<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>looduslik ravim Archives - Metsaühistu</title>
	<atom:link href="https://metsauhistu.ee/tag/looduslik-ravim/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://metsauhistu.ee/tag/looduslik-ravim/</link>
	<description>Majandame metsa üheskoos vastutustundlikult</description>
	<lastBuildDate>Mon, 26 May 2025 03:17:33 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2020/09/cropped-cropped-metsauhistu-web-icon-1024-alpha-270x270-1-1-32x32.png</url>
	<title>looduslik ravim Archives - Metsaühistu</title>
	<link>https://metsauhistu.ee/tag/looduslik-ravim/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Angervaks on väetaim</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/angervaks-on-vaetaim/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[metsauhistu]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 29 Jun 2021 03:03:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[angervaks]]></category>
		<category><![CDATA[looduslik ravim]]></category>
		<category><![CDATA[ravimtaim]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.metsauhistu.ee/?p=18423</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kui otsida meie loodusest ühte tõelist väetaime, siis kindlasti kandideeriks sellel nimetusele ka harilik angervaks. Ehkki ükski meie metsloom peale kopra angervaksa ei söö, on tegu suurepärase ravimtaimega. Läbi suve õitsev kreemikate õitega taim on muuhulgas ka esimeseks aspiriini allikaks. Angervaksa äratundmine peaks olema võrdlemisi lihtne – taime lõhn on magus, uimastav, mõnele inimesele meenutab &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/angervaks-on-vaetaim/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/angervaks-on-vaetaim/">Angervaks on väetaim</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsaühistu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Kui otsida meie loodusest ühte tõelist väetaime, siis kindlasti kandideeriks sellel nimetusele ka harilik angervaks. Ehkki ükski meie metsloom peale kopra angervaksa ei söö, on tegu suurepärase ravimtaimega. Läbi suve õitsev kreemikate õitega taim on muuhulgas ka esimeseks aspiriini allikaks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Angervaksa äratundmine peaks olema võrdlemisi lihtne – taime lõhn on magus, uimastav, mõnele inimesele meenutab kaneelisaia lõhna. Kasvab ta niiskemates paikades, jõe- ja järvekallastel, aga ka teeservades ja metsaveerel. Angervaks on mitmeaastane taim, 60-200 sentimeetrit kõrge.</p>


<div class="wp-block-image">
<figure class="aligncenter"><img decoding="async" src="https://www.metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2020/07/angervaks-metsauhistu-1024x768.jpg" alt="Angervaks. Metsaühistu" class="wp-image-18425"/></figure>
</div>


<div style="height:30px" aria-hidden="true" class="wp-block-spacer"></div>



<p class="wp-block-paragraph">Raviks kasutatakse kogu taime, õisi-lehti tasub aga koguda õitsemise algul (kahju ei tee aga ka hiljem kogutud õied-lehed), milleks lõigatakse maha taime tipp umbes 15 cm ulatuses. Septembrikuus algab aga angervaksa juurte kogumine. Selleks kaevatakse taim koos juurtega välja, raputatakse mullast puhtaks ja pestakse külmas vees.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Angervaksast tehtud teed on kasutatud paljude erinevate haiguste vastu. Rahvameditsiinis on soovitatud angervaksateed kasutada reuma ja närvivalude, krampide, närvilisuse, kõhulahtisuse ja veel paljude muude hädade vastu. Samuti alandab angervaks palavikku ning paneb inimese higistama.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Angervaksa värskeid lehti võib lisada ka salatitesse, need on väga rikkad C-vitamiini poolest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Angervaksa on nimetatud ka looduslikuks aspiriiniks ning 1835. aastal eraldati angervaksa õitest esmakordselt salitsüülhapet. Aastaid hiljem saadi sellest Saksa farmaatsiafirmas Bayer kasutuskõlblik aspiriin, mida teised ravimifirmad toodavad nüüd atsetüülsalitsüülhappe nime all.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Angervaksa on peetud ja peetakse ka maagiliseks taimeks, mis aitab kurjade vaimude vastu. Nii pistetakse jaaniööl õitsvaid angervaksaoksi majapalkide ja laudade vahele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Angervaks on ka hea meetaim ning lõhna tõttu on teda kasutatud mitmesuguste jookide maitsestamiseks. Näiteks lisa angervaks koos mustsõstralehtedega joogivee maitsestamiseks.<br></p>



<h2 class="wp-block-heading">Retsepte</h2>



<h3 class="wp-block-heading">Angervaks magustoitudes</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Põneva maitsenüansi saamiseks proovi angervaksa lisada panna cotta ja kreembrülee magustoitudele. Selleks kuumuta koores õied ja kurna välja. Peenestatud õisi võid lisada ka koogitainasse või jäätisele.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Angervaksatee</h3>



<p class="wp-block-paragraph">Palavikku alandav ja higistamist soodustav. Valmistamiseks võtta klaasitäie keeva vee kohta 1–2 teelusikatäit kuivatatud taime, lasta 15 minutit tõmmata ja juua kuumalt. Tee aitab külmetushaiguste, angiini, bronhiidi korral, paneb higistama ja alandab palavikku ning aitab kõrgest vererõhust tingitud peavalude puhul.</p>



<h3 class="wp-block-heading">Tinktuur</h3>



<p class="wp-block-paragraph">2 supilusikatäit värskeid õisi panna 100 grammi viina sisse. Lasta seista kaks nädalat. Reuma- või närvivalude puhul määrida selle tinktuuriga valutavaid kohti.</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/angervaks-on-vaetaim/">Angervaks on väetaim</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsaühistu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Aasta puu 2020: Kuusevaik on imerohi</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/kuusevaik-on-imerohi/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[metsauhistu]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 16 Apr 2020 03:24:04 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[kuusevaik]]></category>
		<category><![CDATA[looduslik ravim]]></category>
		<category><![CDATA[vaik]]></category>
		<category><![CDATA[aasta puu 2020]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.metsauhistu.ee/?p=18225</guid>

					<description><![CDATA[<p>Veel paarkümmend aastat tagasi võis meie metsades kohata okaspuid, mille koore sisse olid lõigatud sügavad krammid, mis moodustasid omamoodi linnusule moodi mustri. Selle all oli plekist torbik. Sellist meetodit kasutati vaigu, peamiselt männi-, vähem ka kuusevaigu kogumiseks (vaigud on koostiselt enam-vähem sarnased, aga mänd eritab vaiku tunduvalt rohkem kui kuusk). Looduslik vaik läks omakorda edasi &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/kuusevaik-on-imerohi/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/kuusevaik-on-imerohi/">Aasta puu 2020: Kuusevaik on imerohi</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsaühistu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>				Veel paarkümmend aastat tagasi võis meie metsades kohata okaspuid, mille koore sisse olid lõigatud sügavad krammid, mis moodustasid omamoodi linnusule moodi mustri. Selle all oli plekist torbik. Sellist meetodit kasutati vaigu, peamiselt männi-, vähem ka kuusevaigu kogumiseks (vaigud on koostiselt enam-vähem sarnased, aga mänd eritab vaiku tunduvalt rohkem kui kuusk). Looduslik vaik läks omakorda edasi keemiatööstuse tooraineks. Hiljem aga võeti kasutusele juba teised ained ning tänapäevaks on okaspuude suuremahuline vaigu kogumine unustatud kunst.</p>
<p><img fetchpriority="high" decoding="async" class="aligncenter size-full wp-image-18226" src="https://www.metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2020/04/kuusevaik-vaigutamine-metsauhistu.jpg" alt="Kuusevaik. Vaigutamine. Metsaühistu" width="600" height="800" /></p>
<p>Samas on näiteks kuusevaik olnud juba aastatuhandeid siinkandis hinnatud aine. Nii võib kuusevaiku pidada ka närimiskummi kaugeks eelkäijaks, mida tunti juba enne meie ajaarvamist. Põhjamaades näriti vaiku kohati veel eelmisel sajandil. Närimisvaiguks võeti kuiv, läbipaistev, kõvastunud (mitu aastat vana) vaik: tükid pandi suhu ja hakati aeglaselt mäluma. Et vaikainete kibe maitse ärritas süljenäärmeid, siis nõristus suuõõnde ohtralt sülge. Kogunev sülg uhtis vesilahustuvad komponendid vaigust ja need sülitati välja. Mälumise ja sülje koosmõjul kujunes vaigutükkidest lõpuks sitke aromaatne punane mass, mis maitses meeldivalt, nii et võis kaua närida. Lõpuks muutus vaigukämp suus pudedaks ja mälumine tuli lõpetada. Kuusevaik puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valgete ja tervetena ning vältis ka igemete haigusi.</p>
<p>Kuid rohkem on kuusevaik tuntud kui ravim – kas puhtal kujul või salvi-tinktuurina. Ühe tugevama loodusliku antiseptikuna on vaiku kasutatud haavaravis – vaiguga on ravitud nii vanu mädanevaid haavu, põletushaavu, lõike- ja torkehaavu, ekseeme, kannalõhesid, aga ka putukahammustusi. Väiksemate vigastuste puhul võidi värsket vaiku määrida otse vigastusele, suuremaid haavu aga raviti kuusevaigusalviga. Selle keetmiseks on teada mitmeid retsepte, mõned neist on antud ka artikli lõpus, kuid traditsiooniliselt valmistatakse vaigusalvi 1 osast kuusevaigust, 1 osast rasvast ja 1 osast mesilasvahast, mis sulatatakse koos ning saadud salvi määritakse häda tegevale kohale. Vaiku võib sulatada ka õliga, kuid siis tuleb sisse sulatada ka umbes kümnendiku jagu mesilasvaha, mis annab saadusele õige konsistentsi.</p>
<p>Lisaks sellele on kuusevaik ka seenevastane, nii soovitatakse kasutada kuusevaiku ka küüneseene raaviks. Küll aga tuleb siis vaiku kasutada vähemalt pool aastat iga päev, et tulemused oleksid märgatavad. Vaiku on lisatud ka seebikeetmise segusse, selline seep vahutab hästi ja on mõnusa vaigulõhnaga.</p>
<p>Oma tarbeks saab väikese koguse kuusevaiku koguda kasvavate puude küljest, parim aeg on selleks talv, sest siis on vaik kõva ning ei kleepu. Salvide tegemiseks peetaksegi parimaks just paar aastat vana vaiku, mitte vedelat ja värsket.</p>
<p><img decoding="async" class="aligncenter size-large wp-image-18228" src="https://www.metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2020/04/kuusevaik-vaigused-kuused-metsauhistu-1024x768.jpg" alt="Kuusevaik. Looduslik antiseptik. Metsaühistu" width="1024" height="768" /></p>
<p>&nbsp;</p>
<h3>Rahvatarkusi kuusevaigu salvi kohta</h3>
<p>Allikas herba.folklore.ee</p>
<p>Haava puhastamise plaastert tehtakse järgmiselt: (nõret) kuusevaiku, maget võid (ehk lambarasva) ja vaha tuleb ühepaljuselt kokku segada ja siis seda paraja tule pääl keeta, nii et ta ära jahtudes paras salvipaksune on. Mida rohkem aga haav paranema hakkab, seda rohkem tuleb vaha osa &#8211; salvi keetmise juures &#8211; rohkendada, sest vaha edendab haava kinnikasvamist. Seda plaastert tuleb nagu ikka puhta linase närtsudega haava pääle panna ja kohe jälle uus panna, kui see mädaseks on saanud. Kuid peaasi on aga see, et selleks tarvitatud vaik aga ainult nõrevaik on.</p>
<p>Kui inimene ennast haavanud, siis võta üks jagu kuuse vaiku, magedat lambarasva ja meevaha, keeda neist üks salv, pane haava peale. See parandavat haava ruttu ära ja ei lase mädanema minna.</p>
<p>Hoavasalvi võid ka sedaviisi teha. Võta vana sia rasva (see on ploomirasv) ja mesilaste ehk linnumagusad, meevaha ja kuusepuu küllest korja sulavaiku, ja magedad võid ja viina. Ja siis keeda, ja sulata see segamini kokku. Ja lase siis ära hanguda ja pane seda salvi hoava piale, mis vanaks ja pahaks on läind. See salv kisub kõik viha hoava seest välla ja parandab ära. Seda salvi võid hobuse vana hoava piale panna, see parandab hobuse hoavad, ruttu ära. Ka üheksa puu salvi võid hobuse hoava piale panna. See on ka hia.</p>
<p>Haavapõletik ehk rikkiläinud haava peale keedetakse järgmine salv: 1 osa mett, 1 osa kuusevaiku, 1 osa rukkijahu ja 0,5 osa värsket rukkiorast segatakse kokku ja keedetakse hästi pehmeks. Seda hoitakse ka salvina alal kuni tarvituseni.</p>
<p>Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama. Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.		</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/kuusevaik-on-imerohi/">Aasta puu 2020: Kuusevaik on imerohi</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsaühistu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
