Rakvere Metsaühistu pikaaegse tegevjuhi ja praeguse juhatuse liikme Lauri Salumäe sõnul on Metsaühistu® kaubamärgiga liitumine ühistu jaoks loogiline samm. „Et olemas olla, selleks peab pidevalt edasi arenema. Hetkel tundub, et kaubamärgiga liitumine sobib Rakvere Metsaühistu arendustegevusega,“ rääkis Salumäe. Ta lisas, et olulisi muutusi metsaühistu igapäevatöös ühise kaubamärgi kasutuselevõtt endaga kaasa ei too. „Rakvere Metsaühistul on kõrged nõudmised metsandusele, meil on näiteks olemas FSC sertifikaat ja seetõttu pole vaja teha muudatusi oma töös.“

Metsaühistu® kaubamärgi projektijuhi Priit Põllumäe sõnul on kaubamärgi kasutusloa andmisel üks olulisemaid kriteeriume vastavus ühistute kvaliteedistandardile. „Rakvere Metsaühistu puhul oli üsna kiiresti selge, et nende tegevus standardile vastab. Kuna nende teenuste valik on lai, oli ka positiivne otsus üksmeelne,“ rääkis Põllumäe. Tema sõnul pole aga töö kaubamärgi kasutuselevõtu osas sellega Rakvere Metsaühistu jaoks veel lõppenud, ees seisab nii ühistu sisemise töökorralduse kooskõlastamine kaubamärgi nõuetega kui ka uue visuaalse identiteedi kasutuselevõtmine.

Tänase seisuga on ühise kaubamärgi alla koondunud juba seitse ühistut – Läänemaa Metsaühistu, Põhja-Eesti Metsaühistu, Virumaa Metsaühistu, Vooremaa Metsaühistu, Valgamaa Metsaühistu, Põlvamaa Metsaühistu ja värskeimana Rakvere Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistusse ühendab 530 metsaomanikku, kellele kuulub ühtekokku 14708 hektarit metsamaad. Rakvere Metsaühistu on asutatud 10. detsembril 1992. aastal, olles praegu vanim tegutsev metsaühistu Eestis. Aastast 2000 tegutseb Rakvere Metsaühistu tulundusühistu vormis. 2005 aastal sõnastas juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse siiani ka oma praktikas.

Ühise kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on huvi tundnud veel ühistuid, infot kaubamärgi kasutuselevõtmise tingimuste ja liitumisega seonduva kohta saab kaubamärgi valdajalt. Kaubamärgiga liitumine on avatud kõigile teenuste kvaliteedistandardile vastavale ning muid kaubamärgi kasutamise tingimusi järgivale metsaühistule.

Metsaühistute kvaliteedistandard on leitav siit ning kvalifitseerumistingimused siit.

The post Rakvere Metsaühistu liitus Metsaühistu® kaubamärgiga appeared first on Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistu FSC metsamajandamise grupisertifikaadiga on ühinenud 18 metsaomanikku, kelle metsmaa pindala on ühtekokku veidi üle tuhande hektari. Lähiaastateks ennustab Matkamäe selle arvu tõusu. Sertifitseerimisest näeb ta metsaomanikule ilmselget kasu. „Metsade majandamine sõltub üsna palju kodumaisest metsatööstusest,“ räägib Matkamäe. „Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et rahvusvahelises konkurentsis olemiseks peab Eestist saadud tooraine olema sertifitseeritud. See tähendab, et varsti ei pruugi kõik tööstused sertifitseerimata materjali enam vastu võtta. Juba praegu annab sertifitseerimine osade sortimentide realiseerimisel turueelise või hinnalisa, samas kui sertifitseerimata materjali tarne mahud on piiratud,“ lisab ühistu juhatuse liige.

Kasu on Meelis Matkamäe sõnul ka ühistule. „FSC standardi järgi on metsamajandamisele nõudmised kõrgemad kui seadused seda nõuavad, kontroll toimub igal aastal. See näitab, et Rakvere Metsaühistu hoiab kõrget kvaliteeti ning majandab metsi keskkonnasõbralikult,“ räägib ta. Vähetähtis pole ka metsaomanike endi soov majandada oma metsa keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult. Nii mõnegi metsaomaniku esmaseks ajendiks sertifikaadi saamisel pole mitte hinnalisa või turueelise saamine, vaid soov olla kestlik metsamajandaja.

Metsade keskkonnasõbralik ja säästev majandamine on Rakvere Metsaühistus prioriteediks juba aastaid. 2005 aastal sõnastas Rakvere Metsaühistu juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse ka oma praktikas. Erametsanduse hea tava kinnitati sama kujul ka Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul. „FSC standard ja erametsanduse hea tava ei lähe üksteisega vastuollu ja pigem täiendavad üksteist kvaliteedimärgina,“ lisab Matkamäe.

Rakvere Metsaühistu jaoks on praegu kehtiv sertifikaat juba teine. Meelis Matkamäe selgitab, et esimest korda oli Rakvere Metsaühistul sertifikaat 2005. aastal. „Toona ei müünud metsaomanikud puitu metsaühistu kaudu ja sellest tulenevalt oli keeruline tagada tööde kvaliteeti. Praegune sertifikaat on taotletud 2014. aastal ja liikmeks saime 2015 aasta alguses, kõige selle eestvedajaks oli eelmine Rakvere Metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe.“

Auditi aruanne veel Rakvere Metsaühistuni jõudnud ei ole, kuid tulemuste suhtes on Meelis Matkamäe optimistlik. „Meile anti mõista, et metsas toimuvaga jäeti rahule, väikseid tähelepanekuid oli, mida püüame edaspidi kindlasti järgida,“ sõnab ta.

The post Rakvere Metsaühistus toimus FSC sertifikaadi audit appeared first on Metsaühistu.

25. korda korraldatud konkursi žürii paistab Salumäe silma põhjalike teadmiste, järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Säästva metsamajandamise kinnituseks on tal ka FSC sertifikaat, mille nõuetele peavad vastama kõik pere metsades tehtud tööd.

Tegelikult on parimaks metsamajandajaks saada väga lihtne – selleks peab metsa armastama! Nii iseloomustas Lauri Salumäe tegemisi tema abikaasa, kes samuti osaleb aktiivselt pere metsade majandamisel. Lauri ise on väljaütlemistes tagasihoidlik. „Ma ise nii kõvu sõnu ei kasutaks. Aga mets meeldib mulle väga, mets on väärtus ja selle nimelt tuleb kõik teha.“

Armastus metsa vastu ei ole aga ühepäevane. „See on tekkinud ajapikku – idanenud ja kasvanud. Aga see kestab ikka edasi ja areneb, loodetavasti ilusa lõpuni,“ sõnab Salumäe. Tõelise armastuse tekkimiseks tuleb aga metsa tunda. „Metsas pole vähetähtsaid detaile, kõik, mis metsa ja metsandust mõjutab, on oluline. Aga siis tuleb ka professionaalsus ja nagu öeldud – armastus.“

Parimaks metsamajandajaks saamine tähendab ka seda, et aasta pärast tuleb võõrustada huvilisi oma metsas. Kas selleks on kõik valmis? Salumäe arvab, et kõik on valmis. „Metsa on olemas. Selle aasta kevadel sai sisse seatud ka matkarada. Nii et midagi spetsiaalselt sättima ei pea.“

Lisaks eeskujulikuks metsamajandajaks olemisele o n Lauri Salumäe ka aktiivne Metsaühistu arendaja. Paljuski tänu tema tegevusele on Rakvere Metsaühistu praegu üks Eesti parimaid.

Rakvere Metsaühistu tegevjuhina oli Salumäe ametis 16 aastat, aastatel 2000-2016. Praegu jätkab ta ühistu nõukogu liikmena. Tegevjuhina tõi Salumäe ühistu välja madalseisust, tema ametiajal muudeti Rakvere Metsaühistu ka tulundusühistuks. Nende aastate jooksul sai Rakvere Metsaühistu tegevus uue hingamise – tegevus oli aktiivne ja juurde tuli hulgaliselt liikmeid. Ka laienes metsaühistu teenuste ring – lisaks metsatöödele hakkas ühistu abistama oma liikmeid toetuste taotlemisel, metsamajanduskavade tellimisel, lisandus nõustamisteenus. „Me mõtlesime algusest peale, et metsaühistu peab pakkuma oma liikmetele kõiki neid teenuseid, mida metsaomanik iganes vajab,“ meenutab Salumäe. „Sellega me erinesime paljudest teistest üheksakümnendate metsaühistutest. Paljud neist oli nii-öelda „kohviklubid“, peatähelepanu läks liikmete omavahelisele suhtlemisele. Meie aga pakkusime algusest peale metsa majandamise teenust. Nüüd teevad seda peaaegu kõik ühistud,“ lisab Salumäe.

Palju õnne Lauri Salumäele ja teistele tublidele erametsaomanikele!

The post Metsa tuleb armastada! appeared first on Metsaühistu.