Milline on puiduturu hetkeseis: paar aastat tagasi tegid sortimentide hinnad tippe, kas nüüd on olukord stabiilsem?

Meelis: Paar aastat tagasi nägime olukorda, kus puiduhinnad, nagu ka nafta- ja gaasihinnad, olid rekordkõrged. Seda mõjutatuna nii koroonapandeemiast kui ka Ukraina sõja algusest – nõudlus puidu järele suurenes. Siis hakkasid hinnad taas langema ja praeguseks on turg küll stabiliseerunud, kuid stabiilsus on suhteline. Sõjaga seotud uudised tekitavad siiani teatavat ebakindlust ja kaasnev mõju on tuntav.

Lisaks siseriiklikele poliitikute otsustele on teemaks investeerimiskindluse puudumine puidutöösturite seas. Metsanduse arengukava, metsaseaduse ja looduskaitseseaduse paigalseis tekitab palju küsimusi nii metsa omanikes kui ka tööstustes. Ootame otsuseid ja kokkuleppeid, mis selgelt allkirjastatud paberitel kirjas.

Rene: Kui võrrelda metsamaterjali sihtkohahindu enne Ukraina sõda ja nüüd, siis on metsamaterjali hinnad selgelt olnud kõrgemad. Turg on praeguseks rahunenud ja järskude kõikumiste asemel iseloomustab olukorda suurem tasakaal. See on omakorda võimaldanud metsaomanikel teha läbimõeldumaid ja teadlikke otsuseid, nt ajastada raied sobivamalt ja muutnud majandamise planeerimise efektiivsemaks.

Kas erametsaomanikul on üldse vaja metsaraiet planeerida selle järgi, millised on hinnaliikumised puiduturul?

Meelis: Väga hea küsimus. Rakvere Metsaühistus võtame alati metsaomaniku tervikliku metsapildi ette. Ideaalses olukorras võiks metsamaa olla erivanuseline ja liigirikas – kus kasvab noort,keskealist ja küpset metsa. Puiduturu hinnaliikumisi on mõistlik jälgida näiteks küpse männiku puhul, mis võib muutumatuna kasvada veel mitukümmend aastat. Küll aga võib kahjustatud metsa väärtus aastaga langeda pea kümme korda. Sel juhul oleks raietööde ajastamine puiduturu järgi vale. Pigem peaks metsaomanik jälgima rohkem oma metsa tervislikku seisukorda, konsulteerima spetsialistidega.

Hinnaliikumisi on väga hea jälgida Eesti Erametsaliidu kodulehel puiduturu hinnainfo lehel, mis on nüüd uuenenud ja annab keskmisele metsaomanikule tõesti väga hea ülevaate. Varasemalt oli metsaomanikul puiduturu hinnaliikumisi natuke keerulisem jälgida. Nt usaldati naabrimehe tuttavat, kes oli metsa ülestöötamisega seotud, ja kehtisid teised kokkuostuhinnad.

Rene: Mingil määral on kindlasti mõistlik muutusi jälgida. Metsaühistus oleme oma liikmetega pidevas kontaktis ja jälgime puiduturu arenguid. Kui mõne konkreetse sortimendi hind teeb märgatava tõusu, anname sellest aegsasti metsaomanikule teada – eriti neile, kelle raied on meil juba aastases plaanis kirjas. Vajadusel reageerime kiiresti ja teostame raie sobival hetkel.

Kui aga turul toimub vastupidine liikumine, nt hinnad langevad või turg jahtub, lükkame planeeritud raied edasi. Selle arutame muidugi omanikega läbi. Viimaste aastate turu stabiilsus on võimaldanud paremini planeerida, mistõttu on vähem ootamatusi. Stabiilne turg loob võimaluse sõlmida pikaajalisi kokkuleppeid, mis annavad kindluse nii puidu väärindajatele, metsaomanikele kui ka metsakasvatajatele.

Kuidas prognoositakse metsa müügist saadavat tulu?

Meelis: Väga oluline on aru saada, et kasvava metsa müügi puhul peab arvestama kuludega, mis metsa ülestöötamisega kaasnevad. Kõige suuremad arusaamatused tekivad, kui metsaomanikud võrdlevad oma metsamajandamiskava kokkuostu lõpphindadega ega arvesta ülestöötamise kulusid. Seetõttu ongi vajalik metsaomanikule selgeks teha metsanduse termin „kännuraha„.

See on tihumeetrihind, mis sõltub saadavatest puidusortimentidest, kvaliteedist ja selle valmistamise ning kokku- ja väljaveotingimustest. Prognoosi saab teha metsamajandamiskava olemasolul, küll aga on metsa ülestöötamisel erinevaid tegureid väga palju, ehk siis tegelik hind kujuneb lõplikult ikkagi pärast kõiki töid.

Rene: Metsa müügist saadava tulu prognoosimisel mängivad olulist rolli metsakorraldajad, kes teostavad kinnistul metsainventuuri. Tegevuse käigus kogutakse andmeid metsa tagavara, vanuse, liigilise koosseisu ja kvaliteedi kohta. Inventuuri põhjal saame metsa kohta anda esmased hinnangud, mis aitavad kavandatavate tööde planeerimisel ning tulude prognoosimisel.

Nende andmete alusel saame hinnata orienteeruvaid kulusid ja tulusid. Samuti saame analüüsida orienteeruvat mahtu erinevate sortimentide lõikes (nt palk, paberi-, küttepuit) ning lepime kokkuostjatega kokku tarneplaani, millal metsamaterjal realiseeritakse. Lõplik tulu selgub realiseeritud materjali põhjal, sest hind sõltub sortimendi kvaliteedist, mahust, turu hetkeseisust ja tarnelepingutest. Meie eesmärk on tagada, et metsaomanik saab õiglast ja läbipaistvat hinda kogu müüdud materjali eest.

Millest alustada, kui on soov metsamaterjali või raieõigust müüa, kuhu pöörduda?

Meelis: Kõige kindlam viis on leida endale metsanduse usaldusisik, näiteks metsakonsulent, kes oskab kasvava metsa müügist saadavat tulu prognoosida. Kui 100% usaldust ei ole, siis soovitan erinevaid spetsialistide arvamusi juurde uurida. Meie riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol peaks tagama selle, et metsaomanik saab sõltumatut nõu. Kuigi konsulendid on riigile andnud lubaduse, et nende teenus on sõltumatu, ei saa paraku kõikide tööeetikat kontrollida ja soovitused võivad olla kallutatud mingi ettevõtte huvides. Kindel võib olla selles, et suuremad ühistud tegutsevad ühistulistel põhimõtetel – tagavad kvaliteedi, õiglased hinnad, adekvaatsed nõuanded.

Kui plaan on müük ette võtta esimest korda, soovitan uurida arvamust erinevatelt spetsialistidelt. Eelkõige peab metsaomanikul tekkima arusaam kogu protsessist – vaid siis saab ise teha enda jaoks parima otsuse. Tasub end harida ja kursis hoida. Konkreetse metsa raie otsust saab metsaomanik teha ainult ühe korra ja see võiks olla võimalikult kaalutletud, mitte peale surutud ega kiirustades tehtud.

Usaldust tekitab ka see, kui hästi korraldatud metsatöödest päris pilti nähakse. Tekib huvi ja tullakse ka ise julgemalt nõu küsima.

Rene: Kõige mõistlikum on alustada ühenduse võtmisest aktiivse piirkondliku metsaühistuga. Enamik ühistuid tegeleb igapäevaselt just selliste küsimustega ning oskab nõu ja tuge anda ka siis, kui metsaomanik soovib ise töid teha – näiteks kindlat sortimenti lõigata, et saavutada turul parim hind. Sageli näeme olukorda, kus metsaomanik lõikab materjali enne ära ja hakkab alles siis sellele turgu otsima. Paraku tähendab see enamasti väiksemat tulu ja keerukamat müügiprotsessi.

Mida teha siis, kui helistatakse ja soovitakse mets ära osta? Väga levinud on sellised kohati väga agressiivsed kõned.

Meelis: Siinkohal soovitan küll kohaliku metsakonsulendi kontakti leida ja koguda mitu erinevat arvamust. Tihtilugu esitletakse, et tegemist on ainulaadse pakkumisega, kus metsaomanik peab kiiresti otsustama, ja seetõttu tehakse rutakaid lepinguid. Meie kontorisse on tulnud sellise murega mitmed metsaomanikud. Sellisel juhul tulebki kogu protsess algusest lõpuni lahti seletada ja metsaomanikul teadvustada, kas need pakkumised on ka metsa seisukohalt mõistlikud.

Rene: Kui metsaomanikul tekib soov oma metsa või raieõigust müüa, ei tohiks seda otsust teha kiirustades. Esmalt tuleks kindlasti uurida metsa tegelikku väärtust – parim koht selleks on kohalik metsaühistu, kust saab erapooletut ja professionaalset nõu. Oluline on koguda reaalsed pakkumised kirjalikult. Neis peaks olema välja toodud kõik olulised tingimused: hinnad, mahud, sortimendid, tarnegraafik ja maksetingimused. Alles seejärel, nende andmete põhjal saab teha läbimõeldud otsuse, mis tagab metsaomanikule õiglase ja parima võimaliku tulu.

Kuidas olla kindel, et tehingut tehes n-ö vastu pükse ei saa?

Meelis: Tuleb ennast metsanduse alal harida. Seda pakub riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol. Kõik saabuvad pakkumised ei pruugi kehvad olla, aga esmakordselt tehingusse minemisel aitavadki erinevate spetsialistide arvamused. Alati ei olegi kõige tähtsam rahanumber, väga oluline on ka maht, mis pärast tehingut metsast alles jääb või kuidas töid läbi viiakse. Tihti on sarnaste lepingutega metsaomanikel probleeme just metsatööde ajal või nende järel. Küsitavust tekitavad punktid, millele algselt lepingusse astumisel tähelepanu pöörata ei osatudki.

Omaette teema on veel fikseeritud tasuga kasvava metsa müük, kus enamasti üks osapool kaotab, samuti väljatuleku järgi seatud lepingud, kus on võimalik hindadega manipuleerida. Seetõttu võiks ikkagi tehingusse minna usaldusväärse metsaühistu või metsandusettevõttega, millel on selge struktuur ja kindel taust.

Rene: Tunne oma metsa väärtust, kasuta usaldusväärseid partnereid.

Puiduturg on küll hetkel stabiilsem kui paari aasta eest, kuid määramatus metsanduse poliitikas ja globaalses olukorras teeb teadliku tegutsemise olulisemaks kui kunagi varem. Metsaomanik peaks lähtuma eelkõige oma metsa seisukorrast, mitte pelgalt hetkehinnast. Nõu küsimine ja turuinfo jälgimine on tänapäeval kergem kui kunagi varem – tasub sellest kinni haarata. Kõige parem kaitse on teadlikkus. Tuleb uurida, õppida ja pidada nõu. Asjaliku teemakohase infomaterjali leiab erametsaportaalist. Puidu hinnainfoga saab tutvuda erametsaliidu kodulehel.

Artikkel ilmus originaalis õppelehes Sinu Mets Nr 76.

The post Puiduturg 2025: olukord turul ja mida peaks teadma metsaomanik? appeared first on Metsaühistu.

Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja annab nõu, kuidas käituda kui kinnistul puudub avalik juurdepääs teele
• Võrumaa metsaühistu pikaaegne juht Erki Sok võitleb innukalt Eesti kagunurga metsaomanike õiguste eest. Ühistus toimetab ta juba mõnda aega koos poja Karl-Gustav Sokuga.
• Meelis Matkamäe ja Rene Puhke Rakvere metsaühistust selgitavad, mida peab metsaomanik teadma puidu müügist.
• Metsateatist esitades on nüüd võimalik saada eelhinnang raie lubamise või keelamise kohta.
• Kas ja mille poolest erineb metsamajandamine saartel mandrist?
• Kliimaministeerium selgitab, mida kujutab endast Euroopa Liidu raadamisvabade toodete direktiiv.
• Metsaühistute esindajad käisid tutvumas Rootsi metsandusega.
• Jaanus Vaiksoo teeb kokkuvõtte, kuidas võib metsloom inimese tervisele ohtlik olla.
• Jpm

Loe õppelehe Sinu Mets juuni numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

Kuidas käituda kui kinnistul puudub avalik juurdepääs teele?

Sinu Metsas ilmunud kinnistu juurdepääsu tee teemal saad pikemalt lugeda meie kodulehel. Loe pikka artiklit

The post Sinu Mets – Juuni 2025 appeared first on Metsaühistu.

Aga kuidas toimub jõulukuuskede kasvatamine meil siin Eestimaal? Mõnikümmend aastat tagasi oli see üsna tundmatu tegevus, vaid läinud sajandi seitsmekümnendatel prooviti nääripuude kasvatamist tolleaegsetest metsamajandites. Kogemus ei olnud aga kõige parem – kuuseistikud pandi lihtsalt kasvama ja oodati, kuni need on kasvanud müügikõlblikeks ehk siis vähemalt pooleteist meetri kõrgusteks. Mingeid hooldusvõtteid sel ajal ei kasutatud. Kuna aga paljud istandusteks valitud alad olid kuusele ebasobivad ja kuusekesi varastati üsna ohtralt, otsustati esimeste kogemuste järel, et nääripuude kasvatamisega ei tasu tegelda.

Uus üritus (seekord juba jõulupuude kasvatamiseks) sai hoo sisse paarikümne aasta eest. Selleks ajaks oli olemas juba kogemus välismaiste jõulupuudega, peamiselt Soomest oli saadud ka teadmisi, kuidas puukesi müügiks ette valmistada. Praeguseks on aga jõulupuude kasvatajaid mitmeid ning kodumaise puu saamine üsna lihtne.

Jõulupuude kasvatamisega tegeleb muude metsamajanduslike ettevõtmiste seas ka Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Meelis Matkamäe.

„Ma ei ole mingi suur kasvataja,“ räägib Meelis. Puud pani ta kasvama seitse aastat tagasi ning eelmisel aastal olid esimesed puud juba „koristamiseks“ sobilikud. Meelis pani kasvama umbes tuhatkond puud ning suurem „saagikoristus“ on tal plaanis mõne aasta pärast. „Seitse-kaheksa aastat läheb korralike jõulupuude kasvamiseks. Aga kõik sõltub siiski pinnasest ja puude kasvukiirusest. Kalendri järgi seda asja väga kindlalt planeerida ei saa, peamine on ikka puude kõrgus ja väljanägemine. Inimesed soovivad ju ilusaid jõulupuid,“ selgitab Meelis Matkamäe.

Kui asjatundmatu inimese jaoks võib jõulupuude kasvatamine tunduda väga lihtsa tegevusena – paned aga puud kasvama ja siis vaid ootad, nõuab see tegelikkuses palju hoolt ja vaeva. „Kaks korda aastas käin kindlasti istanduse läbi. Pidevalt tuleb jälgida, et hein puudele liiga ei teeks, et võra oleks ilus. Iga puu võra tuleb viimastel aastatel pügada iga suvi ja kord kuus niita kogu ala heinast puhtaks. Kui mõne puu võras hakkab auk tekkima, tuleb ka okste kasvu suunata. Varem oli seda raskem teha, tuli oksi kokku siduda, nüüd aga liigub ka meil juba spetsiaalseid „kamme“, millega oksi saab kokku panna,“ räägib Matkamäe.

Tulu tuleb aastate pärast

Jõulukuuskede kasvatamine kiiret tulu ei anna, hoiatavad kogenud kasvatajad. Esimesed kaheksa aastat on ainult kulud, edasi tuleb juba ka tulu, öeldakse. Kogu üritus võib ka ebaõnnestuda ja siis on ainult kahjum. Aga millest alustada, kui on soov hakata jõulupuukasvatamise tegelema?

Esimesena tuleb läbi mõelda oma võimalused – kas mul on kasutada piisavalt maapinda, milline on seal pinnas, kas mul on jõudu (ka finantsvõimakust) ja tahtmist istandust rajada ja hooldada?

Kui vastus neile küsimustele on aus jah, võib juba edasi tegutseda. Esimene asi on istanduse asukoht. Ideaalne kasvukoht on kõrgem ala, kus on kerge langus põhja poole ning mis ei oleks avatud tuultele. Muld peaks seal olema liiva-savine või kruusane. Lõuna-poolne ala ei sobi, kuna seal on suured temperatuuri kõikumised, päikesepõletuse oht ja ka niiskust võib olla vähe.

Muld ei tohiks olla väga viljakas, kuna seal kasvavad puud liiga kiiresti, mistõttu oksaringide vahe on suur ja puid on raske kujundada. Kindlasti ei sobi ka raske savimuld, kuna see on külm ja niiske ning seisev vesi tekitab juurekahjustusi. Hoiduda tuleks ka liigniiskeid ning soiseid piirkondi.

Istandus tuleks ette valmistada nagu tavaline põllumaa – umbrohutõrje, sügiskünd ja kevadel kultiveerida-libestada. Ära tuleks korjata ka kivid, kuna need takistavad hilisemat umbrohutõrjet.

Parimaks kasvatatavaks puuliigiks on meie enda harilik kuusk. Jälgida tuleks istutavate taimede kvaliteeti, mis peaks olema väga hea. Vähemalt esimestel aastatel tuleb istanduses teha umbrohutõrjet, kasvate puude vahet tuleb puhastada mitu korda suve jooksul.

Väga oluline taimede kaitsmine ulukite eest, parim oleks kasvanduse ümber rajada aed, mis on aga kulukas töö. Majapidamise lähedal võivad olla probleemiks ka hiired, kes tükivad taimede koort närima.

Kui puud on juba suuremad, tuleb alustada kuuse kujundamisega jõulupuuks. Kohendada tuleb latvu, okste suunamisega kasvatada täis hõredamad kohad võras, teha kujundlõikust. Kõik see nõuab häid oskusi või palju kogemusi, sest oskamatu lähenemisega saab puu kergesti ära rikkuda.

Aga kas jõulupuude kasvatamine on metsanduslik, aianduslik või hoopiski põllumajanduslik ettevõtmine? Ühte ja ainuõiget seisukohta selles osas pole, aga ilmselt kaldub kaalukauss aianduse poole. Kõige sarnasem on jõulukuuskede kasvatamine viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega. Nii et kes soovib väga seda tegevust kuhugi lahterdada, võib vaadata aianduse poole.

NB! Artikkel ilmus ka ajakirjas Põllumehe Teataja

The post Jõulukuuskede kasvatamine nõuab hoolt ja vaeva appeared first on Metsaühistu.

FSC standard sätestab, et raietööde piirkonnas peavad kõik kandma ohutusvesti ja kiivrit.

Rakvere Metsaühistu on esimene ühistu, kellele omistati metsamajandamise FSC sertifikaat. Sertifitseeritud metsa on ligemale neljakümnel ühistu liikmel, sertifitseeritud metsakinnistuid on üle 170ne. Õppepäeval tehakse kokkuvõtteid käesoleval aastal toimunud metsade auditeerimisest ning antakse metsaomanikele näpunäiteid, kuidas tuleb sertifitseeritud metsas korraldada metsamajandustöid.

Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe selgitas, et väga suurt vahet metsatööde tegemisel sertifitseeritud või sertifitseerimata metsas ei ole. Mõlemal juhul on kõige olulisem see, et metsa majandades jälgitaks kõiki kehtivaid norme ja seadusi. Oluliselt karmimad tingimused kehtivad aga sertifitseeritud metsas raietööde tegemisel, väga täpselt tuleb jälgida säästliku metsamajandamise aspekte ning ohutusnõuete jälgimist metsatöödel.

Meelis Matkamäe lisas, et sertifitseerimisteemaline õppepäev aasta lõpul on Rakvere Metsaühistus kujunenud juba traditsiooniks. Üritusele oodatakse ka neid ühistu liikmeid, kel mets veel sertifitseerimata, kuid huvi teema vastu olemas. Kohtade arv õppepäevale on piiratud, huvi antud teema vastu on suur.

The post Rakvere Metsaühistu tutvustab sertifitseeritud metsa majandamist appeared first on Metsaühistu.

Eesti metsainimesed Soomes. Taustaks üks suurtest investeeringutest Soome metsanduses.

Naabritega tutvumine algas Soome põllumajandusministeeriumist, kus saadi ülevaade sealsest metsandusest, metsandusorganisatsioonidest ning nende tegevusest. Külastati ka Helsingi ülikooli välitööde keskust Hyytiäläs, kus tegutseb SMEAR uurimisjaam. Sarnane uurimisjaam asub ka Järvseljal. Väisati ka Vapo pelletitehast ning Soome metsaomanikele kuuluva Metsä Group Vilppula saeveskit. Samuti külastati mõnda väiksemat, Soomele omast, hakkepuidul töötavat katlamaja.

Kogemusi omandamas käis Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe.

Reisil osalenud Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe sõnas, et reisi päevakava oli korraldajate poolt väga tihedaks seatud ja uut infot tuli palju. “Kuigi Soomest ja sealsest metsandusest on meil teadmised päris head, oli siiski palju üllatusliku ja uut. Uudistasime juba lähiajal täisvõimsusel tööle hakkavat Äänekoski biomassitehast, mis kohalike sõnul läheb maksma ligi poolteist miljardit eurot ning töötleb pea 6 miljonit tihumeetrit puitu aastas. See võib anda väheke lootus Eesti metsaomanikele – ehk leiab nii paremaid müügivõimalusi ka meie paberipuidule ning metsaomanikud saavad paremat hinda,” sõnas Matkamäe.

Helsingi ülikooli välitööde keskus Hyytiäläs. Sarnane SMEAR uurimisjaam tegutseb ka Järvseljal.

Soome metsad on Matkamäe hinnangul hästi majandatud. “Teede ääres paistis peamiselt keskealist metsa, väga vanu metsi ei näinud. Eriti paistis silma, et erametsad on kõik hästi hooldatud ja korras. Tundub, et Soome metsamajandamise süsteem on aja jooksul hästi paika saanud ja toimib. Kostis ka neid jutte, et kui varem oli Soome uhkuseks Nokia ja kõrgtehnoloogia, siis nüüd on jälle au sees metsandus. Suured investeeringud metsandusse ja metsatööstusesse annavad tulemusi,” nentis Matkamäe.

Metsa majandamisel Soomes ja Eestis suurt vahet pole. Masinad ja töövõtted on ühesugused.

Kaks aastat kestnud projekti eesmärgiks oli edendada metsaomanike metsanduslikku haridust, et metsaomanikud oskaksid teha metsamajanduslikult paremaid otsuseid, parandades seeläbi ka tööhõivet ja majandusarengut maapiirkondades. Projekt keskendus peamiselt era- ning eriti peremetsandusele, püüdes tagada metsaomanike järjepidevus nii, et metsandusalaseid baasteadmisi saaks jagada mitmele põlvkonnale.

Reisil käis mitme organisatsiooni inimesi. Pildil Erametsakeskuse, Läänemaa Metsaühistu ja Virumaa Metsaühistu naisi-mehi.

The post Soome metsandus on eeskujulik appeared first on Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistu FSC metsamajandamise grupisertifikaadiga on ühinenud 18 metsaomanikku, kelle metsmaa pindala on ühtekokku veidi üle tuhande hektari. Lähiaastateks ennustab Matkamäe selle arvu tõusu. Sertifitseerimisest näeb ta metsaomanikule ilmselget kasu. „Metsade majandamine sõltub üsna palju kodumaisest metsatööstusest,“ räägib Matkamäe. „Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et rahvusvahelises konkurentsis olemiseks peab Eestist saadud tooraine olema sertifitseeritud. See tähendab, et varsti ei pruugi kõik tööstused sertifitseerimata materjali enam vastu võtta. Juba praegu annab sertifitseerimine osade sortimentide realiseerimisel turueelise või hinnalisa, samas kui sertifitseerimata materjali tarne mahud on piiratud,“ lisab ühistu juhatuse liige.

Kasu on Meelis Matkamäe sõnul ka ühistule. „FSC standardi järgi on metsamajandamisele nõudmised kõrgemad kui seadused seda nõuavad, kontroll toimub igal aastal. See näitab, et Rakvere Metsaühistu hoiab kõrget kvaliteeti ning majandab metsi keskkonnasõbralikult,“ räägib ta. Vähetähtis pole ka metsaomanike endi soov majandada oma metsa keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult. Nii mõnegi metsaomaniku esmaseks ajendiks sertifikaadi saamisel pole mitte hinnalisa või turueelise saamine, vaid soov olla kestlik metsamajandaja.

Metsade keskkonnasõbralik ja säästev majandamine on Rakvere Metsaühistus prioriteediks juba aastaid. 2005 aastal sõnastas Rakvere Metsaühistu juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse ka oma praktikas. Erametsanduse hea tava kinnitati sama kujul ka Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul. „FSC standard ja erametsanduse hea tava ei lähe üksteisega vastuollu ja pigem täiendavad üksteist kvaliteedimärgina,“ lisab Matkamäe.

Rakvere Metsaühistu jaoks on praegu kehtiv sertifikaat juba teine. Meelis Matkamäe selgitab, et esimest korda oli Rakvere Metsaühistul sertifikaat 2005. aastal. „Toona ei müünud metsaomanikud puitu metsaühistu kaudu ja sellest tulenevalt oli keeruline tagada tööde kvaliteeti. Praegune sertifikaat on taotletud 2014. aastal ja liikmeks saime 2015 aasta alguses, kõige selle eestvedajaks oli eelmine Rakvere Metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe.“

Auditi aruanne veel Rakvere Metsaühistuni jõudnud ei ole, kuid tulemuste suhtes on Meelis Matkamäe optimistlik. „Meile anti mõista, et metsas toimuvaga jäeti rahule, väikseid tähelepanekuid oli, mida püüame edaspidi kindlasti järgida,“ sõnab ta.

The post Rakvere Metsaühistus toimus FSC sertifikaadi audit appeared first on Metsaühistu.