Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

Maapinna ettevalmistamise viise on mitu

Istutusvaod ja -ribad

Istutusvaod ja -ribad tehakse ketasadraga. Vagusid tuleks eelistada niisketel muldadel, kus tuleb taimed istutada vao harjale. Istutamiseks on soovitatav ketasadraga maapinna pealmised kihid ümber pöörata ja istutusvaod sisse tõmmata. Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga. Ribad ja vaod peaks kulgema risti nendega piirnevate teede või sihtide suhtes, nõlvadel erosiooniohu vähendamiseks aga risti kallakuga. Seda saad ka juba sügisel ette ära teha.

Lapid

Lapid tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid, ent tavaline lappide suurus on 50×50 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.

Labidaaugud

Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000-3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m.

Künkad

Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja istutatakse künkale. Kui künkaid valmistatakse niiskes kasvukohas ekskavaatoriga, oleks mõistlik liigvee ära juhtimiseks kaevata ka vesikraave.

Maapinna ettevalmistamine on abikõlblik tegevus metsa uuendamise toetuse raames, lisa küsi lähimast Metsaühistust.

The post Maapinna ettevalmistus on esimene samm metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Metsauuendustööde vältimatuks eeltingimuseks on vajalike taimede olemasolu. Praktika näitab, et taimede hankimist ei tohi mingil juhul jätta viimasele minutile, siis neid lihtsalt enam ei saa. Kõige parem on metsataimede tellimisega tegeleda just praegu ning osaleda metsaühistute ühises taimetellimuses. Võta ühendust Metsaühistuga ning anna oma soovidest teada! Nii tagad, et kevadel saad vajalikud istikud õigeaegselt.

Esimese sammuna tuleb välja selgitada, milliseid puuliike ja millises mahus on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus kogu vajalik informatsioon olemas. Metsataimede hinnad algavad 0,20 €/tk ja ühe hektari kohta arvesta 2000-2500 taime (hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektarile).

Istutus või külv või looduslik uuenemine?

Otsustamiseks pea nõu Metsaühistu metsaspetsialistiga, sest see sõltub nii metsa kasvukohatüübist kui mitmetest looduslikest oludest.

Istutamine on kindlasti eelistatav:

• kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad
• viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed
• külmakohrutusohtlikel muldadel
• erosioonile alluvatel muldadel

Paljasjuurne vs potitaim
Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele.
Suletud juurekavaga (poti)taimi sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ette valmistatud maapinnale.

Arvestada tuleb ka sellega, et kui varasemalt kasvas sel kohal juurepessuga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Meie soovitame kaske.

Metsauuendamise toetus

Oluline on mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Leia omale lähim Metsaühistu.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Kevadist metsa uuendamist planeeri juba sügisel appeared first on Metsaühistu.