Harilik mänd on üks kõige levinumaid männiliike ning Eestis on ta ainus looduslik männiliik. Paljusid teisi männiliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena. Sellel, et mänd on meil laialt levinud on omad põhjused. Nimelt on mänd väga visa taludes äärmuslikke kasvutingimusi. Nii leiame harilikku mändi nii kõige märjematest kasvukohtadest (näiteks rabad) kui ka kõige kuivematest (liivased nõmmed).

Männikud on Eesti väga levinud aga meie erametsades on neid pisut vähem. Kui kogu metsamaa pindalast moodustavad männikud ca 31% pindalast ning 35% tagavarast, siis erametsamaal on see umbes kümnekonna protsendipunkti võrra väiksem. Kuna männi eluiga on pikk, tema elupaiga eelistused mitmekesised, siis on just kaitstavatel aladel palju männikuid.

Männi puit on väga väärtuslik, sest on suhteliselt pehme ja hästi töödeldav, samas aga piisavalt tugev, et sobida ehitus- ja viimistlusmaterjaliks. Kuna puit lõheneb vähe, siis on ta kõrgelt hinnatud akna- ja uksepiitade ja liimpuidu tootmiseks. Väga hästi sobib ta palkmajade ehitamiseks. Kvaliteetsemat puitu saab aga puudest, mis kasvavad kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel, sest sellise puu aastarõngad on ühtlasemad. Viljakatel või niisketel muldadel kasvavate mändide puit on kesisemate mehaaniliste omadustega.

Hariliku männi teine nimetus on pedajas. On teada, et nimetus mänd tuleneb ühest lihtsast ja igapäevasest pudrusegamise riistast. Pudrumännad valmistati noore männi ladvast, kus olid sobiva pikkuse ja tugevusega kasvud ja külgharud. Männi okstest, kasvudest, vaigust ja muudest saadustest valmistatakse ka mitmesuguseid ravimeid. Samuti on männikud suurepärased puhkemetsad, sest mänd eraldab fütontsiide, mis puhastavad õhku mikroobidest. Kuigi liik on laialdaselt levinud, siis 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Mänd vaid 882 inimesel.

Üsna paljudel üksi lagedal, metsaservades või nooremate puude seas kasvavatel vanadel mändidel on oma koht kultuuris. Paljude selliste puudega on seotud pärimuslikud lood, mis ulatuvad sadade aastate taha. Ilmselt üks kuulsamaid mände on Järvseljal asuv kuningamänd, millel vanust umbes 380 aastat.

The post Harilik mänd. Mida me teame selle aasta puust? appeared first on Metsaühistu.

Kuna kõige parem õpetaja on isiklik kogemus, võttis Läänemaa Metsaühistu ette ja viis Haapsalu põhikooli 8. klassi poisid metsa. Kaugele polnud vaja minnagi – Haapsalu linnale kuulub ligi kolmsada hektarit metsa. Sissejuhatuseks uuris Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link poistelt, et kui paljude peredele kuulub metsa. Ligi pooled poisid tõstsid käed.

Metsas uudistamist jätkub.

Seejärel asuti asjatundjate juhendamisel uurima metsanoorendikku. „Poistel oli palju avastamisrõõmu – nägime maapinna ettevalmistuse jälgi, leidsime noored männi taimed ning tõdesime, et tarvilik oleks teha kultuuri hooldust,“ rääkis Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link.

Seejärel läks asi veelgi huvitavamaks – ühistu metsameister Jarro Mihkleson tutvustas mootorsaega töötamist ja ohutust. Mootorsaag võib olla väga ohtlik, rõhutas Mihkelson ja hüüdis: „Kõik vabatahtlikud, kellel kodus paar tagavarajalgu olemas saavad ise mootorsaega saagida!“ Ühtegi tingimustele vastavat vabatahtliku siiski ei leidunud. Nii haaras metsamees ise sae ning näitas poistele, kuidas käib ühe puu langetamine. Maa värises jalge all, kui puu langes. Huvilised lugesid kännult kokku ka aastarõngad ning said puu vanuseks 90 aastat. Langetatud puu läheb hiljem kasutusele tööõpetustundides.

Aastarõngaste lugemine nõuab täit keskendumist.

Kõige viimaks näitas metsameister ja raiesportlane Jarro Mihkelson, et metsatöö saab olla ka huvitav spordiala. Saeketi vahetamist demonstreerides tuli ajaks veidi üle kümne sekundi!

The post Metsaga tuleb tutvust teha juba varakult! appeared first on Metsaühistu.