Mets vajab tähelepanu aasta ringi ning just ­oktoobris ja novembris on õige aeg kavandada talviseid raietöid, muuta noorendikud ulukikindlamaks ning mõelda järgmise aasta istutustöödele.

Talvised raietööd eeldavad ettevalmistusi

Kui metsaomanik on kaalunud raietööde tegemist, siis oktoober ja november on just õige aeg, et plaanid läbi mõelda. Erinevaid asju, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Esiteks – kas metsa kohta on olemas inventeerimisandmed ja metsamajanduskava ning kas need on kehtivad? Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Järgnevalt tuleb uurida, kas, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on olemas põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest ja koos metsa andmetega saab selle alusel teha vajalikud otsused kavandatavate raiete kohta. Teine samm on metsateatise esitamine keskkonnaametile.

Raietööd eeldavad kokkuleppeid tööde tegijatega. Metsaühistul on olemas pikaajalised partnerid, kes teevad töid nii metsas kui ka maanteel. Enne raietööde algust peab tähelepanu pöörama veel mitmele asjale.

Raiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine. Nii on selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Samuti tuleb ära märkida alles jäetavad seemne- ja säilikpuud. Tuleb hinnata, kas vajalik on ka alusmetsa raie, mida tavaliselt tehakse enne harvesteriga raiet. Tegeleda tuleb ka vajalike kooskõlastustega (näiteks naabermaaomanikud, transpordiamet jm), et tööd sujuksid. Kooskõlastuste hankimisega võib tegeleda metsaühistu, samuti võib ühistu korraldada vajaliku dokumentatsiooni puidu transportimiseks tööstustesse ning koondada omanikule vajaliku mahuarvestuse.

Metsakultuurid ja noorendikud vajavad ülevaatamist

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena. Esimestel aastatel aga kasvavad rohttaimed istutatud metsataimedest palju kiiremini. Seega on enne suure lume saabumist oluline, et hiljuti rajatud metsakultuurid saaksid üle kontrollitud. Tuleb veenduda, et istutatud taimede peal ja ümber ei oleks väga suurt heina, mis lume tulekuga võib hakata puid lämmatama. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele paremini kallale ka hiired. Kõige olulisem on sügisel puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide, nagu mänd ja kask, puhul.

Samuti on sügis õige aeg võimalike ulukikahjustuste ennetamiseks. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel umbes 6–8 tundi.

Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Peletusvahenditest on näiteks Trico selline toode, mida saab kasutada ka kahjustuste vältimiseks põllumajanduses, eelkõige rapsi puhul. Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Metsades on Trico kasutusel metskitsede, hirvede ja põtrade tekitatavate kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, aga kui temperatuur veel plusspoolel, siis ka novembris. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüvesid. Vanematel puudel võib koorimise ja sarvesügamise tõrjeks pritsida tüvesid vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.

Kui järgmise aasta kevadel tahad istutada, siis…

… on viimane aeg maapind ette valmistada. Tõsi, saab ka ilma, aga ettevalmistatud maapinnaga kaasneb mitmeid eeliseid. Esiteks on istutatud puutaimel vähem konkurente ja teiseks on hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Viljakates kasvukohtades tasub võimalusel maapind ette valmistada sirgete ridadena. Alternatiivina võib istutuskohad tikkudega märkida, et kergendada hilisemat taimede hooldamist, aga see on üsna ajamahukas töö. Lisaks arvesta, et viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem kindlasti rohkem hooldamist.

Selleks, et kevadel oleks, mida istutada, on mõistlik novembris-detsembris metsaühistu kaudu ära tellida vajalikud taimed. Metsaühistu korraldab oma liikmetele taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaomanikud saavad taimetellimuse teha internetis vastaval vormil. Taime liigi ja tüübi – avajuurne või potitaim – valikul ning vajalike koguste hindamisel pea nõu metsaühistu spetsialistidega.

Tavaliselt istutatakse ühele hektarile 1500–3000 taime sõltuvalt istutatava taime eripäradest ja metsaomaniku soovidest. Taimi tellides tasub mõelda, kas istutatakse ise või vajatakse abi. Metsaühistuga varakult sõlmitud kokkulepe istutustööde korraldamiseks tagab abikäte ja tööriistade olemasolu.

Sügisel tellitud taimed jõuavad kevadel ühistutesse, kus need tellijatele laiali jagatakse. Kui taimede tellimine ja tööde tegemine on korraldatud ühistu kaudu, on lihtsam taotleda metsa uuendamise toetust, et uuendamisega seotud kulusid osaliselt katta.

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

The post Mets vajab omaniku tähelepanu aasta ringi appeared first on Metsaühistu.

Inventeerimise toetus:

• Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
• Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.
• Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.
• Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.
• Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.

Vaata järgi, kas oled viimase 10 aasta jooksul saanud inventeerimise toetust. Kontrolli toetuse saamist

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

Metsa inventeerimine annab omanikule metsast ülevaate

Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava.

Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on vajalik ka mõne toetuse taotlemisel ning raiete tegemiseks vajaliku metsateatise esitamiseks. Nimelt on metsaseaduse järgi uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. See ei kehti aga siis, kui juriidilise isiku metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit. Koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule üldjuhul ka metsamajandamiskava, välja arvatud siis, kui metsaomanik seda ei soovi.

Kuidas valida metsamajandamiskava tegijat?

Metsakorraldustööd tuleb tellida metsa inventeerimise teenust pakkuvalt tegevusloaga metsakorraldusettevõtetelt. See tähendab, et metsades tööd tegev metsakorraldaja on sooritanud Keskkonnaagentuurileedukalt eksami ja katsetöö ning saanud tegevusloa. Usaldusväärsete, sõltumatute ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuvate metsakorraldajate töid saate tellida Metsaühistu abil.

The post Läheneb metsa inventeerimise toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks.

Registri objekt on metsaeraldis: metsaseaduse kohaselt tehtava metsa inventeerimise käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa. Näiteks on metsaregistris kirjeldatud metsamaa boniteet, kasvukohatüüp, esimese ja teise rinde ning üksikpuude rinnete kõik puuliigid (ühtlasi vanus, diameeter, rinnaspindala, päritolu, tagavara jne.). Samuti on registris kavandatud metsamajandustööd, eeldatavad kahjustused ja iseärasused.

Andmed metsaregistrisse tulevad mitmest allikast, üheks neist on metsateatised, millega erametsaomanikud peavad riiki informeerima kavandatavast metsaraiest, metsauuendamisest või metsakahjustustest. Metsateatiste esitamise kohustus kehtib aastast 1995.

Keskkonnaagentuuri andmetel on praegu metsaregistris andmed ligikaudu 2 miljoni hektari metsamaa kohta ehk siis andmeid leiab sealt 86% metsmaa kohta. Andmeid erametsamaade kohta on registris ligikaudu miljoni hektari ulatuses, samas üle kahesaja tuhande hektari kohta on andmed vanemad kui kümme aastat.

Olulisemaks metsaregistri andemete allikaks on aga metsade inventeerimise andmed. Erametsaomanike metsade inventeerimist teevad litsentseeritud metsakorraldajad, töö käigus kogutakse mitmesuguseid metsa iseloomustavaid andmeid, mis lõpuks jõuavad a metsaregistrisse. Kehtivate metsa inventeerimisandmete olemasolu metsaregistris on paljudele metsaomanikele oluline, alates 2009. aastast on see oluline mitmete raiete tegemises ja toetuste taotlemiseks. Metsakorraldustööde litsents on antud 49-le ettevõttele üle Eesti, andmed nende kohta on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Metsa inventeerimise protsess algab metsaomaniku soovist seda teha. Metsakorraldaja tutvub seejärel metsaomandi kohta olemasolevate andmetega ning kogub neid juurde – metsas kohapeal ja teistest dokumentidest. Kui andmed koos, edastab ta need metsaregistrile. Keskkonnaagentuur kontrollib kõiki registrisse esitatud andmeid, kümnendik kontrollimistest toimub kohapeal metsas. Kindlasti kontrollitakse looduses neid inventeerimisandmeid, mis tunduvad olevat vastuolus olemasolevate ortofotodega.

Paljud andmed metsade kohta on metsaregistri avaliku rakenduse kaudu nähtavad kõigile huvilistele. Nii saab igaüks vaadata, kas mingi metsamaa puhul on tegemist era- või riigimetsaga ja kas antud maatükil kehtivad mingid piirangud, näiteks looduskaitselised. Riigimetsa puhul on võimalik vaadata ka metsa takseerandmeid, nagu puidutagavara, rinnaspindala, juurdekasv jne. Erametsade puhul niipalju avalikke andmeid pole, eelkõige on mitteavalikud olulised metsa majandusandmed, samuti omaniku andmed.

Erametsa kohta näeb kõiki andmeid juhul, kui omanik ise on andmed metsa kohta avalikuks muutnud. Senini oli see kohustuslik juhul, kui metsaomanik soovis esitada metsateatist elektrooniliste kanalite kaudu otse metsaregistrisse. Metsaseaduse muudatuste järgi andmete avalikustamise nõue aga kaob.

Esimesest septembrist hakkasid kehtime mitmed metsaseaduse muudatused, nii mõnedki neist on seotud ka metsaregistriga. Nii on erametsaomanikel jätkuvalt võimalus esitada metsaregistrisse elektrooniliste kanalite kaudu metsateatis, mille suhtes toimub esmalt automaatkontroll. Nõuetele vastava taotluse korral selgub raieõigus e-keskkonnas loetud minutitega, kui menetlus ei vaja Keskkonnaameti hinnangut.

Metsaregistri teemakaardid

Üheks metsaregistri võibolla veel vähetuntud rakenduseks on võimalus vaadata teemakaardilt võimalikke uuendusraiete, sh lageraiete piirkondi. Sealjuures peab aga vaataja arvestama sellega, et teemakaart kajastab viimaste inventeerimiste andmeid ning teemakaart ei arvesta ka metsaseaduses ettenähtud piirangutega (näiteks kõrvuti asetsevate alade summaarne pindala ja naaberala uuenemine).

Seepärast tuleb meeles pidada, et metsaregistri teemakaardi andmed ei anna mingit alust uuendusraiete tegemiseks ja kavandamiseks, tegu on vaid informatiivsete andmetega.
Teemakaardi ja tegeliku elu andmed ei pruugi ka kokku langeda, näiteks võib olla kaardil kujutatud mets olla looduses juba kadunud. Eriti palju võib selliseid juhtumeid ette tulla Valgamaal, mida räsis aastatagune torm. Kui metsala kohta pole uusi inventeerimisandmeid registris olemas, ongi võimalus vastuolude tekkimiseks.

Värskemad andmed on aga leitavad ortofotolt, kus metsatundjatele leidub palju infot. Selgelt on näha raiutud alad, näiteks on lehtpuumets oluliselt heledam kui okaspuumets.

Metsaregistri avaliku vaatega saab tutvuda aadressil register.metsad.ee/avalik ja metsateatise esitamiseks aitab vajadusel metsateatise-esitamise-kasutusjuhend.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Põllumehe Teataja, selle ja teiste maaeluteemaliste artiklitega saate tutvuda aadressil pollumeheteataja.ee.

The post Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas appeared first on Metsaühistu.

Toetuse taotluse vormistamiseks esita ühistule tehtud tööde eest saadud arve, selle tasumist kinnitav maksekorraldus ja andmed inventeeritud metsamaa kohta. Asjaajamine on lihtsam, kui võtad kaasa või saadad ühistule elektrooniliselt metsamajandamiskava või vähemalt koopia kava tiitellehest.

Kui oled lasknud ainult metsa inventeerida, on toetuse suurus kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta, kui lisaks on koostatud ka metsamajandamiskava, on toetuse suurus kuni 14,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetust on võimalik taotleda kord kümne aasta jooksul.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on kohustuslik, kui soovid teha harvendus- ja uuendusraiet. Inventeerimisandmete (metsa liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms) põhjal koostatud metsamajandamiskava annab metsaomanikule lisaks inventeerimisandmetele soovitusi edasisteks metsatöödeks.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsamajandamiskava kehtivus, vajadusel kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust oma metsaühistuga.

Kõikide ühistute andmed leiad Erametsakeskuse kodulehelt.

The post Läheneb metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Uues süsteemis on metsaomanikul parem juurdepääs tema metsamaaga seotud andmetele. Nii on igale omanikule kättesaadavad täisulatuses metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uus on volitamiste süsteem, see tähendab et metsomanikul on võimalik volitada erinevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil. Kõik kasutajate tegevused logitakse infosüsteemis ning neid on võimalik hiljem leida.

Uuendatud metsaregistris on metsaomanikel taas võimalik esitada ka elektroonilist metsateatist. Kuna selles osas on toimunud muutusi, koostas keskkonnaamet metsaomanikele juhendi metsateatise esitamiseks. Tegutseda tuleks järgmiselt:

• Liigu internetis aadressile register.metsad.ee
• Vajuta nuppu „logi sisse“
• Logi portaali
• Avaneb metsaportaali omaniku vaade, kus vajuta nuppu „MINU“
• Süsteem kuvab Teile kuuluvad metsamaa kinnistud
• Valige kinnistu, kuhu Metsateatis esitada
• Kinnistu kuvatakse kaardi keskel ja vasakul avaneb ka kinnistu metsaeraldiste loetelu
• Vali kas katastriüksus, kõik eraldised, või üks eraldis
• Vajuta nuppu „ lisa metsateatisele“
• Avaneb metsateatise digitaalne eeltäidetud vorm. Vormil tuleb täita punasega tähistatud lahtrid. Nupuga, „lisa“ saab metsateatisevormile täiendavalt eraldisi lisada. Kui metsateatis on täidetud, vajuta nuppu „esita“
• Metsateatisega esitatud tegevuste menetluse kulgu ja Keskkonnaameti tehtud registreeringute väljatrükke saab teha vajutades nuppu „minu metsateatised“
• Avanevas aknas „ Minu üksuste (kinnistute) Metsateatised saab metsaomanik jälgida kinnistute kohta esitatud metsateatiseid ja nende menetluse kulgu Keskkonnaametis. Samal töölehel on võimalik teha ka menetletud metsateatiste koondväljatrükke ja seda ühe KINNISTU kohta korraga.
  Vajutades nuppu „KÕIK“ näeb omanik kõiki temale kuuluvate kinnistute metsateatiseid. Lahtritesse filtreid (Kinnistu nimi, katastri nr, staatus) saab kuvada soovitud kinnistu eraldiste loetelu ja seejärel teha all servas oleva nupuga „Teatiste väljavõte“ endale vajaliku väljatrüki.

Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks.

The post Tööd alustas uuenenud metsaregister appeared first on Metsaühistu.