Uues tehaseosas on sisseseade paigas, pildil tootmisliini süda – uus spooni treipink

Uut tehaseosa ja tulevikuplaane erametsaomanike esindajatele tutvustanud UPM-Kymmene Otepää AS juhi Ando Jukki sõnul tõstab avatav tehaseosa tootmisvõimsust ligi kaks korda – täisvõimsusel töötav tehas suudab töödelda tooret üle 20 000 tihumeetri kuus.

Tehaserahvas tulevikuplaane tutvustamas. Paremalt: UPM-Kymmene Otepää AS vastuvõtu meister Leigor Lepik, ostujuht Toivo Tomingas, UPM Soome vineeritehaste kvaliteedispetsialist Pertti Ahtiainen ja tehase juht Ando Jukk. temast vasakul erametsaomanike esindajad Tiit Rand ja Tarmo Lees.

UPM Soome vineeritehaste kvaliteedispetsialisti Pertti Ahtiaineni, siinse ostujuhi Toivo Tomingase ning vastuvõtu meistri Leigor Lepikuga kogu tootmisprotsessi ning uut tehaseosa üle vaadates tõdeti, et heaks uudiseks on juba muutunud ja pisut leebemad kvaliteeditingimused. Need annavad metsaomanikele lisavõimaluse oma metsast rohkem tooret tehasesse saata ning selle eest väärikat hinda saades oma tulu suurendada. Koos üle vaadatud erametsad ja töös olevad raielangid andsid kinnitust, et meil on erametsades piisavalt kvaliteetset ja hinnalist materjali. Metsaomanikel tuleb aga juba materjali ülestöötamisel arvestada tehase kvaliteeditingimusi.

Vineeritehasele materjali jätkub! Erametsadega tutvumas on (vasakult paremale) Tiit Rand, Leigor Lepik, Margus Kasemets, Toivo Tomingas ja Pertti Ahtiainen.

Kohtumise kokkuvõtteks leidsid erametsaomanike esindajad ühiselt, et UPM on olnud läbi aegade üks stabiilsemaid koostööpartnereid. Ühena vähestest tööstustest on Otepää Vineeritehas tundnud regulaarselt huvi erametsaomanike käekäigu vastu ja pakkunud pidevalt koolitusvõimalusi toorme kvaliteedi parandamiseks ehk metsaomanike tulu suurendamiseks.

The post Otepää Vineeritehase uue tehaseosa valmimine lubab metsaomanikele suuremat tulu! appeared first on Metsaühistu.

Koolitajad – UPM Kymmene ostujuht Toivo Tomingas ning puiduspetsialist Leigor Lepik.

On vana tõde, et kõige paremini õpib inimene läbi praktilise tegevuse. Nii kogunesidki osalejad Valga lähistele metsa, kus ühel raielangil asjast räägiti. Kuna raietööd seal käisid, oli kohal ka harvester. Nii saidki osalejad ülevaate kase lõppraiest nii masinaga kui käsitsi.

Päeva sissejuhatuseks andsid lektorid lühikese ülevaate ettevõtte tegevusest ja puidu kvaliteeditingimustest. Kuulajad said teada, et tehas vajab ühes kuus üle 20 tuhande tihumeetri tooret. Sellest valmistatakse mitut erinevat sorti vineeri, mida kasutatakse ehituses, veokite ja järelhaagiste põhjade tegemisel, aga samuti näiteks vedelgaasi LNG tankerite mahutite juures. Nimelt on vedelgaasi temperatuur miinus 160 kraadi ja sellise külma juures muutuvad metallid hapraks. Puit aga peab vastu!

Kvaliteediklasse on UPM Kymmenel kaks – oksavaba ja eriti kvaliteetne materjal ning sellest veidi väiksemate nõuetega materjal. Oksavabast pakust treitav spoon läheb vineeritahvlite pealispinda, keskel saab kasutada ka väikeste puudustega spooni. Vastuvõetav kasepakk peab olema laasitud nii, et oksatüükad ei oleks pikemad kui 5 sentimeetrit, samuti ei tohi esineda suurt pehme mädaniku kollet. Kõvamädanik ehk punasüdamik ei ole aga spooni tootmisel takistuseks. Samas kõrgemasse kvaliteediklassi selline puit ei lähe.

Saemees peab langetatud puud hoolega uurima ja olema järkamisel ettevaatlik!

Tomingase ja Lepiku jutust jäi kõlama ka see, et kõige rohkem tehakse vigu kasepaku ülestöötamisel. Tüüpiline neist on langetuslõhe, mis rikub terve noti. Langetuslõhed tekivad enamasti masinlõikusel, põhjuseks võib olla harvesteri nüri kett, masinajuhi kiirustamine langetusel, aga ka puu vähene toetamine langetusel. Samas ei saa välistada langetuslõhet ka käsitsi järkamisel. Ka õppepäeval said osalejad näha, kuidas järkamisel murdus puusse lõhe.

Kasepuust vineeripaku saamine nõuab harvesterijuhilt oskusi ja tähelepanelikkust.

Metsaomanikel tasub aga kaske kasvatada. Lisaks hinnale pole vähetähtis ka see, et vineeri tootmisel kasutatakse ära peaaegu kogu puit! Spooni treimisel jääb järele vaid viie-kuue sentimeetrine südamik, kõik muu läheb kasutusse. Meie puidust tehtud vineer rändab aga üle maailma!

Selline järkamisrebend saadab kasepaku kohe praagihunnikusse.

Pealtnäha polnud palgil vigagi, seest aga avanes hoopis teistsugune pilt.

Valgamaa Metsaühistu õppepäevast võttis osa ligi poolsada inimest, lisaks Valgamaa metsaühistu liikmetele osalesid ka nende koostööpartnerite ja Lõuna-Eesti metsaühistute esindajad. Metsaomanikel aga tasub kindlasti enne kase lõppraiet konsulteerida metsaühistuga – värsked teadmised aitavad puitu rohkem väärtustada!

The post Kasepaku hind määratakse metsas. appeared first on Metsaühistu.