Eelisjärjekorras tuleb hooldustööd ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tähelepanelikum peab olema ka potitaime ja väiksema avajuurse metsataimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Kuusk on rohttaimede varju suhtes natukene leplikum kui kask ja mänd. Seega võib kuuse hoolduse jätta teatud tingimustel hilissuvesse või sügisesse, et muidu lamanduma hakkav kulu ehk kuivanud hein metsataimi ei lämmataks. Hooldust võib vajada ka ala, mis on looduslikult uuenenud.

Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes 30-50 cm raadiuses. Muuhulgas on rohust puhastatud metsataimedel tunduvalt väiksem võimalus nakatuda näiteks mõne seenhaigusega. Teistest kiirekasvulistest lehtpuudest nagu sarapuu, paju, hall-lepp, haab ja teised, tuleb istutatud puid samuti puhtana hoida. Soovitatav on seda teha vähemalt meetri raadiuses ümber istutatud puude. Sellise võsa tõrjumiseks on sobiva aja leidmine keerulisem. Ühelt poolt on tihedast võsast istutatud puude leidmine raskem, raagus lehtpuude puhul on aga istutatud okaspuud paremini märgatavad. Teisalt on suvine võsa tõrjumine tõhusam, sest see kurnab tõrjutavat taime rohkem ning uut võsu kasvab võrreldes sügisese hooldusega vähem.

Kindlasti tuleks kultuurihoolduse käigus kontrollida kasvama läinud metsataimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud metsataimedest on hukkunud, võiks kindlasti kaaluda metsakultuuri täiendamist.

Istutamise aastal ning sellele järgneval kolmel aastal on metsakultuuri hooldamiseks võimalik Metsaühistu kaudu taotleda toetust. Samuti saab vajalikud tööd tellida Metsaühistust. Vaata lähemalt hooldustööde hindade, tööde tellimise ning toetuste infot.

The post Praktilised nõuanded suviseks kultuurihoolduseks appeared first on Metsaühistu.

Eelisjärjekorras tuleb hooldustööd ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tähelepanelikum peab olema ka potitaime ja väiksema paljasjuurse taimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Kuusk on rohttaimede varju suhtes natukene leplikum kui kask ja mänd. Seega võib kuuse hoolduse jätta teatud tingimustel hilissuvesse või sügisesse, et muidu lamanduma hakkav hein taimi ei lämmataks. Hooldust võib vajada ka ala, mis on looduslikult uuenenud.

Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Muuhulgas on rohust puhastatud puutaimedel tunduvalt väiksem võimalus nakatuda näiteks mõne seenhaigusega. Teistest kiirekasvulistest lehtpuudest nagu sarapuu, paju, lepp haab ja teised, tuleb istutatud puid samuti puhtana hoida. Soovitatav on seda teha vähemalt meetri raadiuses ümber istutatud puude. Sellise võsa tõrjumiseks on sobiva aja leidmine keerulisem. Ühelt poolt on tihedast võsast istutatud puude leidmine raskem, raagus lehtpuude puhul on aga istutatud okaspuud paremini märgatavad. Teisalt on suvine võsa tõrjumine tõhusam, sest see kurnab tõrjutavat taime rohkem ning uut võsu kasvab võrreldes sügisese hooldusega vähem.

Kindlasti tuleks kultuurihoolduse käigus kontrollida kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Istutamise aastal ning sellele järgneval kolmel aastal on metsakultuuri hooldamiseks võimalik Metsaühistu kaudu taotleda toetust. Samuti saab vajalikud tööd tellida Metsaühistust. Vaata lähemalt hooldustööde hindade, tööde tellimise ning toetuste infot.

The post Ära unusta metsakultuuri hooldamast appeared first on Metsaühistu.

Teistel teemadel septembri numbris:

• Kuidas kasvatada segametsa?
• Metsaportaal kiirendab metsateatise menetlust
• Metsaühistud aitavad taimi tellida
• Läheneb järgmine metsa uuendamise toetuse tähtaeg
  Jpm

Loe värsket õppelehte Sinu Mets

The post Sinu Mets – September 2019 appeared first on Metsaühistu.

Viljakale maale istutatud metsakultuuri tuleks hooldada istutamisjärgsetel aastatel mitu korda, viimane hoolduskord ongi õige ette võtta sügisepoole, septembrikuus. Kindlasti tuleb siis eemaldada kulu, mis taimedele langedes võib need maha koolutada. Kuivanud heina all võivad liikuma hakata ka hiired, kes hea meelega närivad noori puukesi. Kasetaimele on eluliselt vajalik, et sügisel, kui tirdid tahaks just kasetüvedele muneda, oleks taime lähiümbrus rohust puhas. Tirdikahjustuste tõttu võib kasetaim nakatuda võrsepõletikku.

Kevadist istutust hooldades tuleb metsaomanikul kindlasti jälgida ka istutatud taimede kasvamaminekut. Kui ära on kuivanud või mingil muul põhjusel pole kasvama läinud kolmandik või rohkemgi taimi, tuleb istutatut kindlasti täiendada juba sel sügisel. Kiiresti tuleks ühendust võtta Metsaühistuga ja oma soovist teada anda, nii jõuab metsaomanik liituda veel Metsaühistu sügisese taimetellimusega.

Kui kevadel tehtava kultuurihoolduse puhul soovitasime hein taimede ümber maha tallata, mitte välja kitkuda või ära niita, siis sügisel tuleks teha just seda.

Hooldust vajavad ka vanemad metsaistutused. Kui soovimatud puud-põõsad on istutatud taimedest kõrgemad, tuleb needki välja raiuda. Kas teha seda kogu istutusalal või istutatud puu ümbruses meetri raadiuses, sõltub metsaomaniku jaksust.

Kogemused näitavad, et võsatõrjet on kasulikum teha ajal, mil puud on lehes – nii kurnatakse tõrjutavat taime rohkem ja uus võsu kasvab hiljem. Samas on lehtede langemise järel lihtsam märgata istutatud okaspuid.

Enneta ulukikahjustusi

Sügis on õige aeg mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Repellentidest on kõige levinum looduslik lambarasval põhinev kaitsevahend Trico.

Parim repellemdi kasutamiseks on sügis, üldiselt september-oktoober, kui ilmad on veel plusspoolel ning kuivad. Tõrjevahend tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega.

Võta Metsaühistu appi

Metsaühistu annab nõu ja aitab Sul töid teostada. Telli kultuurihooldus tööd Metsaühistust

The post Sügisene kultuurihooldus ennetab taimede kahjustusi appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. Erametsakeskuse kaudu toetatakse maapinna ettevalmistamist, metsapuutaimede soetamist koos istutamisega ja metsapuutaimede hooldamist.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt eelmise aasta 1. jaanuari seisuga. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

MAAPINNA ETTEVALMISTAMISE TOETUS

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

METSATAIMEDE OSTMISE JA METSAISTUTUSTÖÖDE TOETUS

Toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist koos istutamisega Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt on metsataimed ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus on kuni 400 €/ha.

METSAKULTUURI HOOLDAMISE TOETUS

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

METSAUUENDAMISE TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsamaapinna ettevalmistamise, metsataimede soetamise ja istutamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Leia lähim Metsaühistu

The post Kui uuendasid sel aastal metsa, taotle ka toetust appeared first on Metsaühistu.

Vajaduse selle töö järele tingib loodus – nimelt kasvavad rohttaimed puutaimedest kiiremini, kuna nad kasutavad tõhusamalt vett, soojust ja niiskust. Suuremas ohus on eelkõige valgusnõudlikud puuliigid (kask ja mänd) ning viljakatele kasvukohtadele istutatud puud, aga tähelepanuta ei tohi jätta ka kuuske ning kehvema mullaga kasvukohti. Tähelepanelikum peab olema potitaime või väiksema paljasjuurse taimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Hooldust vajab ka looduslikult uuenenud metsakultuur.

Hooldusvajadus sõltub ka enne istutamist tehtud töödest ja istutusalal varem kasvanud puistust. Nimelt vajavad vähem hooldust korralikult ette valmistatud (mineraliseerutud) maapinnale istutatud taimed ja alad, kus raiutud puistu oli saavutanud küpsuse. Seal on vähem alusmetsa ja esialgu ka rohttaimi vähem.

Metsakultuuri hooldus tähendab eelkõige puutaimede ümber kasvava rohu tõrjumist. Seda tehakse tallates või niites ning esimene hooldus tulekski ette võtta suvel, kui rohi on juba kasvujõu saavutanud. Kui on põuaaeg, siis tasub rohutõrje edasi lükata, sest valgustingimuste järsk muutus võib kasu asemel kahju teha.

Tõrju rohtu tallates

Suvist kultuurihooldust ette võttes ei tasu metsaomanikul kohe võsalõikajat kaasa võttagi. Rohttaimede niitmisest efektiivsem on nende tallamine, sest niidetud heina asemel kasvab kiiresti uus rohi. Heaks abivahendiks on kerge reha või ka lihtne kepp, millega saab heina puu ümbert enne tallamist maha vajutada.

Kui aga metsaomanikul on siiski suur soov kasutada hooldusel võsalõikajat-trimmerit, peab ta olema väga ettevaatlik, et mitte kogemata ka istutatud puutaime maha ei niidaks. Praktika näitab, et see võib väga kergesti juhtuda.

Kultuurihooldust tehes on oluline, et puhastatud oleks noore puu ümbrus, kogu metsalal puhtaks niita pole vaja. Suur töö võib hoopiski karuteene teha. Kogemused näitavad, et metsaloomad tulevad parema meelega maiustama puhtaks niidetud alale, seega kasvab nii oluliselt ulukikahjustuste oht.

Hoolt vajavad kõik puuliigid

Kuigi suuremat hoolt vajavad valgusnõudlikud puuliigid nagu mänd ja kask, ei tohi ka varju taluvat kuusetaime jätta rohu sisse. Kuna kuuske istutatakse enamasti viljakatesse kasvukohtadesse, on seal ka rohu kasv kiirem ning lõpptulemusena võib rohi väikesed kuusekesed lihtalt ära lämmatada. Nii et rohutõrjet vajab kuuskki.

Mändi kasvatades ei tohi unustada: kuigi ta on mulla suhtes vähenõudlik, on eduka kasvatamise alus valgusrohkus kogu kasvuperioodil. Kindlasti tuleb vabastada männitaimed heina alla mattumisest. Männitaimed on võrreldes kuusetaimega vastuvõtlikumad ka erinevatele seenhaigustele. Kui taimed jäävad rohtu ja see hääbudes neile peale langeb, saavad seenhaigused kasvuks-arenemiseks head tingimused. Hooldatud taime ümber liikuv õhk vähendab seenhaiguseohtu.

Ka kasetaimed vajavad hoolikat hooldust, sest lisaks valgusepuudusele ähvardab neid tihedas rohus veelgi hädaohte. Rohtukasvanud kasekultuurides suureneb putukkahjustuste oht. Rohus elavad tirdid munevad hilissuvel noore kasetaime tüvele, tehes sinna väikese haavandi. Selle kaudu võib taim nakatuda seenhaigusesse. Kui tugev putukkahjustus ja seenhaiguste levik kokku langevad, võib puutaim ka hukkuda. Kasetaimedele võib tihedas rohus kahju teha ka võrsepõletik – sellegi tekitajad toimetavad soojas ja niiskes keskkonnas.

Ära unusta taotleda ka toetust

Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri (lisaks ka kultuuri rajamise aastal) hooldamiseks on võimalik taotleda toetust, mille suuruseks on sel aastal 96 eurot hektari kohta. Toetuse taotluste vastuvõtt toimub sügisel.

Abi saad Metsaühistust

Kui sul endal pole aega või võimalust kultuurihooldusega tegeleda, siis seda tööd saad tellida ka Metsaühistust. Selleks võta ühendust oma Metsaühistuga ning anna oma soovist teada. Leia omale lähim ühistu.

The post Metsakultuuri hooldusega ei tohi viivitada appeared first on Metsaühistu.