2018. aasta oli kõrgeimate ümarpuiduhindadega ja ilmselt dekaadi parim aasta metsaomanikele. Kõikide sortimentide osas püstitati toona uued hinnarekordid ja ka aasta keskmised hinnad olid väga head. See peegeldus raiemahtudes, sest statistilise metsainventuuri andmetel küündis Eestis raiemaht 2018. aastal 12,8 mln tihumeetrini. Soome keskkonnaagentuuri andmetel kujunes 2018. aasta raie seisukohast rekordaastaks ka Soomes (78 mln tm). Eestis vedasid hinnatõusu osalt puitmajade müük (aastakasv 22%) ja vineeri müük (eksport kasvas aastaga 31%).

Järgneval kahel aastal turg rahunes, eksporditurgudel suurenes konkurents odava tööjõuga riikidest, puidu hind langes ja nõudlus nõrgenes. 2020. aastal vähenesid väga paljudel valdkonna ettevõtetel tellimused alla tavapärase taseme, sest alanud pandeemia raputas kogu majanduselu. 2020. aasta II ja III kvartali hinnad olid võrreldavad kolme aasta taguste hindadega ja 2018. aasta tippudest oldi kaugel. Oli näiteks arvamusi, et toonased paberipuu hinnad oli anomaalsed ja sellised tipud ei kordu. Nüüd on toonased tipud paljuski ületatud.

Eesti puidutööstus on eksportiv sektor ja üks suurimatest väliskaubanduse bilansi tasakaalustajatest. See tähendab, et metsasektor tervikuna toob kohalikku toorainet väärindades meie ühiskonda uut raha. Samuti tähendab see, et kohaliku tooraine kasvatamise tulusus, tema töötlemine ja eksportimise edukus sõltub paratamatult sellest, mis toimub teistes riikides ja maailmaturul tervikuna.

Hindade kaardipakk sassis

COVID-19 on meie elu otseselt ja kaudselt mõjutanud viimased kaks ja pool aastat. Mõjutanud on see ka puiduturgu. Suuremat mõju avaldasid puidu hindadele ehitussektor ja saematerjali nõudluse hüppeline kasv. Inimesed jäid pandeemia tõttu kodusemaks, pangakontole jäi rohkem raha ning see soodustas remondi- ja ehitustööde mahu kasvu. Samuti on puudu olnud elamispindadest, intressimäärad on olnud pikka aega madalad ning see on soodustanud uute kodude ehitamist. Tempokas on olnud seega nii palgakasv kui ka nõudluse kasv ning sellele on tuntavat hoogu andnud II pensionisambast väljavõetud raha.

Venemaa sõjategevus Ukrainas on tugevalt mõjutanud ka Eesti puiduturgu. 2022. aasta I kvartalis kallinesid kõikide puidusortimentide hinnad ja kõik sortimendid peale okaspuu paberipuidu püstitasid uued hinnarekordid. Kolme kuuga oli okaspuu paberipuit kallinenud 53%, kasepuidu hind 33% ja haavapuidu hind 44%. Kõikidest sortimentidest kõige rohkem on kallinenud aga küttepuit. Eelmisel aastal alanud energiahindade järsk tõus viis okas- ja lehtpuust koosneva küttepuu sortimendi hinna selle aasta märtsi lõpuks 45 euroni tihumeetrist, mis teeb kolme kuu hinnakasvuks 52% ja aastas 93%!

Majanduse jahenemise märgid

Eesti Panga suvine majandusprognoos ennustab, et lähiaastatel jäävad energia tarbijahinnad paratamatult kõrgeks ja mõningast leevendust on oodata ilmselt vaid maagaasi hinnas. Võib eeldada, et suhteliselt kõrgeks jääb lähiaastatel ka küttepuu hind ja seega ka halupuude hind. Siseriikliku nõudluse kasvust räägib ka fakt, et huvi riigimetsast kütet varuda on tõusnud. Kütteks sobilikku puitu leidub Eestis palju. Näiteks on meil väga palju küpseid hall-lepikuid, eriti erametsades. Energeetiliseks kasutuseks sobiva puidu mahu suurenemist toetab ka asjaolu, et 2018. aastal ennustatud üraskikahjustuste kasv on tõeks osutunud.

Suure mõjuga on see, mis toimub Ameerika Ühendriikides. Viimastel aastakümnetel on seal elupindade nõudlus väga palju kasvanud. Seda on toetanud madalad intressimäärad. Elamispindade nõudluse kasv on omakorda tähendanud saematerjali suurt nõudluse kasvu, mis tipnes just koroonapandeemia ajal ning viis hinnad üles uutesse ja ulmelistesse kõrgustesse. Praegu on selgelt näha jahenemise märke. Kas ja kui tugevalt mõjutab edaspidi meie elu COVID-19 ning milliseks kujuneb järgneva kümne aasta globaalne majanduskeskkond, on küsimused, mis mõjutavad puiduturgu. Näiteks USA-s on ehitamise hind aastatagusega võrreldes ~20% kõrgem. Seetõttu on seal vähenenud nõudlus eluasemelaenude järele. Eri riikide keskpangad tõstavad intresse. Kõik viitab, et võime siseneda perioodi, kus nõudlus kaupade järele väheneb, mis võib peegelduda toorme hindades.

Teisalt ei tasu tähelepanuta jätta ka siseriiklikke tendentse. Meie suuremad saetööstused on suutnud tarneahelad ümber mängida ja imporditava saepalgi mahud on tänavu kasvanud. Samal ajal on kaitstavate metsade pindala oluliselt suurenenud ja range kaitse all on umbes 17% metsamaast, millele lisanduvad täiendavate looduskaitseliste piirangute all olevad metsamaad (13%). Kas oleme tõesti nii jõukas riik? Nõudlus puidu järele on endiselt olemas ja see ei kao. Puidu kui taastuva ressursi kasutamise mõistlikkus on ilmselge. Puud seovad atmosfäärist fossiilset süsinikku ja meil on võimalik see pikaealistesse puittoodetesse lukustada ja/või toota sellest energiat, mida omakorda järgmine metsapõlv siduma hakkab.

Oma metsa majandades tasub jääda rahulikuks ja igal sammul tehtavaid „parimaid pakkumisi“ kaaluda. Ka hindade kõrgajal ei tohi unustada, et raieotsust tehes tuleb arvestada ka teiste aspektidega (ilmastik, metsa tervis jmt). Nii võib olla mõistlik teatud raieid (näiteks kui on külm talv) teha ka olukorras, kus hind pole parim. Eri aspektide kaalumisel on abiks piirkondlikud konsulendid.

Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Puidu hinnad nagu Ameerika mäed appeared first on Metsaühistu.

Toore ja rohelise puidu kaalust moodustab pool vesi. See tähendab, et kui tahta puitu kasutada kütteks tuleb seda eelnevalt kuivatada, sest kuivaks loetakse küttepuud, mille niiskusesisaldus jääb alla 20%.

Miks peab puu kuiv olema?

• süttivad kergemalt
• toodavad rohkem soojusenergiat kui märjad puud
• tahmavad vähem kolde lõõre ja korstnat
• kergem tuppa kanda

Parim lahendus on puud ladustada kuiva ning hästi ventileeritud varjualusesse (näiteks kuuri), aga nad võivad ka väljas riidas olla. Kindlasti tuleb väljas riidas hoides riidale teha korralik alus, et maapinnast tulev niiskus ei teeks halgudele liiga. Samuti on oluline jätta riitade vahele piisavalt ruumi, et seal vahel pääseks õhk liikuma ning riitade vahet oleks võimalik ka hooldada (näiteks niita). Kui laote riida mõne hoone seina äärde on oluline sealgi jätta riida ja seina vahele vähemalt 10 cm vaba ruumi. Sügiseks ja talveks kaitske puuriita ilmastikutingimuste eest sobiva kattega. Selleks sobivad näiteks nii present kui ka eterniiditahvel.

Lisaks ladustamisele ja kuivamistingimustele mõjutab küttepuude kuivamist ka puu liik ning halgude mõõtmed. Üks kiiremini kuivavaid liike on lepp, samuti okaspuud (väga heades tingimustes 2-3 kuud). Juba sel sügisel saab ahju panna nö metsakuiva puud. Oluliselt aeglasemalt kuivavad kask ja haab. Suuremate kase- või haavahalgude sobilikku kuivusesse saamine võib võtta isegi kuni 2 aastat.

Kütteperioodil tasub küttepuude põletamisest saadavat kasu veelgi suurendada sellega, et tuua halud tuppa 1-2 ööpäeva enne kütmist. See annab võimaluse puudel soojeneda ja ülemäärast pindmist niiskust loovutada. Selline eelsoojendus võib puu süütamishetkeks kuivatada umbes 12-15% niiskuseni. See omakorda tagab kiire puu süttimise ning väga puhta ja tõhusa põlemise.

The post Aeg on varuda talveks küttepuid appeared first on Metsaühistu.

Aga millest siis on hinnatõus tingitud? Alustame toormest – reeglina kolmemeetrine küttepuu. Metsandusspetsialisti Heiki Hepneri koostatud hinnaülevaadetest selgub, et veebruaris ületas hind 30 € piiri, mais 31 € piiri ja jõudis kolmandaks kvartaliks tasemele 31,71 €. See on taas uus hinnarekord. Aastaga on hind kasvanud 31,1% ja viimase 21 kuuga (2017. a algusest) 55,5%.

Toorme hind omakorda sõltub puidu varumiskuludest (raiumine ja kokkuvedu) ning autotranspordist lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed. Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile küttepuidu müügihindades, kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem. Varumiskulude suuruseks on praegu keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Ära ei tohi unustada ka üldist olukorda ehk ilma. Kaks viimast talve olid erakordselt kehvad, korralikku külma oli vaid loetud päevadel ning metsalaused jäid pehmeks. See aga tähendas, et puitu ei saanud kätte ning suurtel puidutöötlejatel oli toormenappus. Ka see olukord mängis oma rolli metsamaterjali üldises hinnatõusus.

Teine oluline tegur on transpordi hind. Seda mõjutab eelkõige järsult tõusnud diiselkütte hind, aga ka veokitele kehtestatud teemaks.

Samuti on kasvanud tööjõukulud. Koos üldise palgataseme tõusuga ei ole ka halgude tootmisega tegelevad töölised nõus palgaga, mida maksti näiteks kaks aastat tagasi. Seegi kasvatab tootja kulusid ning kajastub lõpptoote ehk siis halupuude turuhinnas. Lisame siia juurde veel halgude tootmiseks vajamineva tehnika maksumuse ning olemegi üle vaadanud põhilised halupuude omahinna kujunemise tegurid. Hinna ostja jaoks paneb lõplikult paika aga turg – mida suurem on nõudlus kauba järele ja mida vähem seda turul liigub, seda kõrgem on ka hind.

Tõenäoliselt on nii mõnigi metsaomanik mõelnud ka ise halupuude müügi peale. Praegustest hindadest ei tasu aga eufooriasse sattuda! Kindlasti tasub mõelda toorme hinnale (ka oma metsast saadud puidul on reaalne hind), tööjõukoludele (ka oma tööl on hind) ning tehnika maksumusele ja kulumisele. Ära ei tohi unustad a ka seda, et halupuude müüki maksustatakse kui vara võõrandamist või ettevõtlust ning kasvava metsa raieõiguse ja raitud metsamaterjali müügist saadud kasu maksustamise erikorda ei saa kasutada. Nii näiteks ei saa halupuude müügil FIE täiendavat mahaarvamist 2877 eurot arvesse võtta.

The post Millest sõltub küttepuude hind? appeared first on Metsaühistu.