<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>metsa müük Archives - Metsa&uuml;histu</title>
	<atom:link href="https://metsauhistu.ee/tag/metsa-muuk/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://metsauhistu.ee/tag/metsa-muuk/</link>
	<description>Majandame metsa &#252;heskoos vastutustundlikult</description>
	<lastBuildDate>Tue, 24 Mar 2026 06:20:39 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2020/09/cropped-cropped-metsauhistu-web-icon-1024-alpha-270x270-1-1-32x32.png</url>
	<title>metsa müük Archives - Metsa&uuml;histu</title>
	<link>https://metsauhistu.ee/tag/metsa-muuk/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Metsaühistu on müügiprotsessis alati müüja poolel</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/metsauhistu-muugiprotsessis-alati-muuja-poolel/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[metsauhistu]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 May 2019 04:10:16 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[enampakkumised]]></category>
		<category><![CDATA[metsaoksjon]]></category>
		<category><![CDATA[Allar Luik]]></category>
		<category><![CDATA[Erki Sok]]></category>
		<category><![CDATA[metsa müük]]></category>
		<category><![CDATA[puidumüük]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.metsauhistu.ee/?p=17269</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kui uurida internetist, millised on inimeste kogemused metsa ja metsamaa müügil, võib leida mitmesuguseid lugusid. Toome siinkohal välja kaks neist, mis pärinevad Perekooli foorumist. Autorid on anonüümsed: Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/metsauhistu-muugiprotsessis-alati-muuja-poolel/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/metsauhistu-muugiprotsessis-alati-muuja-poolel/">Metsaühistu on müügiprotsessis alati müüja poolel</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Kui uurida internetist, millised on inimeste kogemused metsa ja metsamaa müügil, võib leida mitmesuguseid lugusid. Toome siinkohal välja kaks neist, mis pärinevad Perekooli foorumist. Autorid on anonüümsed:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest elatuvad ja pärast müüvad ostetu ise metsafirmale või oksjonil maha.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja teine:</p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>toetan ka oksjoni mõtet. Kohe hakkavad helistama firmad otse omanikul kui raieluba väljastatakse, pakuvad oluliselt vähem kui oksjoni keskkonnas on võimalik saada. Oleme 2 korda oksjonit kasutanud ja vahed on olnud 25% suurused, mida telefonis on pakutud otse. Juurde käib alati jutt, et oi oksjonile pole mõtet. </em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Neist, ja teistestki lugudest jääb kõlama mõte, et otse mõne ostjaga suheldes võib petta saada – hind on niru ja igal juhul üritatakse müüjat pügada. Ilmselt on nii ja on ka teisti, kuid metsa müügiks on olemas ka võimalus, kus petta kindlasti ei saa.</p>



<h2 class="wp-block-heading">Raieõiguse müük</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nimelt saab metsaomanik Metsaühistust abi ka siis, kui soovib oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Enamasti paneb metsaomanik müüki raieõiguse, mis on kiireim viis raha saamiseks, kuid saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Enne müügiprotsessi aitab Metsaühistu hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel viib ühistu läbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghind. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.</p>


<div class="wp-block-image">
<figure class="aligncenter"><img decoding="async" src="https://www.metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2019/05/puidumüük_metsaühistu.jpg" alt="Puidumüük. Metsaühistu." class="wp-image-17270"/></figure>
</div>


<p class="wp-block-paragraph"></p>



<h2 class="wp-block-heading">Paberimajandus korda</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal. Leping arvestab eelkõige müüja huvidega. Kui müüja soovib, siis saab Metsaühistu teha ka järelvalvet tehtavate tööde üle.</p>



<h2 class="wp-block-heading">Läänemaa Metsaühistu näide</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Nii raieõiguse kui kinnistute enampakkumisi korraldavad kõik metsaühistud. Allar Luik Läänemaa Metsaühistust selgitas, et see ei ole metsaühistu igapäevategevus, kuid päris tihti seda neilt siiski küsitakse. Samas püüab metsaühistu alati kinnistu müügisooviga tulnud inimesele pakkuda välja ka teisi variante – müüa näiteks raieõigus või majandada ise oma metsa. Kui omanik on aga müügi kindlalt otsustanud, pannakse kinnistu enampakkumisele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Luik lisas, et kinnistumüüjate seas on Läänemaal mitmeid rootslasi – endiste rannarootslaste järeltulijaid, kes on kaotanud sideme Eestiga ning ei soovi rohkem siin kinnisvara omada. Eestlastest kinnistumüüjate hulgas on põhiliseks kaks müügipõhjust. Päris tihti on müüjateks inimesed, kes on saanud metsamaa päranduseks, aga nüüd, olles ise juba vanemas eas, ei leita oma järeltulijate hulgas enam inimesi, kes sooviksid metsandusega edasi tegeleda. Ja teiseks inimesed, kelle jaoks ongi metsamaa olnud pensionifondiks. Aktiivsest tööelust tagasi tõmmates soovitakse olemasolev kinnisvara realiseerida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hinnakujundus on Allar Luige sõnul õige keeruline tegevus. Lihtsam on see raieõiguse müügil, kui hinna määramise aluseks on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit. Kinnistu müügil on võimalikku hinda aga keerulisem määrata. Näiteks kui kinnistul kasvab noort metsa, võib see mõne ostja jaoks olla just hinda tõstev tegur, teise jaoks aga langetav. Siiski kehtib üks reegel – alghinna otsustab lõplikult müüja ning metsaühistu jääb selles protsessis soovitajaks ja nõuandjaks. Liiga madalat alghinda esineb Luige sõnul haruharva, kuid liiga kõrgelt on oma vara väärtust hinnatud küll. Ühistu asjatundjad püüavad siis ostjale soovitada alghinda langetada, aga kui ostja sellest keeldub, on see tema otsus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Liiga madala alghinna kohta ütles Luik ka seda, et tegelikult selgub lõpphind ju enampakkumise käigus ning tegelikult võiks mõne asja panna müüki ka eurose alghinnaga – lõpphind tõuseks ikkagi enam-vähem turuhinna tasemeni. Praktikas seda siiski proovitud pole, kuigi mõned oksjoniportaalid on müüjaid peibutanud ligi 300% hinnatõusuga – ülimadal alghind tagab suure hinnatõusu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühistu korraldatud enampakkumistel on ostjate põhiring enam-vähem välja kujunenud – nendeks on tugevamad Läänemaal tegutsevad metsandusettevõtted. Kuid aeg-ajalt osalevad ka väiksemad firmad ning eraisikudki – näiteks müüja naabrid. Ühistul on kehtestatud ka omad reeglid ostjatele, nii lülitatakse enampakkumistest välja näiteks püsivalt maksuvõlgades olevad ettevõtted. Palju neid muidugi ei ole ning tehingute lõpetamist on ette tulnud vaid mõned üksikud korrad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Allar Luik lisas, et vähemalt Läänemaal on kõige rohkem nõutud kinnistud, mis asuvad hea juurdepääsuga paigas, kus töid saaks teha aasta läbi.</p>



<h2 class="wp-block-heading">Võrumaa Metsaühistu näide</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Raieõiguse ja ka kinnistute müügiga tuleb aktiivselt tegeleda ka Võrumaa Metsaühistus. Ühistu esindaja Erki Sok rääkis, et enampakkumised on vaid väike osa ühistu tegevusest. Põhirõhk läheb siiski metsamaterjali ühismüügile, mille mahud kasvasid läinud aastal oluliselt – metsaühistu kaudu müüdi 33441 tm puitu ja raieõigust, mis on ühistu tegevusaja suurim tulemus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Head hinda on metsaomanikud saanud läbi raieõiguse võõrandamise enampakkumise, rääkis Sok. Eelmisel aastal kasvas Võrumaa Metsaühistus ka raieõiguse võõrandamise enampakkumiste maht ligi 9000 tm võrra. Enampakkumiste keskmine müügi hind (omanikule kätte) oli Võrumaa Metsaühistus läinud aastal 41,18 €/tm, kõige parema müügiakti keskmine hind omanikule kätte oli aga 66,23 €/tm. Selle hinnaga müüdi männipalki. Kõige madalama keskmise hinna andis aga lehtpuu küttepuu müük, tulemuseks jäi 8,22 €/tm. Nende hindade puhul tuleb aga arvestada ka sellega, et eelmisel aastal oli puidu hind rekordiliselt kõrge.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Enampakkumiste korraldamine on Võrumaa Metsaühistus sama, nagu mujalgi ühistutes. Üldpõhimõte on see, et metsaühistu on alati müüja poolel ning tema huvide eest väljas. Kogu müügiprotsess on võimalikult läbipaistev ning Metsaühistu korraldatud enampakkumistel ei või osaleda ühistus töötav isik, tema äriühing, abikaasa, lähisugulased ja nendega seotud äriühingud.</p>



<h2 class="wp-block-heading">Enampakkumised</h2>



<p class="wp-block-paragraph">Metsaühistute enampakkumiste info on alates sellest aastast koondatud <a href="https://www.metsauhistu.ee/enampakkumised-rubriik/enampakkumised/">Metsaühistu kodulehele</a>. Ostuhuvilised saavad seal tutvuda aktiivsete enampakkumistega ning põhiinfoga müügiobjekti kohta. Pakkumiste dokumendid väljastab ning pakkumise tingimused kehtestab pakkumise korraldaja.</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/metsauhistu-muugiprotsessis-alati-muuja-poolel/">Metsaühistu on müügiprotsessis alati müüja poolel</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Muutunud tulumaksukord on kaasa toonud metsamüügi mõtted</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/muutunud-tulumaksukord-kaasa-toonud-metsamuugi-motted/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[metsauhistu]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 07 Dec 2018 11:55:36 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[metsa müük]]></category>
		<category><![CDATA[raieõigus]]></category>
		<category><![CDATA[raiutud metsamaterjali võõrandamine]]></category>
		<category><![CDATA[tulumaks]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.metsauhistu.ee/?p=16893</guid>

					<description><![CDATA[<p>Käesoleva aasta algusest kehtima hakanud tulude deklareerimise muudatus on andnud omalaadse järelmõju ka metsandusse, kuna see muudatus on pannud paljud inimesed mõtlema oma metsamaa müügi peale. Alates 1. jaanuarist 2018 rakendus Eestis kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus, kuid mis sissetuleku suurenedes väheneb nullini. Sisuliselt kehtestati &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/muutunud-tulumaksukord-kaasa-toonud-metsamuugi-motted/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/muutunud-tulumaksukord-kaasa-toonud-metsamuugi-motted/">Muutunud tulumaksukord on kaasa toonud metsamüügi mõtted</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>				Käesoleva aasta algusest kehtima hakanud tulude deklareerimise muudatus on andnud omalaadse järelmõju ka metsandusse, kuna see muudatus on pannud paljud inimesed mõtlema oma metsamaa müügi peale.</p>
<p>Alates 1. jaanuarist 2018 rakendus Eestis kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus, kuid mis sissetuleku suurenedes väheneb nullini.</p>
<p>Sisuliselt kehtestati Eestis astmeline tulumaks, mis aga metsaomanikele tõi kaasa põhimõttelise muudatuse oma tulude deklareerimisel. Varasematel aastatel, kui aastane tulumaksuvaba määr oli aastas 2160 eurot, ei mõjutanud palgatööle lisaks saadud sissetulekud palgatöö tulumaksuvaba määra. Nüüd on olukord teine.</p>
<p><img fetchpriority="high" decoding="async" class="alignright size-full wp-image-16894" src="https://www.metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2018/12/tulumaks-metsamuuk-metsauhistu.jpg" alt="tulumaks metsaühistu" width="800" height="533" /></p>
<p>Näiteks kui inimese brutopalk on 1200 eurot kuus, saab ta praeguse tulumaksukorra juures kasutada ära maksimaalse maksuvaba tulu määra. Kui ta aga saab samal aastal metsakinnistu müügist veel ka 15 000 eurot, siis tõuseb tema aastatulu juba 29 400 euroni ja ta kaotab töiselt teenitud tulu pealt tulumaksuvabastuse.</p>
<p>Kuna metsanduse maksutemaatika on alates sellest aastast muutunud veelgi keerulisemaks, siis on ka uus ja tunduvalt komplitseeritum tulude deklareerimise kord toonud kaasa olukorra, kus eriti omandireformi käigus tagastatud kinnistute omanikud on hakanud kaaluma oma kinnistute müüki.</p>
<h3>Järsk huvi müügi vastu</h3>
<p>Eestis on viimastel aastatel järjest vähenenud metsamaamüügi tehingute arv, kuid käesolev aasta on toonud erandi. Maa-ameti statistika kohaselt oli Hiiu- ja Viljandimaal novembri seisuga tehtud juba rohkem metsamaa tehinguid kui mullu tervel aastal kokku ning teistes maakondades oli novembri seisuga tehingute arv mullusest küll veel väiksem, kuid samas tempos jätkudes jääb tänavune metsatehingute mullusega samale tasemele, mitte ei vähene trendikohaselt.</p>
<p>Tarmo Lees Põlvamaa Metsaühistust ütles, et nende poole pöörduvad sageli inimesed, kes kaaluvad oma tagastatud metsamaa müügiplaane. “Praegu ongi välja kujunenud olukord, kus müügipoolel on eraisikud ja ostupoolel valdavalt ettevõtted, kes ostavad metsamaad kokku,” rääkis ta.</p>
<p>Tarmo Leesi sõnul põhjustab müügisurvet lisaks ka praegune kõrgkonjunktuur metsanduses ning inimeste ebakindlus tuleviku ees. “Paljud müüjad on praegu eakamad inimesed, kellele on kunagi nende maa tagastatud ja kes saavad seda müüa tulumaksuvabalt. Kuid vaadates meie ebastabiilset maksupoliitikat, on neil hirm, et taoline tulumaksusoodustus võib tulevikus ära kaduda, kuigi minu hinnangul selleks alust pole,” ütles ta.</p>
<h3>Soovitus – ärge müüge!</h3>
<p>Kuigi praegu on hinnas nii metsamaterjal kui ka metsamaa, on ostuhuvi kõrgetele hindadele vaatamata ülisuur. Tarmo Lees soovitas siinkohal mõelda, miks kõik siis tahavad metsa osta.</p>
<p>“Nagu ma ütlesin, on praegu metsamaa ostu-müügitehingute ostupoolel valdavalt ettevõtted. Miks? Vastus on ühene: vaatamata kõrgetele hindadele näevad nad, et ostmine tasub kõrgetele hindadele pikas perspektiivis ära, sest metsamaa ja – materjali hind on ju pidevalt ajas tõusnud,” rääkis ta.</p>
<p>Lees tõi näite eelmisest buumisaastast 2008, mil Põlvamaal oli metsamaa mediaanhind 1100 eurot/ha, kuid mis praegu on juba ligi kolm korda kõrgem ehk 2919 eurot/ha. Kui võrrelda seda aga mediaanpalgaga, siis kümme aastat tagasi, mil mediaanpalk oli 646 eurot kuus, oleks hektari metsa ostmiseks läinud Põlvamaal kaks kuupalka. Praegu on mediaanpalk ligi kaks korda kõrgem ehk 1014 eurot kuus, kuid nüüd kuluks hektari metsamaa ostmiseks juba ligi kolm kuupalka.</p>
<h3>Tasub majandada ise</h3>
<p>Tarmo Lees soovitaski seega majandada metsa ise ning kasutada sealjuures ära ka seadusega lubatud maksuerisusi, mis aitavad minimeerida metsa majandamisest saadud maksutatavat tulu.</p>
<p>Nimelt kehtib aates 2012. aastast kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule maksuarvestuse erikord, mis võimaldab metsatulust saadud kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Koos teiste erisustega on maksumäära võimalik mõnel juhul viia isegi nullini.</p>
<p>“Ise maksude rägastikus orienteeruda on keeruline, mistõttu tasub pöörduda metsaühistute poole, kust saab tasuta asjatundlikku nõu,” ütles Tarmo Lees. “Ise metsa majandades ja erinevaid maksuerisusi kasutades saab metsaomanik oma tulumaksukoormust vähendada ja teisalt jätta esivanemate metsamaa alles tulevastele põlvedele.”</p>
<p>&nbsp;</p>
<h2>Metsa majandades pööra tähelepanu maksudele</h2>
<p>Alates 2012. aastast kehtestati kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule maksuarvestuse erikord. Metsatulust saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.</p>
<p>Näiteks kui raieõiguse müügist saadi tulu 2018. aastal, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2021. aasta tuludeklaratsiooni alusel. Tulu saamise ja kasu maksustamise vahelisel ajavahemikul tehtud metsa majandamise kulud võib kasust maha arvata.</p>
<p>Metsa majandamise kulusid saab deklareerida, kui metsa majandamine on kooskõlas metsaseaduses sätestatuga. Metsaseaduse § 16 kohaselt metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Kui metsaseadusega on kehtestatud nõue esitada majandamistegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatis, peab Keskkonnaamet olema lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.</p>
<p>Arvesse saab võtta dokumentaalselt tõendatud majandamiskulud. Tulumaksuga mittemaksustatud toetuse arvelt tehtud kulusid ei saa kasust maha arvata.</p>
<p>Näiteks osteti metsa uuendamiseks istikuid 875 euro eest ja istikute ostuks saadi riigilt metsa uuendamise toetust 700 eurot. Maksuarvestuses saab majandamise kulusid deklareerida selles osas, mis tehti omafinantseeringu arvelt ehk 875 – 700 = 175 eurot.</p>
<p>Kui metsa majandamiseks tehti kulutusi rohkem, kui metsatulult kasu saadi, saab ka metsa majandamiseks tehtud kulud edasi kanda kuni kolmele aastale.</p>
<p>Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus müügihinnast maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügiga seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamise kulud.</p>
<p>Autor: Sander Silm<br />
Aritikkel ilmus esmakordselt <a href="http://www.lounaleht.ee/?page=1&amp;id=25556" target="_blank" rel="noopener">Lõunalehes 29.11.2018</a><br />
Allikas: EMTA		</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/muutunud-tulumaksukord-kaasa-toonud-metsamuugi-motted/">Muutunud tulumaksukord on kaasa toonud metsamüügi mõtted</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/po%cc%83lvamaa-metsau%cc%88histul-nuud-tuhat-liiget/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[metsauhistu]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 05 Nov 2018 06:29:28 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[Põlvamaa]]></category>
		<category><![CDATA[metsa müük]]></category>
		<category><![CDATA[metsamajandamine]]></category>
		<category><![CDATA[puidu müük]]></category>
		<category><![CDATA[Tarmo Lees]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.metsauhistu.ee/?p=16851</guid>

					<description><![CDATA[<p>Oktoobri alguses liitus Põlvamaa Metsaühistuga Endel Metsaluik, kellest sai Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige. Sel puhul sai ta ühistult kingituseks 1000 taimeistikut. Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 ha metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/po%cc%83lvamaa-metsau%cc%88histul-nuud-tuhat-liiget/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/po%cc%83lvamaa-metsau%cc%88histul-nuud-tuhat-liiget/">Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>				Oktoobri alguses liitus Põlvamaa Metsaühistuga Endel Metsaluik, kellest sai Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige. Sel puhul sai ta ühistult kingituseks 1000 taimeistikut.</p>
<p>Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 ha metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel Metsaluik mõtlema ka metsa majandamise peale. Ja siinkohal andsid selleks tõuke agressiivsed metsaülesostjad.</p>
<p>“Tegelikult saigi kõik alguse sellest, et ma sain pidevalt telefonikõnesid, kus muudkui üritati minu metsa osta,” meenutas ta. “Mul tekkis küsimus, mis valu just minu metsaga on ja sealt tuli mõte hakata ise oma metsa majandama ja seeläbi tekitada talule juurde veel üks tegevusvaldkond.”</p>
<p>Metsaluige sõnul sai ta mõtte liituda metsaomanikke koondava Põlvamaa Metsaühistuga oma sõbralt, kes oli juba ühistu liige ning ühistu tegevusega väga rahul.</p>
<p><img decoding="async" class="alignright size-full wp-image-16852" src="https://www.metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2018/11/polva-metsauhistu-tarmo-lees.jpg" alt="Põlva Metsaühistu Tarmo Lees" width="1024" height="683" /></p>
<p><em>Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige on Endel Metsaluik, kellele ühistu juhatuse liige Tarmo Lees (vasakul) andis sellel puhul üle kopsala kingituse – 1000 taimeistikut.</em></p>
<p>&nbsp;</p>
<h3>Eesmärk &#8211; metsa võimalikult palju väärindada</h3>
<p>Metsaluik lisas, et tema ei pea metsamajandamise all silmas mitte niivõrd puidu kiiret müüki, kuivõrd metsa saadava puidu võimalikult kaugele väärindamist.</p>
<p>“Ma olen väljaõppinud tisler ja tean, et kvaliteetset õhkkuiva ja korralikult staabeltatud lauda on mööblimeistritel alati vaja. Praegu kuivatatakse puit kiiresti kuivatites, kuid selle puidu kvaliteet pole võrreldav paar aastat õhu käes kuivanud laua või prussiga,” rääkis ta.</p>
<p>Talunik lisas, et maal ellujäämiseks ei piisa ainult toorme müügist, mistõttu on ka tema talu alustanud omakasvatud kartuli koorimisega ja müügiga ja seda mõtteviisi tahetakse rakendada ka metsamajandamisel. Seda enam, et metsa on vaid 11 ha, mistõttu soovib ta saada sealt maksimaalset tulu ja samuti kavatseb Endel Metsaluik oma tulevase uue maja palgid saada just kodumetsast.</p>
<p>&nbsp;</p>
<h3>Lõuna-Eesti metsaomanikud usuvad ühistegevusse</h3>
<p>Põlvamaa Metsaühistu on üks kaheksast ühistust, mis on koondunud üle Eesti tegutseva ühtse Metsaühistu märgi alla.</p>
<p>Praegu koondab Metsaühistu võrgustik juba 5000 liiget, kuid eriti hindavad ühistegevust Lõuna-Eesti metsaomanikud, kuna Põlvamaa Metsaühistul on juba 1000 liiget ning Võrumaa  Metsaühistul on 1000 liikme maagilisest piirist puudu mõnikümmend metsaomanikku. Valgamaa Metsaühistu liikmete arv jääb pooletuhande piirimaile.</p>
<p>Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnul on ühistute populaarsuse kasvu taga asjaolu, et metsaomanikud on aru saanud, et kõige usaldusväärsem on asju ajada läbi ühistu. “Meie poole võib pöörduda kõikide murede ja küsimustega, metsaühistu võib omaniku soovi korral organiseerida raietöid, hooldusraiet, raietööde järelevalvet, raielangi korrastamist pärast raiet ja puidu müügi ja vajadusel korraldame ka raieõiguse või metsakinnistute enampakkumisi,” loetles Lees ühistu pakutavaid teenuseid.</p>
<p>Põlvamaa Metsaühistu verivärske liige Endel Metsaluik on samuti seda meelt, et metsa ei tasu võõrastele müüa, vaid majandada seda ühistu toetusel ise. “Ettevõtjana tean, et kiire tulu tähendab ka suuri makse ja raha ongi läinud, aga metsa majandamine tagab pideva sissetuleku ka tulevastele põlvedele,” ütles ta.</p>
<p>&nbsp;		</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/po%cc%83lvamaa-metsau%cc%88histul-nuud-tuhat-liiget/">Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Metsa müügil on abiks Metsaühistu</title>
		<link>https://metsauhistu.ee/metsa-muugil-abiks-metsauhistu/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[metsauhistu]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 25 Feb 2019 04:14:19 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[• Metsaühistu®]]></category>
		<category><![CDATA[enampakkumine]]></category>
		<category><![CDATA[metsa müük]]></category>
		<category><![CDATA[raieõiguse enampakkumine]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.metsauhistu.ee/?p=17061</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kui uurida internetist, millised on inimeste kogemused metsa ja metsamaa müügil, võib leida mitmesuguseid lugusid. Toome siinkohal välja kaks neist, mis pärinevad Perekooli foorumist. Autorid on anonüümsed: Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest &#8230; <a href="https://metsauhistu.ee/metsa-muugil-abiks-metsauhistu/">Jätkub</a></p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/metsa-muugil-abiks-metsauhistu/">Metsa müügil on abiks Metsaühistu</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>				Kui uurida internetist, millised on inimeste kogemused metsa ja metsamaa müügil, võib leida mitmesuguseid lugusid. Toome siinkohal välja kaks neist, mis pärinevad Perekooli foorumist. Autorid on anonüümsed:</p>
<p><em>Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest elatuvad ja pärast müüvad ostetu ise metsafirmale või oksjonil maha.</em></p>
<p>Ja teine:</p>
<p><em>toetan ka oksjoni mõtet. Kohe hakkavad helistama firmad otse omanikul kui raieluba väljastatakse, pakuvad oluliselt vähem kui oksjoni keskkonnas on võimalik saada. Oleme 2 korda oksjonit kasutanud ja vahed on olnud 25% suurused, mida telefonis on pakutud otse. Juurde käib alati jutt, et oi oksjonile pole mõtet.  </em></p>
<p>Neist, ja teistestki lugudest jääb kõlama mõte, et otse mõne ostjaga suheldes võib petta saada – hind on niru ja igal juhul üritatakse müüjat pügada. Ilmselt on nii ja on ka teisti, kuid metsa müügiks on olemas ka võimalus, kus petta kindlasti ei saa.</p>
<p><img decoding="async" class="size-full wp-image-17062" src="https://www.metsauhistu.ee/wp-content/uploads/2019/02/metsa-muuk-metsauhistu.jpg" alt="Metsa müük enampakkumised Metsaühistu" width="1024" height="683" /></p>
<p>Nimelt saab metsaomanik Metsaühistust abi ka siis, kui soovib oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa.</p>
<p>Reeglina paneb metsaomanik müüki raieõiguse. Sel juhul aitab Metsaühistu hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistu läbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.</p>
<p>Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghind. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.</p>
<p>Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.</p>
<p>Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.</p>
<p><strong>Paberimajandus korda!</strong></p>
<p>Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada &#8211; kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal.</p>
<p>NB! Metsaühistute enampakkumistega saad tutvuda <a href="https://www.metsauhistu.ee/enampakkumised-rubriik/enampakkumised/">Metsaühistu kodulehel</a>.</p>
<p>&nbsp;		</p>
<p>The post <a href="https://metsauhistu.ee/metsa-muugil-abiks-metsauhistu/">Metsa müügil on abiks Metsaühistu</a> appeared first on <a href="https://metsauhistu.ee">Metsa&uuml;histu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
