Kohtumine Läti erametsanduse edendajatega toimus Põlvamaa Metsaühistus. Ühistu juhatuse liige Erki Vinni rääkis, et kontaktid lätlastega said alguse osalemisest Erametsakeskuse juhitavas rahvusvahelises projektis EFO, millega on liitunud ka Läti eremetsanduse esindajad.

Põlvamaa Metsaühistut külastasid kaks Mežsaimnieksi esindajat – tegevjuht Grigorijs Rozentals ja kooperatiivi IT-juht Andis Malējs. Lätlasi huvitasid eelkõige Keskühistu eramets toimimise alused ja tegevuse praktilised küljed – suhted Keskühistu moodustavate metsaühistutega, metsamaterjali logistika, lepingute sõlmimine ja muud tööd iseloomustavad detailid.

Mežsaimnieksi tegevjuht Grigorijs Rozentals rääkis, et Mežsaimnieks loomisel võeti eeskuju Skandinaavia ja Eesti metsaühistutest. „Lätis on ühistutega liitunud metsaomanikke vaid tuhande ringis, meie liikmeskond jääb 350 metsaomaniku ligidale, kuid liikmete arv kasvab kogu aeg,“ rääkis Rozentals. Kooperatiiviga on liitunud ligikaudu 350 metsaomanikku, ühistu halduses on ligikaudu 8300 hektarit metsamaad.

Kooperatiivi peamine eesmärk on hallata oma liikmete metsamaad, tegevusvaldkonnad on üsnagi sarnased meie metsaühistutega. Nii tegeldakse metsamaterjali ülestöötamisega, selle müügiga, metsahooldusega, metsa uuendamisega, toetuste taotlemisega ning nõustamisega. Kogu Läti territooriumil tegutsemiseks on ühendus jaotatud kolmeks piirkonnaks. Sel aastal on planeeritav raiemaht 100-115 tuhat tihumeetrit.

Läti kolleegide suureks sooviks on edendada kogu riigi erametsaomanike ühistegevust. Lätis alustati küll aastaid tagasi metsaühistute moodustamisega, kuid konkreetse visiooni puudumise tõttu on paljud neist oma tegevuse lõpetanud. Nüüd on ette võetud uus algus ning ka Mežsaimnieks soovib oma tegevusaladel moodustada uusi metsaomanike ühendusi. Milline saaks olema nende täpsem tegevusvorm, selle üle veel mõeldakse.

Lisaks Mežsaimnieksile tegutseb Lätis veel kolm taolist metsaomanike ühendust, kuid Mežsaimnieks on neist suurim ja vanim. Edu tagajaks peavad Läti kolleegid eelkõige metsaomanike huvi asja vastu. Kui metsaomanikud on kooperatiivi omanikud, on nad huvitatud ettevõtmise edust.

The post Puidu ühismüük pakub huvi ka lõunanaabritele appeared first on Metsaühistu.

Kümmekond aastat tagasi töötas Alvar, nagu paljud teisedki Eesti mehed, Soomes. Töö oli mõnevõrra tasuvam kui Eestis, kuid kodust ja perest eemal. Pere aga soovis koos olla ja kodukohale lähedal, ja kui Alvar sai veel Eestist tööpakkumise, langetatigi otsus – jääme kodukohta. Ja üsna elu sunnil tuli luua ka oma ettevõte.

„Ühe tuttava kaudu sain tööpakkumise – hooldustööd ühe suurema metsafirma metsades. Võtsin pundi kokku ja hakkasime tegema. Aga raha tahaks ju ka töö eest saada, vaja oli arveid esitada. Nii saigi loodud A.M.Raietööd. Mina teen metsas tööd, abikaasa ajab firma asju,“ meenutab Alvar.

Ettevõtte tuntus levis ja tööd tuli järjest juurde. Üsna varsti tekkisid kontaktid ka Põlvamaa Metsaühistuga. „Üks tuttav harvesterimees helistas ükspäev, et vaja oleks teha alusmetsa raiet. Seda tööd korraldas Põlvamaa Metsaühistu. Võtsime ette, tegime ära. Ja nii hakkaks ka ühistu poolt vaikselt tööd tulema. Aasta lõpus sain aga ühe ühistu juhatuse liikmega juhuslikult kokku. Ajasime juttu, ma tegin sel ajal peamiselt RMKle töid, ja ta pakkus – mis sa ikka seda riiki toidad, tule tee meile tööd. Ja nii ta läks,“ räägib Alvar.

Põlvamaa Metsaühistu partner on A.M.Raietööd olnud juba aastaid. Hooldusraiete mahud hakkasid kasvama neli aastat tagasi. „Siis kasvas ka metsaomanike enda huvi hooldusraiete vastu,“ sõnab Alvar. Ta on kindel, et oma osa on selles ka toetustel. „Kui hooldusraieid ei toetataks, jääks paljud need lihtsalt tegemata. Jah, toetused ei kata kogu tööde maksumust, aga abi metsaomanikele on neist ikka!“ Kui nüüd toetus kaoks, jääksid paljud metsad hooldamata, kardab Alvar.

A.M.Raietööd on puhas käsitöö-ettevõte. „Hooldusraied, metsaistutamine, väikesed raietööd saemeestega,“ loetleb Alvar pakutavaid teenuseid. Nõudlust on tegelikult rohkem, kui teha jõuab. Eriti on tööd saemeestele. „Inimesi pole tööle võtta. Lihtsalt ei ole tegijaid nendele töödele. Tegelikult on see tõeline häda. Üks punt saemehi mul veel on alles. Vaatame, kaua seda tööjõudu veel jagub üldse. Vanad on kadunud, noored ei taha seda rasket tööd teha… Ja kui mõni noor tulebki, siis kohusetunnet tal enamasti ei ole. Helistab hommikul, et täna ma tööle ei tule. Ja hea veel kui helistab. Paljud jätavad lihtsalt tulemata,“ on Alvar nukker.

Häid lahendusi tal sellele olukorrale ei ole. „Masinate peale minna… No mina seda ei plaani. Ei vea lihtsalt välja. Masinad peaksid kogu aeg tööd tegema, et end tasa teenida. Võibolla neli-viis aastat tagasi oleks tasunud veel metsamasinaid ettevõttesse tuua, aga praegu… Puidu hinnad langevad, paljuski Kesk-Euroopa üraskikahjustuste tõttu, raiuda metsaomanik ei taha. Kallis masin kurnaks lihtsalt firma ära,“ arutleb mees. „Eks minagi otsin siin teisi töid juurde, praegugi teeme siin teedeehituste juures lõikusi. Kuidagi peab ju ellu jääma!“

Kuigi jutt kiskus nukramaks, on Alvar metsanduse tuleviku suhtes tegelikult optimistlik. „Hooldusraiete järele on suur nõudlus ja on veel palju metsi, kus seda oleks vaja teha. Kui oleks tööjõudu, siis teeks palju rohkem. Metsaomanikud küll vahel vaatavad, et hind tuleb kallis, eriti kui metsas pole aastakümneid midagi liigutatud. Siis võib ikka sinna kolmesaja kanti ja ülegi see hektarihind tulla. Mõnigi on hinda kuuldes öelnud, et ära sa tegema tule, ma teen ise. Aga siis mõne aja pärast helistab, et tule tee ikka ära. Pole need asjad nii lihtsad,“ muigab mees.

See, et metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsahooldusele ja ka istutamisele, on Alvari hinnangul paljuski metsaühistu teene. „Põlvamaa Metsaühistu on heas mõttes aktiivne. Tegelikult kui metsaomanik tahab, siis võib ju kõik tööd ühistu korraldada jätta. Teeb mõni omanik raiet, siis juba töid tehes lepitakse kokku, et ühistu tellib ka taimed ja korraldab nende istutuse ning pärast hoolduse. Jah, kui omanik tahab, võib ta kõike ka ise teha, aga ühistu pakub võimaluse. Ja paljud kasutavad seda.“

Põlvamaa Metsaühistu töösse panustab ka Alvar ise. Juba mitmendat korda on ta valitud ühistu juhatusse. Ja mitte sellepärast, et ise väga tahaks või ei oleks teisi kandidaate. „Esimene kord sain juhatusse asendusena. Üks liige loobus ja nii ma poole perioodi pealt sinna saingi. Aga siis korralistel valimistel pandi jälle mind üles ja ära mind valitigi. Eks ma jõudumööda osalen ka ühistu asjade juures.“

The post Metsamees Alvar panustab hooldusraietele appeared first on Metsaühistu.

Vajaduse selle töö järele tingib loodus – nimelt kasvavad rohttaimed puutaimedest kiiremini, kuna nad kasutavad tõhusamalt vett, soojust ja niiskust. Suuremas ohus on eelkõige valgusnõudlikud puuliigid (kask ja mänd) ning viljakatele kasvukohtadele istutatud puud, aga tähelepanuta ei tohi jätta ka kuuske ning kehvema mullaga kasvukohti. Tähelepanelikum peab olema potitaime või väiksema paljasjuurse taimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Hooldust vajab ka looduslikult uuenenud metsakultuur.

Hooldusvajadus sõltub ka enne istutamist tehtud töödest ja istutusalal varem kasvanud puistust. Nimelt vajavad vähem hooldust korralikult ette valmistatud (mineraliseerutud) maapinnale istutatud taimed ja alad, kus raiutud puistu oli saavutanud küpsuse. Seal on vähem alusmetsa ja esialgu ka rohttaimi vähem.

Metsakultuuri hooldus tähendab eelkõige puutaimede ümber kasvava rohu tõrjumist. Seda tehakse tallates või niites ning esimene hooldus tulekski ette võtta suvel, kui rohi on juba kasvujõu saavutanud. Kui on põuaaeg, siis tasub rohutõrje edasi lükata, sest valgustingimuste järsk muutus võib kasu asemel kahju teha.

Tõrju rohtu tallates

Suvist kultuurihooldust ette võttes ei tasu metsaomanikul kohe võsalõikajat kaasa võttagi. Rohttaimede niitmisest efektiivsem on nende tallamine, sest niidetud heina asemel kasvab kiiresti uus rohi. Heaks abivahendiks on kerge reha või ka lihtne kepp, millega saab heina puu ümbert enne tallamist maha vajutada.

Kui aga metsaomanikul on siiski suur soov kasutada hooldusel võsalõikajat-trimmerit, peab ta olema väga ettevaatlik, et mitte kogemata ka istutatud puutaime maha ei niidaks. Praktika näitab, et see võib väga kergesti juhtuda.

Kultuurihooldust tehes on oluline, et puhastatud oleks noore puu ümbrus, kogu metsalal puhtaks niita pole vaja. Suur töö võib hoopiski karuteene teha. Kogemused näitavad, et metsaloomad tulevad parema meelega maiustama puhtaks niidetud alale, seega kasvab nii oluliselt ulukikahjustuste oht.

Hoolt vajavad kõik puuliigid

Kuigi suuremat hoolt vajavad valgusnõudlikud puuliigid nagu mänd ja kask, ei tohi ka varju taluvat kuusetaime jätta rohu sisse. Kuna kuuske istutatakse enamasti viljakatesse kasvukohtadesse, on seal ka rohu kasv kiirem ning lõpptulemusena võib rohi väikesed kuusekesed lihtalt ära lämmatada. Nii et rohutõrjet vajab kuuskki.

Mändi kasvatades ei tohi unustada: kuigi ta on mulla suhtes vähenõudlik, on eduka kasvatamise alus valgusrohkus kogu kasvuperioodil. Kindlasti tuleb vabastada männitaimed heina alla mattumisest. Männitaimed on võrreldes kuusetaimega vastuvõtlikumad ka erinevatele seenhaigustele. Kui taimed jäävad rohtu ja see hääbudes neile peale langeb, saavad seenhaigused kasvuks-arenemiseks head tingimused. Hooldatud taime ümber liikuv õhk vähendab seenhaiguseohtu.

Ka kasetaimed vajavad hoolikat hooldust, sest lisaks valgusepuudusele ähvardab neid tihedas rohus veelgi hädaohte. Rohtukasvanud kasekultuurides suureneb putukkahjustuste oht. Rohus elavad tirdid munevad hilissuvel noore kasetaime tüvele, tehes sinna väikese haavandi. Selle kaudu võib taim nakatuda seenhaigusesse. Kui tugev putukkahjustus ja seenhaiguste levik kokku langevad, võib puutaim ka hukkuda. Kasetaimedele võib tihedas rohus kahju teha ka võrsepõletik – sellegi tekitajad toimetavad soojas ja niiskes keskkonnas.

Ära unusta taotleda ka toetust

Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri (lisaks ka kultuuri rajamise aastal) hooldamiseks on võimalik taotleda toetust, mille suuruseks on sel aastal 96 eurot hektari kohta. Toetuse taotluste vastuvõtt toimub sügisel.

Abi saad Metsaühistust

Kui sul endal pole aega või võimalust kultuurihooldusega tegeleda, siis seda tööd saad tellida ka Metsaühistust. Selleks võta ühendust oma Metsaühistuga ning anna oma soovist teada. Leia omale lähim ühistu.

The post Metsakultuuri hooldusega ei tohi viivitada appeared first on Metsaühistu.