Põlvamaal elav Marcus ütles, et on otsusega harvesterioperaatori eriala õppima tulla väga rahul, sest talle meeldib nii tehnika kui ka metsatöö. “Minu pere elab maal ning oleme metsaomanikud. Igal aastal on tarvis omatarbeks küttepuid teha ja varasematel aastatel on selle tööga tegelenud vanaisa, isa või onu ja mina olen abiks olnud, aga nüüd juba paar aastat on see minu ülesanne. Küttepuud vean loomulikult ka metsast välja,” rääkis Uibo.

Marcus lisas, et talle väga meeldib maaelu ja eriti armastab ta oma kodukanti. Seepärast ootab ta pikisilmi, millal saab kooli lõpetamise järel asuda harvesterioperaatorina Põlvamaa metsadesse tööle. Stipendiumi jaoks on Marcusel ka plaan olemas – selle summa kasutab ta oma traktori restaureerimiseks.

14 aastat Põlvamaa Metsaühistu stipendiumit

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Leesi sõnul on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi näol tegemist esimese eraalgatusliku metsandusalase stipendiumiga Luua Metsanduskoolis pärast RMK rahastatud stipendiumit. Stipendiumi eesmärk on aidata Põlvamaa noortel jõuda metsandushariduseni ning tuua ka seeläbi haritud noored kodukohta tagasi.

Stipendiumi loojate eesmärk – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimesel Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, 14 aastat tagasi, teda palju.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi. Stipendiumi ei antud välja vaid 2022/2023 ja 2023/2024 õppeaastal, mil taotlusi ei esitatud.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada metsandusharidust ja koolil on hea meel, et neil on sellised toetajad.

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee
2011/12 – Kuldar Ilm
2012/13 – Andi Jaaska
2013/14 – Andi Jaaska
2014/15 – Taavi Ojala
2015/16 – Piret Jüriöö
2016/17 – Kristjan Kattai
2017/18 – Karl Jürgen Pall
2018/19 – Karl Jürgen Pall
2019/20 – Romet Ereline
2021/22 – Siim Lepp

The post Luua Metsanduskooli Põlvamaa Metsaühistu stipendium anti Marcus Uibole appeared first on Metsaühistu.

Põlvamaalt pärit Siim ütles, et metsamehe ameti õppimine oli tema jaoks üsna loogiline samm, kuna üleskasvanud metsade keskel ning rahulik metsatöö sobib talle. Luua Metsanduskooli lõpetab Siim järgmisel kevadel ja oma tuleviku on Siim plaaninud siduda Põlvamaaga. Pärast kooli lõpetamist kavatseb ta naasta kodukanti, kus ta on juba ka praktikal.

Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. Tema sõnul on stipendiumi eesmärk aidata Põlvamaa noortel jõuda metsandushariduseni ning tuua ka seeläbi haritud noored kodukohta tagasi.

Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, 11 aastat tagasi, teda palju.

Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses ja tema sõnul motiveeris stipendium teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada metsandusharidust ja koolil on hea meel, et neil on sellised toetajad.

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee
2011/12 – Kuldar Ilm
2012/13 – Andi Jaaska
2013/14 – Andi Jaaska
2014/15 – Taavi Ojala
2015/16 – Piret Jüriöö
2016/17 – Kristjan Kattai
2017/18 – Karl Jürgen Pall
2018/19 – Karl Jürgen Pall
2019/20 – Romet Ereline

The post Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi pälvis Siim Lepp appeared first on Metsaühistu.

„Põlvamaalt on meile igal aastal tulnud palju edukaid õpilasi, nii ka tänavune stipendiaat Kardo Sõukand,“ rääkis koolijuht Haana Zuba-Reinsalu. „Kardo on igati tubli õpilane. Klassiõpe saab tal nüüd läbi ja edasi tuleb juba päristöö metsas. Kindlasti saab ta ka seal hästi hakkama, tal on kogu aeg kõik asjad väga korralikult ära tehtud,“ lisas metsamasinaõppe instruktor Peeter Lips.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada kooli ja metsandusharidust. „Meie pikaajalised partnerid on juba aastaid võimaldanud meil toetada parimaid õpilasi stipendiumitega. Oleme väga rõõmsad, et meil on selliseid toetajaid,“ kinnitas direktor.

Lisaks Põlvamaa Metsaühistu stipendiumile antakse Luua Metsanduskoolis välja veel viit nimelist stipendiumi – Toomas Ehrpaisi nimeline RMK stipendium, STIHLi stipendium, Ain Jürisoo nimeline Metsmaahalduse AS stipendium ja Luua Metsanduskooli noore maastikuehitaja stipendium.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi.

Varasematel aastatel on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud

2010/11 – Kaivo Kaljuvee
2011/12 – Kuldar Ilm
2012/13 – Andi Jaaska
2013/14 – Andi Jaaska
2015/16 – Piret Jüriöö
2016/17 – Kristjan Kattai
2017/18 – Karl Jürgen Pall
2018/19 – Karl Jürgen Pall

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Tulevane metsamees sai Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi appeared first on Metsaühistu.

Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. „RMK oli aasta tagasi juba oma stipendiumi asutanud ja siis tekkis mõte, et võiks olla ka erametsanduse poole pealt selline toetus õpilastele,“ rääkis Lees. „Luua koolis kohapeal vaatasin, et õpilastel on ikka kole keeruline sinna jõuda. Ja kuna siis oli ka see MASU-aeg, tegi see õpilaste võimalused veelgi keerulisemaks. Stipendiumiga tahtsime natukenegi nende õppimist kergemaks muuta.“

Stipendiumi määramise komisjoni kuulub ka SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, kes iseloomustab stipendiumit kui „väga tänuväärset ettevõtmist.“ Auna sõnul on eriti oluline see, et tugi õppimiseks tuleb kodukandist. „See on ju tugev sõnum – Sa oled oodatud koju tagasi, meie endi metsade eest hoolt kandma! Aastate jooksul on kõik laureaadid olnud innukad ja edasipüüdlikud, päriselt ka metsanduse vastu huvi tundvad. Loodan, et enamuse stipendiumi saajate tööelu möödubki nüüd Põlvamaa metsade vahel.“

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on koolis alati olnud palju Põlvamaalt pärit õpilasi. Tema hinnangul on väga tore, et ühe piirkonna erametsaomanikud toetavad oma piirkonna tulevast metsameest. „Selle stipendiumi eesmärgiks on toetada neid noori poisse-tüdrukuid, kes on pärit just sealt piirkonnast, Põlvamaalt. See toimub lootusega, et noored ikka kodukanti tagasi läheksid ja seal rakendust leiaksid ja võib-olla üldse laiemalt – et nad ikka metsanduses tööle asuksid,“ rääkis direktor.

Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, kümme aastat tagasi, teda palju. „Stipendiumi saamine toona andis mulle juurde rahalisi võimalusi, sest koolis pidi ju käima kodust kaugel ja ka söök oli vaja ise osta. Seega polnud enam vanemate rahaline toetus nii oluline. Natukene raha sain ka kõrvale panna, mille kulutasin lõpuks oma peamisele hobile jahindusele,“ rääkis Kaivo.

Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses. „Pole peale Luua lõpetamist metsandusest kaugemale vaadanud. Kooli ajal olin RMK-s raietööline, peale seda läksin Põlva Metsaühitusse tööpraktikale ning sealt edasi jõudsin oma praeguse töökohani. Töötan Eesti Metsahindajas metsakorralduse büroo spetsialistina lisaks olen ka sooritanud taksaatori eksami. Veel olen Eesti Metsamajandajate Seltsi juhatuse liige ja toimetan seltsis peamiselt toetuste taotlemisega,“ rääkis Piret.

Ta lisas, et stipendiumi saamine motiveeris teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik!

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee

2011/12 – Kuldar Ilm

2012/13 – Andi Jaaska

2013/14 – Andi Jaaska

2014/15 – Taavi Ojala

2015/16 – Piret Jüriöö

2016/17 – Kristjan Kattai

2017/18 – Karl Jürgen Pall

2018/19 – Karl Jürgen Pall

The post Kümme aastat Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi appeared first on Metsaühistu.

Karlis Kevvai peab praktilist tööd lihtsamaks kui dokumentidega tegelemist.

„Eelmisel aastal ei teadnud ma Põlvamaa Metsaühistust suurt midagi. Siia praktikale tulin eelkõige sellepärast, et saaks kodu lähedal seda teha. Sel aastal aga oli valik juba teadlik. Metsaühistus puutub kokku väga erinevate metsatöödega,“ rääkis Karlis. Praktikal olles teeb noormees kõike – käib saega metsas, planeerib töid, tegeleb dokumentidega ja muidugi vastutab tehtu eest. „Varsti algab istutushooaeg, siis tuleb ka seda tööd planeerida ja teha,“ lisas Karlis.

Seekordne ettevõttepraktika on Karlise jaoks viimane – suvel ootavad ees lõpueksamid. Värske metsur aga kohe tööle ei lähe, hoopiski kaitseväkke. „Selle järel tahan edasi õppida, ikka metsandust,“ on noormees kindel. Kõrgkoolis õppimist ta ei karda, Luua Metsanduskoolist saadud haridus on põhjalik ja hea.

Võsasaag on tulevasele metsamehele väga tuttav.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, üle-eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning nüüd teist aastat järjest Karlis Kevvai.

„Metsaühistu on väga hea paik tulevastele metsuritele ettevõttepraktika tegemiseks,“ sõnas Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall. Ja lisas, et praktika osakaal ongi õppes suur. „Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu,“ lisas Kall.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. Noored on tublid – nii näiteks on Karlis Kevvai tunnistatud 2015. aastal kooli parimaks õpilaseks, ta on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

The post Hakkaja noor saab hakkama nii koolis kui ettevõttes appeared first on Metsaühistu.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning sel aastal Karlis Kevvai. „Luua Metsanduskooli poisid on olnud väga tublid, asjalikud ja iseseisvad. Teevad tubli tööd ja räägivad kaasa ka tööde planeerimisel,“ rääkis Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees.

Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall lisas, et kool on huvitatud oma õpilastele võimalikult heade praktikakohtade leidmisest. „Meie õppe eripära on see, et praktika osa õppes on suur. Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu. On rõõm, et meie metsandusettevõtted pakuvad õpilastele selliseid võimalusi. Praktika sooritamine Metsaühistus annab õpilastele kindlasti uusi ja väga vajalikke kogemusi,“ rääkis Kall.

Karlis Kevvai lisas, et Põlvamaa Metsaühistu on tema jaoks praktika sooritamise kohana väga hea. „Olen ka ise siitsamast Himmastest pärit, näiteks see lank, kus praegu tööd teen, on minu kodust vaid paari kilomeetri kaugusel. Hea lähedal tööl käia. Põlvamaa Metsaühistust ma varem küll väga palju ei teadnud, aga kui oli vaja leida endale praktikaettevõte, võtsin nendega ühendust ja nii ma siia tulingi. Väga tore, olen saanud teha mitmesuguseid töid, käisin ka metsa istutamas,“ rääkis Karlis.

Hooldusraideid võsalõikuriga Karlis väga raskeks tööks ei pea. „Mulle meeldib looduses liikuda, sellepärast läksin ka Luua Metsanduskooli metsandust õppima. Võsakaga töötamine pole raske töö, kuid tähelepanelik tuleb olla, et ikka õiged puud lõigatud saaks. Tegelikult oli metsaistutamine minu jaoks isegi veidi raskem, kogemusi mul eriti pole ja nii jäin kogenud istutajatest ikka tükk maad maha,“ rääkis Karlis.

Oma tulevikku seob Karlis kindlasti metsandusega, kuid tööplaane kohe peale Luua kooli lõppu tal pole. „Tahan edasi õppida. Luua annab väga hea hariduse, nii et ülikoolis jätkamine pole probleem,“ kinnitas Karlis, kes on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

Metsatükk, kus Karlis Kevvai tööd tegi, kuulub Põlvamaa Metsaühistule. Tulevase kuusemetsa istutasid sinna 2008. aasta Metsanädala raames ühistu liikmed koos vabatahtlikega.

The post Luua Metsanduskooli praktikant hooldab Põlvamaa Metsaühistu metsa appeared first on Metsaühistu.

„Selle kevade esimesed võistlused olid väga osalejate rohked, kokku 37 võistlejat ja puudu oli veel üksjagu tundutud nimesid” rääkis xTREEm CUP 2016 korraldaja Mart Kelk. Sel aastal uue nimega alustanud raiespordi võistlussari on aastatega kogunud populaarsust nii Eestis kui välismaal ja osaleda soovijate hulk kasvab iga aastaga. „Stardinimekiri venib nii pikaks, et enne kipub õhtu kätte jõudma kui medalid kaela saab riputada, aga mis seal salata, tegemist on ka MM’I aastaga ja kõik soovivad võistleda nii palju kui võimalik.” lisas Kelk.

Konkurents võistlustel oli ülitihe. Seda näitas ilmekalt võitja selgumine alles viimase ala, laasimise järel, kui Leedu võistleja tõestas oma kvaliteeti ning laasis 15,74 sekundiga ilma vigadeta ja sai 458 punkti. See aga polnud veel päeva parim tulemus, Läti võistleja Gatis Brencis näitas tõelist maailmakalssi tehes puhta laasimise 14,44 sekundiga. Lõpuprotokollis oli eestlastest parim Jarro Mihkelson, kelle järel sai teise koha Marko Pohlak ning kolmanda koha Luua Metsanduskooli õpetaja Tõnu Reinsalu. Juunioritest oli Eesti parim Jarro Mihkelson, teiseks tuli Meelis Rus Luua Metsanduskoolist ja kolmandaks Markus Mitt taas Luua metsanduskoolist

Kevadkarikas toimus Maamessi raames juba 19. korda, aga kunagi varem pole Kevadkarikal langetatud maste – varasematel aastatel on simuleeritud langetamist lasermõõtmiste teel. “Uuenduse otsustasime sisse viia, et pakkuda pealtvaatajatele ja võistlejatele palju enam atraktiivsust ja põnevust. 10 meetrit pika masti langemine ja mataki maapinnale prantsatamine tekitas palju elevust ja püüdis pilke, lisaks kui võistleja tabas ka langetustikku, ei oldud aplausiga kitsid. Uuenduse sissevõõimine oli kindle publiku magnet” tutvustas Kelk. Kes kohapeale ei saanud võistlusi vaatama tulla, sai võistlusi jälgida live-ülekande kaudu internetis, edaspidi on seda võimalik teha kõigil raievõistlustel.

Järgmine raievõistlus toimub 4. Juunil Haapsalus, kus peetakse Eesti meistrivõistlused, needki võistlused on rahvusvahelised ning oodata on tugevat võistlust. Sarja viimane võistlus toimub 1. juulil Kurgjärvel, kus selgub ka Eesti koondis, kes esindab Eestist Poolas toimuvatel raiemaailmameistrivõistlustel.

Uudise autor on Eesti Metsaselts.

The post Maamessil toimunud raievõistlustel oli Eesti parim Läänemaa Metsaühistut esindav Jarro Mihkelson appeared first on Metsaühistu.

Sel aastal oli stipendiumi saajaks Kristjan Kattai. Noormehe sõnul on stipendium talle suureks motivaatoriks, juba selle taotlemine sundis õppimisse hoolsamalt suhtuma. Kooli toetavat suhtumist tunneb Kristjan aga iga päev. „Õpetajad on väga toetavad, aga muidugi peab ise ka pingutama,“ sõnas Kristjan. Peale kooli lõppu on noormehel plaanis siduda end Põlvamaaga. „Mul on endal seal mets, mida tuleb majandama hakata,“ rääkis ta.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees ja stipendiaat Kristjan Kattai

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. „Ka selle stipendiumi määramisel oli meil valida mitmete heade kandidaatide vahel. Luua Metsanduskooli on tekkinud väike Põlvamaa esindus,“ ütles direktor.

Luua Metsanduskool tänas ka stipendiumi asutajat

Stipendiumi üle andnud Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees lisas, et Luua Metsanduskooli õpilased on väga hea ettevalmistusega – headele teoreetilistele teadmistele lisanduvad väga head praktilised oskused. Seda on tõetanud Põlvamaa Metsaühistus praktikal olnud noored.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada kooli ja metsandusharidust. „Meie pikaajalised partnerid on juba aastaid võimaldanud meil toetada parimaid õpilasi stipendiumitega. Oleme väga rõõmsad, et meil on selliseid toetajaid,“ kinnitas direktor.

Lisaks Põlvamaa Metsaühistu stipendiumile antakse Luua Metsanduskoolis välja veel viit nimelist stipendiumi – Toomas Ehrpaisi nimeline RMK stipendium, STIHLi stipendium, Ain Jürisoo nimeline Metsmaahalduse AS stipendium, Lõuna-Eesti Erametsa OÜ stipendium ja Luua Metsanduskooli noore maastikuehitaja stipendium.

Stipendiaadid ja sitpendiumiandjad

Varasematel aastatel on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud

2015/16 – Piret Jüriöö
2013/14 – Andi Jaaska
2012/13 – Andi Jaaska
2011/12 – Kuldar Ilm
2010/11 – Kaivo Kaljuvee

The post Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi sai Luua Metsanduskooli õpilane Kristjan Kattai appeared first on Metsaühistu.

Põlvamaa Metsaühistu on Luua Metsanduskooli koostööpartner olnud juba aastaid. Stipendium asutati 2010. aastal, selle suuruseks on 1300 eurot. Stipendiumit saab taotleda metsandust õppiv Põlvamaal elav noor, kes on hea õppeedukusega ning ühiskondlikult aktiivne. Eelmisel aastal sai Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi Räpina vallast pärit Piret Jüriöö, kes õpib Luua Metsanduskoolis metsuriks.

„Põlvamaa on meile igal aastal andnud häid õpilasi,“ kinnitas Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et ka sel aastal on õpilaste seas mitmeid Põlvamaalt pärit noori, kel on potentsiaali stipendiumile kandideerida.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees selgitas, et stipendium asutati metsandusliku kutsehariduse populariseerimiseks ja Põlvamaalt pärit õppurite toetamiseks. Stipendium saaja peab lisaks Põlvamaa päritolule olema ka hea õppedukusega ning ühiskondlikult aktiivne.

Varasemalt on Põlvamaa metsaomanike stipendiumi saanud viis Luua Metsanduskooli õpilast:

2015/16 – Piret Jüriöö
2014/15 – Taavi Ojala
2013/14 – Andi Jaaska
2012/13 – Andi Jaaska
2011/12 – Kuldar Ilm
2010/11 – Kaivo Kaljuvee

The post Põlvamaa Metsaühistu toetab metsandusharidust appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu õppepäevad

Alustada tasuks metsaomanikul mõtlemisest. Et mida ma tean, mida ei tea ja mis osas mul teadmisi on vaja täiendada? Tavaliselt saab abi lähedalt. Nimelt saab metsanduslike teadmiste kogumiseks ja uute oskuste õppimiseks osaleda Metsaühistu korraldatavatele õppepäevadele.

Koolituskavast leiad nii värskele metsaomanikule kui ka kogenud tegijale mõeldud koolitusi, kus:

• antakse edasi teadmisi ja praktilisi oskusi
• näidatakse, kuidas uusi tööriistu ja masinaid metsas kasutada
• tutvustatakse seadusi ja reegleid
• õpetatakse erinevaid loodustarkusi.

Õppepäevadel tutvustatakse metsaomanikele ka uut tehnikat, Pildil Virumaa Metsaühistus toimunud harvendusraieteks sobiva metsatehnika õppepäev.

Õppepäevadega kursis olemiseks jälgi Metsaühistu kodulehte ja Facebook’i. Õppepäevadele on oodatud nii metsaühistu liikmed kui ka teised metsahuvilised ning enamasti on osalemine tasuta. Aeg-ajalt toimuvad spetsiaalsed õppepäevad ka ainult Metsaühistu liikmetele.

Luua Metsanduskool

Põhjalikumaid metsandusteadmisi saab aga koolist. Näiteks Luua Metsanduskool pakub metsaomanikele väga erinevaid õppimisvõimalusi.

“Esiteks toimuvad meil erinevad täiendõppekursused, kuhu ootame metsaomanikke,” räägib Luua metsanduskooli koolitusspetsialist Katrin Seglinš. “Koostöös erinevate metsandusorganisatsioonidega paneme kokku oma koolituskava, kus arvestame alati ka metsaomanike vajadustega. Näiteks veel sel kevadel toimuvad meil metsanduse aluste, metsa hindamise, metsahaiguste ja raietööliste koolitused. Kahjuks raietööliste koolitusele me kedagi lähiajal kutsuda ei saa, kõik kohad on täis. Aga kindlasti tasub jälgida meie kodulehte, sealt saab alati infot algavate koolituste kohta.” 
 

Luua metsanduskooli koolitused on praktililised ja huvitavad.
 
Seglinš lisab, et lisaks lühiajalistele täiendkursustele on metsaomanikele väga sobiv metsakasvatuse eriala. “Sel erialal õpitakse peamiselt praktilisi oskusi, lõpetajad tunnevad kõiki metsas tehtavaid töid. Õpe kestab aasta, aga kuna see on mittestatsionaarne õpe, ei pea iga päev koolis käima. Ja kuna eeltingimuseks on omandatud põhiharidus, ei ole oluline, milline on õpilase varasem haridus. Õppida saab ka töö kõrvalt,” räägib Seglinš. Õpe Luua metsanduskoolis on kõigile tasuta.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Metsaomanikele kasulikke koolitusi korraldab ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Pakutavate tasuta koolituste hulgas on nii raieõpe kui metsataimede kasvatus.

“Laiematel rahvahulkadel ja põllupidajatel puuduvad tarvilikud algmõisted ning teadmised ratsionaalse metsa kasutuse ja kasvatuse üle ning metsa tähtsusest rahvamajanduses,” kirjutas metsateadlane Jaan Luik 1930. aastal ajakirjas Eesti Mets. Selle arvamusega võib nõustuda või vastu vaielda, kuid kindel on see, et teadmiste kogumine on alati kasulik.

Koolitusvõimaluste uurimiseks võta ühendust Metsaühistuga.

The post Meie maa vajab haritud metsaomanikke appeared first on Metsaühistu.