Just nüüd on algamas ka lindude pesitsushooaeg. Nii mõnedki linnud on juba pesa loonud, suurem pesitsuse algus on aga kohe-kohe käes. Ja kuigi enamik metsaomanikke kevadeks suuremaid raietöid ei planeeri, tuleb siiski ettevaatlik olla – pesitsevate lindude häirimine ja pesade kahjustamine on rangelt keelatud!

Küll aga saab veel praegu teha midagi ära kodude läheduses pesakastides peatuvate lindude heaks.

Kuna linnud ise oma pesakaste ei puhasta, on see inimese kohustus. Praegu on viimane aeg see töö ette võtta, enne aga tuleb kontrollida, ega keegi ole siiski pesakasti juba sisse kolinud.

Pesakasti puhastamisel tuleb kogu vana pesamaterjal kastist välja tõmmata, kokku koguda ja ära põletada. Väga põhjalikud aednikud on vahel ka pesakasti seest leeklambiga üle käinud, et kõik parasiitide jäägid ära põletada, aga üldiselt aitab ka pesa tühjendamisest.

Pesakaste tühjendada ja puhastada on hea, kui tehtud on avatav pesakast. Kõige mugavam on pesakasti puhastada siis, kui saab avada selle külje. Nii pole vaja pesakasti puhastamiseks ka alla võtta.

Pesakasti puhastamine pole alati just kõige meeldivam töö, kuna pea pooltes pesakastides võib olla haudumata mune või surnud linnupoegi, kuid samas ka põnev – just siis saab teada, kes on pesakastis pesitsenud. Näiteks rohukõrtest ja udusulgedest pesa on tihase, õhukestest männikoortest aga kärbsenäpi oma.

Pesakastide uurimisel tuleks vaadata ka seda, kas pesa on olnud üldse asustatud. Kui seda pole tehtud juba kaks-kolm aastat järjest, tuleks mõelda pesakasti ümberpaigutamisele – ilmselt pole praegune asukoht lindudele sobiv. Kui aga pesitsuses jääb vahele üks aasta, pole põhjust muretseda – ka looduslikke pesitsuspaiku ei kasutata igal aastal järjest.

The post Algamas on pesitsushooaeg appeared first on Metsaühistu.

Pesakaste on vaja iga aasta vanast pesamaterjalist tühjendada, et ära hoida parasiitide levikut pesas uuel aastal. Nimelt võib pesakasti jääda mitmesuguseid jääke, kuni surnud linnupoegadeni välja. See kõik soodustab parasiitide levikut. Kui juhtub olema külm talv, saab pesakasti küll desinfitseeritud, kuid mitte täielikult.

Pesakasti puhastamisel tuleb kogu vana pesamaterjal kastist välja tõmmata, kokku koguda ja ära põletada. Väga põhjalikud aednikud on vahel ka pesakasti seest leeklambiga üle käinud, et kõik parasiitide jäägid ära põletada, aga üldiselt aitab ka pesa tühjendamisest.

Pesakaste tühjendada ja puhastada on hea, kui tehtud on avatav pesakast. Kõige mugavam on pesakasti puhastada siis, kui saab avada selle külje. Nii pole vaja pesakasti puhastamiseks ka alla võtta.

Pesakasti puhastamine pole alati just kõige meeldivam töö, kuna pea pooltes pesakastides võib olla haudumata mune või surnud linnupoegi, kuid samas ka põnev – just siis saab teada, kes on pesakastis pesitsenud. Näiteks rohukõrtest ja udusulgedest pesa on tihase, õhukestest männikoortest aga kärbsenäpi oma.

Pesakastide uurimisel tuleks vaadata ka seda, kas pesa on olnud üldse asustatud. Kui seda pole tehtud juba kaks-kolm aastat järjest, tuleks mõelda pesakasti ümberpaigutamisele – ilmselt pole praegune asukoht lindudele sobiv. Kui aga pesitsuses jääb vahele üks aasta, pole põhjust muretseda – ka looduslikke pesitsuspaiku ei kasutata igal aastal järjest.

The post Lindude pesakastid vajavad puhastamist appeared first on Metsaühistu.

Läänemaa Metsaühistu korraldas esimese pesakastide paigaldamise metsapäeva juba veebruarikuu algul. „Haapsalu Põhikooli õpilastele oleme varemgi metsapäevi korraldanud,“ rääkis Mikk Link Läänemaa Metsaühistust. „Ideega teha metsalindudele pesakaste tuli kool kohe kaasa. Pesakastid valmisid mitmes järgus ja ka üles sai neid pandud erinevatel aegadel. Kokku meisterdasid selle kooli lapsed veerandtuhat pesakasti.“

Tublid pesakastimeisterdajad Läänemaa Põhikoolist.

Ligi sadakond pesakasti pandi üles Läänemaa Metsaühistu voliniku ja asutajaliikme Jaan Sünti metsa. Kauaaegne metsa- ja jahimees, kes muideks majandab oma metsa püsimetsana, selgitas lastele pesakastide vajalikkust. Nii palus ta lastel hinnata, mitu värvulist jõuab üks kanakull ära süüa ühe tunniga. Laste hinnang – kümme – oli tegelikkusest küll kaks korda suurem, kuid muljetavaldav kogus on ka viis linnukest tunnis. Lisaks on veel terve hulk teisi kiskjalisi, kes hea meelega väikeste lindudega maiustaks. Et kanakullid värvulisi kätte ei saaks, on abiks pesakastid, kuhu suuremad kiskjad sisse ei pääse.
Metsalindudest on usinamad tehismajade kasutajad eelkõige erinevad tihaseliigid (välja arvatud sabatihane, kes ehitab ise endale kinnise, ühe lennuavaga pesa), lepalinnud, väänkaelad ja paljud teised väikelinnud. Pesakastide asukohad valitakse nii, et kindlasti saaksid need üleval püsida veel aastaid. Pesakastid riputatakse metsades puuokste külge naelu kasutamata.

Pesakastid on üleval

Eesti Erametsaliidu algatatud pesakastiprojektis osalevad ka Virumaa ja Valgamaa Metsaühistud.

The post Pesakastid metsalindudele appeared first on Metsaühistu.