvavaid puid.

Püünispuude efektiivsust saab suurendada kasutades sünteetilisi feromoonpreparaate, mille mõjul lendab püünispuudele rohkem üraskeid. See võimaldab püünispuude hulka vähendada 2–3 korda. Püünispuule kinnitatakse üks feromoondispenser päikese eest varjatud küljele tüve juurekaelapoolsele esimesele kolmandikule. Kui püünispuud paiknevad grupina üksteise lähedal või väikese virnana, siis piisab 2–3 dispenserist 5–10 puu kohta. Feromoondispenserid paigaldatakse püünispuudele alles vahetult enne üraski lendluse algust. Kui dispenser paigaldada liiga vara, siis üraski lendluse ajaks on suur osa feromoonist juba lendunud ja dispenser töötab kehvasti. Oluline on, et dispenser jääks kasvavatest puudest vähemalt 10–15 m kaugusele, vältimaks nende puude asustamist üraskite poolt.

Püünispuud, samuti üraskite poolt kevadel asustatud kasvavad puud ning tormimurd ja -heide tuleb metsast välja vedada hiljemalt mai lõpus või juuni esimesel poolel. Materjali võib vedada saeveskisse, kus putukad saagimisel hukkuvad. Kui see pole võimalik, tuleb puud vedada laoplatsile, mis on kuusemetsast vähemalt 2 kilomeetri kaugusel. Nii hajuvad üraskid laiali ja pole võimelised kasvavaid puid asustama. Puud võib ka koorida, siis tuleb koored põletada või matta vähemalt poole meetri sügavusele.

The post Üraskikahjusid saab piirata appeared first on Metsaühistu.

LOE VÄRSKET ÕPPELEHTE SINU METS

The post SINU METS – JUUNI 2020 appeared first on Metsaühistu.