Metsaühistu boksis saavad vastuse kõik sinu metsanduslikud küsimused. Sel aastal võtame põhjalikumalt vaatluse alla metsaomanike kevadise põhitöö – metsataimede istutamise. Messil räägime põhjalikult, kuidas tuleb taimi ette valmistada ja kuhu ning kuidas istutada. Kõik soovijad saavad ka ise meie boksis „käe mullaseks“ teha ning kasutada istutustoru. Selleks on meil ette valmistatud väike „mullakast“, kuhu taime maha saab panna. Ja muidugi räägime kõike Metsaühistu kohta – miks tasub ühistusse kuuluda, milliseid teenuseid ühistu metsaomanikule pakub – ühesõnaga kõigest.

Kuna Metsaühistu on koos Erametsakeskusega, on võimalik uurida põhjalikult ka kõigi metsaomanikule mõeldud toetuste kohta. Vastuse saavad ka küsimused metsaomaniku õiguste ja kohustuste ja palju muu kohta.

Pane end proovile raiesportlasena!

Metsaühistu hea koostööpartner, paljude metsameeste ja metsaomanike kodukool Luua Metsanduskool pakub meie boksis võimaluse panna end proovile raiesportlasena. Selleks seame üles virtuaalreaalsuses toimuva laasimise. Soovija peab pähe panema spetsiaalsed prillid, võtma kätte kaks pulti ja tema ümber avaneb uus maailm! Seal on olemas palk, mis tuleb aja peale ära laasida. Kohapeal on ka juhendaja, kes kõike näitab ja seletab. Virtuaallaasimist saab proovida neljapäeval kell 10-14, reedel kell 13-17 ja laupäeval kell 11-15. Tegu on ohutu ja lõbusa kogemusega, mis sobib nii noortele kui vanadele.

Tutvu lühikese klipi abil virtuaallaasimisega

Liiklus ja piletid

Mess on avatud:

• neljapäeval, 19. aprillil kell 10.00-18.00
• reedel, 20. aprillil kell 9.00-18.00
• laupäeval, 21. aprillil 9.00-16.00

Kohale saab Tartu linnaliinidega nr 6, 16, 16A ja 20 (peatus Tartu Näitused), Tartu linnaliiniga nr 8 (peatus Tuglase) ning Tallinna poolt linna sisenevate Lux Express Tallinn-Tartu liini bussidega (nõudepeatus Tartu Näitused) ja rongiga (peatus Tartu, seejärel linnaliiniga nr 20 peatusesse Tartu Näitused).

Autoga tulijatel on tasuta parkimine võimaldatud Vaksali tänava pikenduse parklas ja laululava alumises parklas. Invaliidide sõidukitele on parkimiskohad Maamessi sissepääsude vahetus läheduses, kuhu juhatavad G4S liiklusreguleerijad. Maamessi piletimüükide läheduses asuvad tasuta jalgrattaparklad.
Maamessi päevapilet maksab kohapealt ostes 10€, messi pass (kolmapäevapilet) 25€, eelkooliealistele lastele on sissepääs tasuta.

Maamessi ajal tuleb arvestada oluliselt suureneva liiklusega Fr. R. Kreutzwaldi, F. Tuglase, Betooni ja Tähtvere tänavatel ning Tallinna-poolsel linna sissesõidul. Võib esineda ummikuid! Maamessi liiklust korraldab G4S – palume jälgida reguleerijate korraldusi ja üles seatud ajutisi liiklusmärke.

The post Kohtu Maamessil Metsaühistuga appeared first on Metsaühistu.

Metsaomanikud saavad metsameetme toetust taotleda hooldusraieks kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimiseks ja ulukikahjustuste ennetamiseks. Kuna tormi ja tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ning taimehaiguste ja metsatulekahju ennetamiseks mõeldud raha on otsas, siis nendeks tegevusteks 2018. aastal toetust küsida ei saa.

Sel aastal toetatakse:

• hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• ulukikahjustuste ennetamist (repellendi soetamist ja kasutamist, toetuse suurus 70 €/ha)
• tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamist ja kasutamist (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• metsamajandamise seadmete ja tarvikute soetamist (toetust antakse kuni 30% seadmete hinnast)

Hooldusraied on üks olulisemaid tegevusi noores metsas. 

Hooldusraie

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Hooldusraieks peab taotlema toetust vähemalt 1 hektari kohta, maksimummäär on kuni 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Puude laasimine

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustus

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Seadmed ja tarvikud

Seadmete ja tarvikute ostmiseks võib taotleda toetust ainult metsaühistu.

Taotlemine

Toetuse taotlusi saab esitada ainult e-PRIAs. Taotlusi saab oma liikmete eest esitada ka metsaühistu. Taotluste vormistamisel ning hiljem vajaliku aruandluse tegemisel aitavad metsaomanikke kõik metsaühistud.

The post Metsameede ootab taotlejaid appeared first on Metsaühistu.

Maksustatavad toetused

Üheks tulumaksuga maksustavaks toetuseks on praegu taotlemiseks avatud Metsameede (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus), mille rahastus tuleb Euroopa Liidust. Metsameetme abil toetatakse hooldusraieid (valgustus või harvendusraie), kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Toetus mõjutab kindlasti metsaomaniku aastatulu suurust, kuigi väljamaksmisel peetakse sellest kinni tulumaks.

Enne toetuse taotlemist tasub metsaomanikel hoolega läbi mõelda, kuidas taotlust esitada. Juhul, kui metsaomand on abikaasade ühisomandis või kuulub mets kaasomanikele, tuleks enne selgeks mõelda, kes millise metsaosa kohta ja millises mahus toetuse taotluse esitab. Põhimõte on see, et toetust on mõistlik taotleda väiksema aastatuluga omanikul, kellel on suurem tulumaksuvaba miinimum.

Kirjeldatud toetussummade jaotamist saab teha ainult siis, kui kõik ühis- ja kaasomanikud on metsaühistu liikmed. Seega tasub kõigil metsaühistusse kuuluvatel metsomanikel ka oma abikaasa või kaasomanik(ud) ühistu liikmeks vormistada.

Näide 1. Aastatulu optimeerimine

Metsaomanik X taotleb Metsameetme toetust 2 hektaril valgustusraie tegemiseks. Toetuse määr on 159 €/ha ehk toetuse väljamaksmisel suureneks metsaomaniku aastatulu 318 € võrra. Kui aga taotlejaks oleksid metsaomanik X ja tema abikaasa või kaasomanik Y ning nad taotleksid toetust kumbki ühele hektarile, suureneks kummagi aastatulu 159 € võrra.

Maksuvabad toetused

Ühis- ja kaasomanikel tasub planeerida ja läbi mõelda ka maksuvabade metsandustoetuste taotlemine. Saadud toetussummasid tuluna ei deklareerita ning see ei mõjuta metsaomanike aastatulu suurust ega maksuvaba tulu määra.

Lähiajal avaneb taotlemiseks metsauuenduse toetuse voor, millega Eesti riik toetab metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Kõigil ühis- ja kaasomanikel tasub arvestada, et siseriiklike toetuste eelarve on piiratud ning taotlejate arv on suur. See mõjutab otseselt saadava toetuse suurust.

Iga taotlusvooru puhul arvutatakse välja rahastamise määr, mille ulatuses makstakse igale taotlejale toetust. Kui toetust taotlevad aga kõik kaas- või ühisomanikud, on toetuse saajaid rohkem ning kokkuvõttes suureneb oluliselt ühis- või kaasomandis oleva metsaomandi kohta väljamakstav toetus.

Näide 2. Toetusmäära maksimeerimine

Metsauuenduse toetuse maksimaalne toetuse määr metsataimede soetamiseks ja istutamiseks on kuni 400 €/ha.

Metsaomanik X taotles 2017. aasta Metsauuenduse toetuse teises voorus toetust kahele hektarile soetatud ja istutatud taimedele summas 800 €. Kuna selles voorus oli rahastamise määraks taotleja kohta 378,40 €, laekuski metsaomanik X arvele toetus 378,40 €. Kui aga toetust oleks taotlenud metsaomanik X ja tema abikaasa Y (mõlemad on metsaühistu liikmed) kumbki ühe hektari uuendamiseks, oleks laekunud toetus olnud ligikaudu kaks korda suurem.

Metsa majandamine

Ühis- ja kaasomanikel tasub läbi mõelda tulude-kulude jaotus ka enne metsa majandamist, arvestades kehtivat tulumaksuseadust. Juba enne tööde algust tuleks omavahel selgeks teha, kuidas jagada saadud tulud ja katta tehtavad kulud. Need teemad tuleb kindlasti selgeks rääkida enne tööde-toimingute tegemist, sest tagantjärgi enam asju muuta ei saa.

Kõigi teemade puhul küsi kindlasti nõu ja abi lähimast Metsaühistust.

The post Millele peaksid ühis- ja kaasomanikud pöörama tähelepanu metsandustoetuste taotlemisel? appeared first on Metsaühistu.