Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Selle aasta istutushooaja staar on kask appeared first on Metsaühistu.

Erakordne kuivus koos ootamatute külmadega

Selle aasta maikuus oli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 10,7 °C, mis oli 0,2 °C normist kõrgem. Samas temperatuur varieerus kuu jooksul koguni 30 kraadi ulatuses! Sealjuures registreeriti veel 6. mail Kuusikus ligikaudu 6 külmakraadi. Külmakraadid esinesid veel ka juuni alguses, mis tõi kaasa mitmeid külmakahjustusi. Maikuu keskmine sajuhulk oli vaid 12 mm, mis oli mitmeaastase keskmisega võrreldes ainult 28% normist. Juunis üldine kuivus jätkus, sest sajuhulk oli vaid 40% tavapärasest Eesti normist. See kõik tipnes sellega, et üle-eestiliselt oli metsades pikalt kehtestatud väga suur tuleoht. Tegelikult andis Keskkonnaagentuur juba aprillis paljudele maakondadele teise taseme tuleohuhoiatuse.

Metsakultuuride õnnestumine

Selle ilmastiku taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esines tänavu üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise liigi ja istutusmaterjali tüübiga on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu taimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja. Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Kindlasti olid tänavu haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajati kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad), kus maapind oli ette valmistatud. Samuti olid kahjustustele vastuvõtlikumad sellised taimed, mis asusid raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas ei ole aastad vennad, sest väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.

Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda

Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et taimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.

Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel

Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud kultuuri täiendada. Üksikuid hukkunud taimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja kultuur ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate taimede miinimumnõuet, siis tuleks kultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsade uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.

The post Metsaistutus kui loterii appeared first on Metsaühistu.

Metsataimede istutamiseks tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga.

Istutustoru

Istutustoru valimisel tuleb arvestada, et torud on erineva läbimõõduga ning õige toru tuleb valida taimepoti läbimõõdu järgi. Liiga kitsasse torusse jääb taim lihtsalt kinni, liiga suure toru puhul ei jää taim korralikult mulda. Istutada tuleks ettevalmistatud pinnale ning tegevus ise on lihtne – toru surutakse maasse ja jalaga vajutades avatakse istutustoru teravik. Seejärel pannakse torusse taim ning spiraalselt keerates tõstetakse toru maast üles. Jälgida tuleb, et toru teraviku külge ei jääks mulda. Jalaga tihendatakse ka muld istutatud taime ümber. Kindlasti peaks istutatud taim jääma paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva mullapalli läbikuivamist. Hea on toruga istutamisel kasutada ka taimede kandmise kasti.

Maakirves

Maakirvega saab istutada nii paljasjuurseid kui potitaimi, kuid võrreldes istutustoruga on töö aeglasem. Maakirves on sobilikuim värskel raiesmikul või istutamiseks ette valmistatud maapinnal. Istutamine ise on lihtne – kirves lüüakse otse maasse ja murtakse muld lahti kirvevart üles tõmmates. Kui taim on auku pandud ja sobivale kõrgusele tõstetud, võetakse maakirves istutusaugust välja ja tihendatakse muld taimejuurte ümber.

Istutuskiil

Istutuskiil sobib paljasjuursete taimede istutamiseks.  Kiil lüüakse maasse paarikümne sentimeetri sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tehakse maapinda lõhe, kuhu pannakse taim. Kui taime juured on sirgeks kohendatud ja juurekael maapinnast mõni sentimeetrit allapoole paika sätitud, lüüakse kiil uuesti maasse ja altpoolt üles surudes vajutatakse lõhe kinni. Kindlasti ei tohi ei tohi teise lõhe kinnisurumist alustada maapinnast, kuna siis jääb juurte ümber õhk ja taim võib kergesti kuivada. Kiiluga istutades pole üldjuhul vaja taime ümber mulda kinni tallata, kuna kiil ise surub mulla tihedaks.

Labidas

Labidaga istutamine on üldiselt lihtne – maapinda kaevatakse taime juurekavale vastav auk, taimejuured laotatakse laiali, auk tuleb täita ning muld taime ümber tihedaks tallata. Seejärel tuleks taime õrnalt ladvast tõmmata – korraliku töö puhul ei tule see maast välja. Labidaga istutades peab taime juurekael jääma paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale, hiljem vajub juurekael maapinnaga tasa.

Kui vajad taimede istutamiseks lisanõuandeid või abi sobivaimate istutusvahendite valimiseks, võta ühendust Metsaühistuga.

The post Taimede istutamiseks vali õige tööriist appeared first on Metsaühistu.

Metsauuendustööde vältimatuks eeltingimuseks on vajalike taimede olemasolu. Praktika näitab, et taimede hankimist ei tohi mingil juhul jätta viimasele minutile, siis neid lihtsalt enam ei saa. Kõige parem on metsataimede tellimisega tegeleda just praegu ning osaleda metsaühistute ühises taimetellimuses. Võta ühendust Metsaühistuga ning anna oma soovidest teada! Nii tagad, et kevadel saad vajalikud istikud õigeaegselt.

Esimese sammuna tuleb välja selgitada, milliseid puuliike ja millises mahus on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus kogu vajalik informatsioon olemas. Metsataimede hinnad algavad 0,20 €/tk ja ühe hektari kohta arvesta 2000-2500 taime (hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektarile).

Istutus või külv või looduslik uuenemine?

Otsustamiseks pea nõu Metsaühistu metsaspetsialistiga, sest see sõltub nii metsa kasvukohatüübist kui mitmetest looduslikest oludest.

Istutamine on kindlasti eelistatav:

• kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad
• viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed
• külmakohrutusohtlikel muldadel
• erosioonile alluvatel muldadel

Paljasjuurne vs potitaim
Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele.
Suletud juurekavaga (poti)taimi sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ette valmistatud maapinnale.

Arvestada tuleb ka sellega, et kui varasemalt kasvas sel kohal juurepessuga nakatunud kuusik, võiks istutada mõne teise puuliigi. Meie soovitame kaske.

Metsauuendamise toetus

Oluline on mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Leia omale lähim Metsaühistu.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Kevadist metsa uuendamist planeeri juba sügisel appeared first on Metsaühistu.

Karlis Kevvai peab praktilist tööd lihtsamaks kui dokumentidega tegelemist.

„Eelmisel aastal ei teadnud ma Põlvamaa Metsaühistust suurt midagi. Siia praktikale tulin eelkõige sellepärast, et saaks kodu lähedal seda teha. Sel aastal aga oli valik juba teadlik. Metsaühistus puutub kokku väga erinevate metsatöödega,“ rääkis Karlis. Praktikal olles teeb noormees kõike – käib saega metsas, planeerib töid, tegeleb dokumentidega ja muidugi vastutab tehtu eest. „Varsti algab istutushooaeg, siis tuleb ka seda tööd planeerida ja teha,“ lisas Karlis.

Seekordne ettevõttepraktika on Karlise jaoks viimane – suvel ootavad ees lõpueksamid. Värske metsur aga kohe tööle ei lähe, hoopiski kaitseväkke. „Selle järel tahan edasi õppida, ikka metsandust,“ on noormees kindel. Kõrgkoolis õppimist ta ei karda, Luua Metsanduskoolist saadud haridus on põhjalik ja hea.

Võsasaag on tulevasele metsamehele väga tuttav.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, üle-eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning nüüd teist aastat järjest Karlis Kevvai.

„Metsaühistu on väga hea paik tulevastele metsuritele ettevõttepraktika tegemiseks,“ sõnas Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall. Ja lisas, et praktika osakaal ongi õppes suur. „Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu,“ lisas Kall.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. Noored on tublid – nii näiteks on Karlis Kevvai tunnistatud 2015. aastal kooli parimaks õpilaseks, ta on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

The post Hakkaja noor saab hakkama nii koolis kui ettevõttes appeared first on Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Metsaühistu.