Kuna kuuske on meie metsades palju (neljandik meie metsapuudest on kuused), on kuusepuidul ka väga suur majanduslik tähtsus. Kuusepalk oli 2018. aastal üks enimmüüdud puidusortidest jäädes alla vaid männipalgile. Suures mahus müüdi ka kuuse peenpalki ja kuusepaberipuud. Kindlasti on kuusel oluline osa ka energiapuu kogustes.

Mida kuusepuidust tänapäeval tehakse?

Vaatame neid kasutusvaldkondi sortimentide järgi.

Kuusepalk on peamiselt ehitusmaterjal. Seda nii suurema töötlemiseta (ümarpalgist majad) kui töödeldud kujul (prussid, lauad). Kuusepuidust tehakse majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samalaadne on ka kuuse peenpalgi kasutus – meie saeveskid kasutavad sedagi peamiselt ehitusmaterjalide tootmiseks, samuti lähevad kuusepalgid pealt töötlemist kasutusse liimpuidu tootmiseks. Erinevate töötlemisvõtete tulemusel saab kuusest nii liimpuittalasid kui ka –kilpe. Kuusepalkidest tehakse ka spooni, mida kasutatakse vineeri tootmisel. Vineer on aga tänapäeval üha populaarsem ehitusmaterjal, mille kasutusvõimalusi on väga palju.

Kuusepuidust tehakse ka palju välisvoodrilaudu, mida hinnatakse rohkem kui männipuidust laudu. Nimelt on kuusepuidu rakuehitus selline, et võrreldes männiga imab kuusk vähem niiskust.

Kuuse paberipuu on suurel määral paberitootmise tooraine, kuid järjest kasvab ka puidu lagundamine algosadeks – tselluloosiks, ligniiniks ja teisteks aineteks ning nende ümbertöötlemine uuteks toodeteks. Nii toodetakse juba Soomes ligniinist (sisuliselt liim, mis hoiab puitu koos) vaiguliimi, mida omakorda kasutatakse puitplaatide tootmisel. Rootsis aga toodetakse puidutöötlemise kõrvalsaadusest tallõlist biodiislit. Väga oluline on ka tselluloos, mille järele nõudlus maailmas järjest kasvab. Näiteks on Soomes juba toodetud tselluloosist kiudu, millest omakorda on valmistatud rõivaid. Meelde tasub tuletada 2018. aastat, kui Soome presidendi vastuvõtul kandis presidendi kaasa puidust (seekord küll kasepuidust) toodetud kiust tehtud riidest kleiti.

The post Aasta puu 2020: hariliku kuuse kasutusvõimalused appeared first on Metsaühistu.

Kui inimene hindab puu väärtust, on juba ammustest aegadest peale vaadatud ka sellest puust saadavat puitu. Nii on ka kuusega – kuusepuitu on hinnatud aastasadu. See pole üllatav, sest kuusepuit on ilus – valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv. Samas on kuuse puit ka kerge, pehme, hästi töödeldav ja lõhestatav. Seetõttu leidis ta vanasti kasutust mitmete põllutööriistade valmistamisel. Nii on vanim äke just kuuselatväke – tugevate oksatüügastega kuuse ladvaosa, mida veeti äestamisel kas enda või veolooma järel. Hiljem arenes sellest karuäke, mida algselt kasutati alemaade harimisel.

Taludes tehti lõhestatud kuuselaudadest ka arvukaid puunõusid. Lisaks heale lõhestumisele ei ima kuuselauad end ka vett täis. Samuti olid kuusest nõuvitsad, eriti siis, kui nõus hoitav aine oli soolane – erinevalt metallvitsast ei hakanud kuusevits roostetama.

Kuna kuusepuit on hea kõlaga, valmistati kuusest ka muusikariistu. Nii õnnestati kannel välja kuivast kuusepuust, kuusest sai ka viiuli ja karjapasuna. Ka lehmadel kaelas olnud krapid (lehmakellad) olid kuuselaudadest.

Ja muidugi saadi noorest kuusepuust ja tema okstest materjali aiaehituseks, punumiseks ja sidumiseks. Öeldi isegi, et kui aiapostid olid kadakast ja aiaroikad kuusest ning kokku oli seotud aed kuuseokstega, oli see eluaegne. Kriitilisemalt hinnates on sellise aia eluiga siiski paarkümmend aastat, kuid seegi on muljetavaldav aeg.

Ja muidugi on kuusest saadud ehituspuitu, tehtud kuusepuidust mööblit ning toorainet paberi, tehissiidi ja tsellofaani tootmiseks. Kuuse miinuseks on rohked oksakohad ja vaigutaskud. Samas on praeguse aja üheks suurimaks sisustustrendiks just esile toodud oksakohtadega põrandalauad.

The post Aasta puu 2020: hinnatud kuusepuit appeared first on Metsaühistu.