Igapäevaselt hoopiski haridusvallas tegutsev Mati Sepp iseloomustab ennast kui väikeomanikku. Ligikaudu seitse hektarit (pool sellest Harjumaal ja pool Läänemaal) metsa on aga tegelikult Eesti keskmine metsaomand. Tõsi – majandada on seda raske ning seepärast tekkis Matil ka kümmekond aastat tagasi huvi Metsaühistu vastu. „Eelkõige tõukas liituma huvi ühistegevuse ning pakutavate teenustega metsandusalaste koolituste ja nõustamis kohta,“ räägib metsaomanik. Pakutavate teenustega on ta kursis, kuid endal pole veel olnud vajadust midagi suuremat ette võtta. Küll aga on see lähiaja plaan: „Ette tuleb võtta poolteist hektarit lageraie metsastamist, neli aastat tagasi oli suur tuulemurd,“ plaanib metsaomanik.

Harjumaa mees Hannes Matsina on tegelikult riigiteenistuja, kuid huvi metsa vastu oli tal juba ammu. Nii saidi kolmteist aastat tagasi ostetud Saue kanti jupp metsa – kokku ligi seitsekümmend hektarit. Loogiliseks sammuks oli seejärel liitumine Metsaühistuga: „Kümme aastat tagasi liitusin metsaühistuga. Tol ajal hakkasid nad arenema ja algaja metsaomanikuna oli ka mul sellist tuge vaja. Sel ajal oli ühistus ka liikmeid vähe, aga abi oli suur. Kõik esimesed tööd – lõikamised ja hooldused tegin metsaühistu abiga,“ meenutab Hannes. Ta toob välja ka sellise huvitava fakti, et just tema oli Põhja-Eesti Metsaühistu esimese metsameistri esimene klient.

Ühistu tööga jääb Matsina üldiselt rahule. „Varem oli rohkem abi vaja, aga viimasel ajal olen ise hakkama saanud. Ega tegelikult suuri töid pole ka teinud. Ühistust välja astumist pole kaalunud, hiljuti oli ka paar väga huvitavat õppepäeva, kus sain osaleda. Ja abi sain ka uue metsamajanduskava koostamisel. Seda ju ise ei saa, tuleb ikka läbi ühistu teha.

Kümne aastaga on ühistu kasvanud, muutunud teenuste pakkujaks. Mulle isiklikult meeldiks küll väiksem ja kodusem ühistu, aga ilmselt oleks siis teenuste valik väiksem. Eks muidugi suure ühistu sees saab ka väiksema seltskonnaga suhelda ja ühiseid asju arutada. Aga muidugi sellist isiklikku sidet enam ei ole, nagu alguses oli,“ räägib metsaomanik.

Mitmeid mõtteid on Matsinal ka metsanduse tuleviku kohta – nimelt on ta veendunud, et maaelu seisukohalt oleks seda valdkonda vaja rohkem toetada. „Mina tahaksin ise oma metsa rohkem üles töötada. Algusaastatel anti toetust ka tööriistade ostuks, aga nüüd seda enam ei ole. Aga kogu tehnika on nii kallis, et ise endale seda hankida ei jõua. Tegelikult tahaks, et oleks ka selline toetus, mis aitaks materjali väärindada – tuleks rohkem väikseid saekaatreid ja asju maale.“

The post Metsaühistu pakub metsa majandamisel omanikule kindlust appeared first on Metsaühistu.

Metsa võivad majandada vaid need erametsaomanikud, kes on metsaühistu liikmed. Metsaühistusse kuulumata ei saa metsaomanik raielubagi (metsateatist).

Vale! Oma metsa võivad majandada kõik metsaomanikud, kuid seda tegevust reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Metsaühistusse kuuluval metsaomanikul on eeliseks aga see, et vajadusel saab ta alati Metsaühistust nõu ja abi tööde läbiviimiseks.

Metsaühistusse mittekuuluv metsaomanik võib oma metsas koristada vaid tormimurdu ja raiuda kuni 20 tihumeetrit.

Vale! Metsaühistusse mittekuuluval metsaomanikul on samasugused õigused oma metsa majandamiseks nagu ühistu liikmel. Selle väite puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui kuni 20 tihumeetri puidu raiumisel ei ole metsaomanikul tõesti vaja taotleda ühtegi luba või puidu oma tarbeks kasutamisel täita ühtegi paberit, siis suurema mahuga tormimurru puhul tuleb esitada metsateatis ja teavitada Keskkonnaametit metsa kahjustusest.

Metsatööd erametsas.

Metsamajanduskava saavad tellida vaid metsaühistu liikmed, mitteliikmetest erametsaomanikele kava ei tehta.

Vale! Metsamajandamiskavasid koostavad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning neid tehakse kõigile metsaomanikele, kes seda soovivad. Metsaühistu kaudu on aga metsakorralduskava tellimine soodsam kui ise otse vastava ettevõtte poole pöördudes.

Metsanduslike toetuste taotlemisega käivad kaasas ranged kohustused oma metsa majandada ja teha metsas lageraie. Samuti käib toetustega kaasas kohustus pritsida metsa taimekaitsevahenditega.

Suuremas osas vale! Erinevad metsanduslikud toetused on erineva eesmärgiga ning toetust saanud metsaomanikul on kohustus teha konkreetse toetusega seotud töid (näiteks kui oled taotlenud toetust valgustusraie tegemiseks, on kohustus see raie ka etteantud ajaperioodi jooksul teha).

Lageraie tegemise kohustust ei käi kaasas aga ühegi metsandusliku toetusega. Keemilisi taimekaitsevahendeid Eesti metsades kasutada ei tohi, erandiks on vaid männikärsaka tõrjeks kasutatav vahend, kuid ka selle vahendi kasutamise asemel on levimas metsataimede vahatamine. Nii et kohustust pritsida metsa taimekaitsevahenditega toetustega kaasas ei käi. Juurepessu tõrjeks kasutatav vahend ei ole keemiline!

Metsateatise saavad erametsaomaniku metsa kohta võtta suvalised metsafirmad. Kui teatis on võetud, ei saa metsaomanik enam raiet takistada.

Vale! Metsateatist saavad esitada vaid metsaomanik või tema volitatud esindaja(d), keda omanik on ise selleks volitanud. Suvalisel metsafirmal ei ole selleks õigust. Kui teatis on võetud metsaomaniku õigusi rikkudes, tuleb sellest koheselt informeerida politseid ka keskkonnaametit kui metsateatisi menetlevat riigiasutust.

Väga tihti raiuvad metsaühistud metsi öö varjus, et saaks omanike teadmata maha võtta väikesi metsatükke.

Vale! Metsaühistud ei raiu mitte kunagi omaniku teadmata metsa. Kui metsamasin ka töötab öösel, on see seotud ratsionaalse ajakasutusega. Tööde kvaliteetseks läbiviimiseks kasutab Metsaühistu kogenud koostööpartnereid. Raietööde lõppedes hoolitseb Metsaühistu, et lank oleks korrastatud, korraldab puidu kokkuveo esmasele laoplatsile ja transpordi puidu lõppostja juurde.

Eramets annab vägevat palki.

Üldjuhul võtavad metsaühistud enampakkumisi korraldades oma teenustasu raiemahu tihumeetritelt, mitte raie lõpphinnast. Metsaühistutel pole vahet, milliseks kujuneb raie hind, sest oksjonitasu on eelnevalt fikseeritud ning neid ei huvita, et raie müüja saaks oma puidu eest võimalikult kõrge hinna.

Vale! Metsaühistu kaudu enampakkumise korraldamine on nii raieõiguse kui metsakinnistu müügi korral omanikule tasuta. Tehingu tasu (2-4% tehingu maksumusest raieõiguse müügi korral ja 0,5-2% tehingu maksumusest metsakinnistu müügi korral) tasub ostja. Metsaühistu kui metsaomanike enda ühenduse eesmärk on alati see, et omanik saaks oma vara eest väärika hinna.

Siin artiklis välja toodud müüdid ja eksiarvamused ei anna täit ülevaadet kõigist neist, mis peituvad netiavarustes ja inimeste peades. Siit ka üleskutse kõigile huvilistele – kui teil on mõni küsimus Metsaühistu kohta, võtke meiega ühendust. Kõik küsimused on alati oodatud. Otseallikas on alati parim infoallikas!

The post “Müütiline” Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt. “Meie keskmine erametsaomanik on üsna väikese metsaomandiga. Üksi jääks ta majandamisega hätta, kõiki töid ise teha või korraldada ta ei jõua. Siinkohal tulebki appi ühistu. Meie pakume talle täisteenust- nõustamine, toetuste saamine, maapinna ettevalmistamine, taimede hankimine, hooldus, raietööde korraldamine, puidu müük. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid, See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,” tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd.

Metsaühistu põhitöö käib metsas. Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson oma igapäevases keskkonnas.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. “Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,” räägib Adson. “Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,” selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Erametsaühing on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. “Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, see on tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,” väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Tulevikku vaadates usub Adson, et metsaühistud peavad arenema. “Praegu on ühistutele väga oluline riiklik toetus, kuid ainult sellele tegevust rajada ei saa. Toetused võivad ühel hetkel kaduda, siis tuleb ise hakkama saada. Väike ühistu aga seda ei suuda. Näiteks puidu ühismüük on üks koht, kust ka ühistu saab tegevuseks vahendeid. Aga ühismüügis osalemine eeldab, et ühistu pakub oma liikmetele ka muid teenuseid – kindlasti raie korraldamist, väljavedu, metsa uuendamist. Ja seda kõike suudab pakkuda vaid arenenud, piisava arvu liikmetega ühistu,” selgitab Adson.

Valgamaa Metsaühistul on väärt kogemusi jagada ka väliskülalistele. Pildil Atso Adson Läti erametsaomanikke võõrustamas.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. “Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küllap tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,” usub Atso Adson.

Päris sünnipäeva eel kolis Valgamaa Metsaühistu ka uutesse kontoriruumidesse. Kui senini võeti metsaomanikke ja teisi külastajaid vastu ühes väikeses kabinetis, siis nüüd on Metsaühistu käsutuses olev ruum vähemalt kaks korda suurem. Valgamaa Metsaühistu kontor asub jätkuvalt Valga maavalitsuse majas, kuid teises tiivas. Ühel korrusel asutakse koos Maa-ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindustega.

The post Valgamaa Metsaühistu tähistas sünnipäeva appeared first on Metsaühistu.