Metsakultuuride õnnestumine

Viimaste aastate kevaded ja suved on üllatanud meid nii hilise lumesaju, külmakraadide, kuumalainete ja põuaga kui ka suurte vihmadega. Muutlike ilmastikuolude taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esineb üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise puuliigi ja metsataime tüübiga (avajuurne või potitaim) on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu metsataimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja.

Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Põuase ilmaga on haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajatakse kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad) ja metsataimed, mis asuvad raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.

Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda

Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et metsataimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud metsakultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.

Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel

Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud metsauuendust täiendada. Üksikuid hukkunud metsataimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja puude arv ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate metsataimede miinimumnõuet, siis tuleks metsakultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsa uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.

Metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja kultuuri täiendamiseks

Augusti teises/septembri alguses pooles algab metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja metsakultuuri täiendamiseks. Info selle kohta lisame meie kodulehele ning teavitame oma liikmeid e-kirja teel. Seni tasub oma metsas tiir teha ja vaadata, kui suur osa metsataimi on kasvama läinud ning kas ja kui palju oleks sügisel vaja täiendada. Vajadusel pea nõu ka metsaühistu spetsialistiga.

The post Sügisene kultuuritäiendus – anna uus võimalus kevadel istutatud, kuid suvel hukkunud metsataimedele appeared first on Metsaühistu.

Taimetervise registri kontroll

Taimede hankimisel on oluline silmas pidada, et need ostetaks tootjalt või tarnijalt, kellel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikusse taimetervise registrisse.

Taimetervise register on riigi infosüsteem, mille eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimetervisenõuete täitmise üle. Registrikannet on võimalik Sul  ise kontrollida registri kodulehel.

Viimasel ajal on levinud skeem, kus metsaomanikule pakutakse täisteenust koos istutamisega, aga ei täpsustata kustkohast on istutatavad metsataimed pärit ning kas nende tootmine on vastanud vajalikele nõuetele.

Taimepassi väljastamine

Taimetervise registrisse kandmisega tekib taimede kasvatajal/tootjal ka taimepassi väljaandmise õigus. Taimepass on ametlik dokument või märgistus, mis tõendab istikute vastavust taimetervise nõuetele, need on vabad erinevatest kahjustajatest ja nende kasvatamist registreeritud tootja juures, kelle üle tehakse riiklikku järelevalvet.

Alus metsa uuendamise toetuse taotluseks

Taimetervise registreisse kandmine on oluline ka metsa uuendamise toetuse taotlemiseks. Toetuse üheks tingimuseks on taimede soetamine tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris. Toetuse kohta saad lähemalt lugeda meie kodulehelt.

Taustakontroll

Lisaks soovitame kontrollida ettevõtte tausta laiemalt – kas on maksuvõlgnevusi, esitatud on nõutud aastaaruanded jmt. Seda saad teha näiteks teatmik.ee või äriregistri lehel. Kindlasti tasub seda teha kui metsataimede ostmisel soovib müüja näiteks ettemaksu.

Sertifitseeritud metsataimed Metsaühistust

Metsaühistu liikmetele metsataimede müümiseks teeme iga-aastaselt koostööd ligi 20 erineva Eestis ja Saksamaal Eesti metsapuu seemnest metsataimi kasvatava ettevõttega. Kõik need ettevõtted on kantud riiklikusse taimetervise registrisse. 2025. aastal tarnisime Eesti metsaomanikele ca 1,7 miljonit metsataime.

Metsataimed kevadiseks istutamiseks Metsaühistust

Vaata kogu kevadist taimede valikut ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Aspektid, millele pöörata tähelepanu metsataimede ostmisel appeared first on Metsaühistu.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

Maapinna ettevalmistamise viise on mitu

Istutusvaod ja -ribad
Istutusvaod ja -ribad tehakse ketasadraga. Vagusid tuleks eelistada niisketel muldadel, kus tuleb taimed istutada vao harjale. Istutamiseks on soovitatav ketasadraga maapinna pealmised kihid ümber pöörata ja istutusvaod sisse tõmmata. Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga. Ribad ja vaod peaks kulgema risti nendega piirnevate teede või sihtide suhtes, nõlvadel erosiooniohu vähendamiseks aga risti kallakuga. Seda saad ka juba sügisel ette ära teha.

Lapid
Lapid tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid, ent tavaline lappide suurus on 50×50 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.

Labidaaugud
Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000-3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m.

Künkad
Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja istutatakse künkale. Kui künkaid valmistatakse niiskes kasvukohas ekskavaatoriga, oleks mõistlik liigvee ära juhtimiseks kaevata ka vesikraave.

Toetus maapinna mineraliseerimiseks

Maapinna ettevalmistustööde teostamiseks saad taotleda ka metsandustoetust. Taotlusvoorud on kaks korda aastas ja taotlus tuleb esitada peale tööde teostamist. Vaata lähemalt

The post Maapinna ettevalmistus on esimene samm metsauuendamiseks appeared first on Metsaühistu.

Toetuse taotlemisel on kaks olulist tingimust. Taimede soetamine, istutustööd ja hooldamistööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal ning maapinna ettevalmistustööd samal või eelneval aastal. Metsamaa kohta, kus uuendustöid on teostatud, peavad metsaregistris olema kehtivad inventeerimisandmed vähemalt eelmise aasta 1. jaanuari seisuga.

Alates eelmiseset aastast käib toetuse taotlemine ainult läbi metsaühistute. Toetuse saamiseks on kõigil erametsaomanikel võimalik liituda endale sobiva metsaühistuga või metsaühistu liikmena tuleb esimesel võimalusel võtta ühendust enda metsaühistuga.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist koos istutamisega Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt on metsataimed ostetud (tarnija peab olema registreeritud Taimetervise registris). Toetuse suurus on kuni 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 eur/ha.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

Metsauuendamise toetuse taotlemine

Toetuse taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsamaapinna ettevalmistamise, metsataimede soetamise ja istutamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud Taimetervise registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Lae alla toetuse taotlemise vorm

Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Leia lähim Metsaühistu

The post Algas metsa uunedamise toetuse taotlemine appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta metsapuutaimede hooldamist. Hoolduse käigus tuleb eemaldada taimede kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris).

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

Toetuse taotlemiseks vajab Metsaühistu järgmisi andmeid

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Leia lähima Metsaühistu kontaktid

The post Käib metsa uuendamise toetuse taotlemine appeared first on Metsaühistu.

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena, millest kiiremini kasvavad mitmesugused rohttaimed. Nii jääb aga puukene valguse ja toidunappusesse, talvel ähvardab teda ka lume alla jäänud ja maha langenud rohu alla jäämine ning lämbumine. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele kallale ka hiired. Inimese ülesanne on nüüd neid väikesi puukesi aidata. Oluliseim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Oluline on ka see, et rohust puhastatud puutaimedel on tunduvalt väiksem võimalus nakatuda mõne seenhaigusega, rohus leiavad ka mitmed puid kahjustavad putukad.

Suurt tööd nõuab külvatud metsa hooldamine, otse metsas seemnest sirgunud tõusmed on esialgu väga õrnad ning nende kasvukiirus jääb rohttaimedele oluliselt alla. Nii tuleb külvikultuuri hooldada vähemalt kaks-kolm korda suve jooksul.

Ettevalmistatud maapind lihtsustab hooldustöid

Metsakultuuri hooldust on lihtsam teha siis, kui varasemalt on tehtud õigeaegne maapinna ettevalmistus. Purustatud või kooritud mullakamaraga maapinnal kasvavad rohttaimed aeglasemalt ning puutaimedel on vähem konkurente veele ja toitainetele. Kui rohi aga hiljem kasvujõudu juurde saab, on ka puutaimed suuremad ja elujõulisemad.

Oluline on ka see, et ettevalmistatud pinnale istutatud puutaimed on hooldajale paremini märgatavad ning nii väheneb oht, et koos rohttaimedega niidetakse maha ka puutaimi.

Väga kiiresti hakkavad lisaks istutatud-külvatud puutaimedele kasvama ka kiirekasvulised lehtpuud – sarapuu, paju, lepp haab ja teised. Needki on ohuks rajatud metsakultuurile, mis tähendab, et vähemalt meetri raadiuses istutatud puu ümbert tuleb puhtana hoida. Kuna selleks on kõige õigem aeg, on raske öelda – lehes puude lõikamine on neile kurnav ning uut võsu kasvab hiljem vähem. Raagus lehtpuude puhul on aga istutatud okaspuude jälle paremini märgatavad.

Kindlasti tuleks kultuurihoolduse käigus kontrollida kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Metsa uuendamise toetuse taotlemise tähtaeg läheneb

Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamiseks saab ka toetust. Taotluse esitamise tähtaeg on juba 21. juuni. Loe lähemalt

The post Noor mets vajab hooldust appeared first on Metsaühistu.

Toetusega aitab riik erametsaomanikul kasvatada uut metsa. Selleks toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsapuutaimede hooldamist.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal metsa uuendamisele või metsapuutaimede hooldamisele tehtud kulud. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetusega saab metsaomanik tagasi kuni 80% metsapuutaimede soetamise kogumaksumusest, maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, rääkis Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavtest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus.

Toetuse andja, SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv, otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Esimese detsembrini saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Metsaühistu.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt. “Meie keskmine erametsaomanik on üsna väikese metsaomandiga. Üksi jääks ta majandamisega hätta, kõiki töid ise teha või korraldada ta ei jõua. Siinkohal tulebki appi ühistu. Meie pakume talle täisteenust- nõustamine, toetuste saamine, maapinna ettevalmistamine, taimede hankimine, hooldus, raietööde korraldamine, puidu müük. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid, See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,” tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd.

Metsaühistu põhitöö käib metsas. Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson oma igapäevases keskkonnas.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. “Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,” räägib Adson. “Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,” selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Erametsaühing on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. “Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, see on tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,” väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Tulevikku vaadates usub Adson, et metsaühistud peavad arenema. “Praegu on ühistutele väga oluline riiklik toetus, kuid ainult sellele tegevust rajada ei saa. Toetused võivad ühel hetkel kaduda, siis tuleb ise hakkama saada. Väike ühistu aga seda ei suuda. Näiteks puidu ühismüük on üks koht, kust ka ühistu saab tegevuseks vahendeid. Aga ühismüügis osalemine eeldab, et ühistu pakub oma liikmetele ka muid teenuseid – kindlasti raie korraldamist, väljavedu, metsa uuendamist. Ja seda kõike suudab pakkuda vaid arenenud, piisava arvu liikmetega ühistu,” selgitab Adson.

Valgamaa Metsaühistul on väärt kogemusi jagada ka väliskülalistele. Pildil Atso Adson Läti erametsaomanikke võõrustamas.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. “Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küllap tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,” usub Atso Adson.

Päris sünnipäeva eel kolis Valgamaa Metsaühistu ka uutesse kontoriruumidesse. Kui senini võeti metsaomanikke ja teisi külastajaid vastu ühes väikeses kabinetis, siis nüüd on Metsaühistu käsutuses olev ruum vähemalt kaks korda suurem. Valgamaa Metsaühistu kontor asub jätkuvalt Valga maavalitsuse majas, kuid teises tiivas. Ühel korrusel asutakse koos Maa-ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindustega.

The post Valgamaa Metsaühistu tähistas sünnipäeva appeared first on Metsaühistu.

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta metsapuutaimede hooldamist. Hoolduse käigus tuleb eemaldada taimede kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus on 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

Võta ühendust lähima Metsaühistuga.

The post Käib metsa uuendamise toetuse taotlemine appeared first on Metsaühistu.