Metsa võivad majandada vaid need erametsaomanikud, kes on metsaühistu liikmed. Metsaühistusse kuulumata ei saa metsaomanik raielubagi (metsateatist).

Vale! Oma metsa võivad majandada kõik metsaomanikud, kuid seda tegevust reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Metsaühistusse kuuluval metsaomanikul on eeliseks aga see, et vajadusel saab ta alati Metsaühistust nõu ja abi tööde läbiviimiseks.

Metsaühistusse mittekuuluv metsaomanik võib oma metsas koristada vaid tormimurdu ja raiuda kuni 20 tihumeetrit.

Vale! Metsaühistusse mittekuuluval metsaomanikul on samasugused õigused oma metsa majandamiseks nagu ühistu liikmel. Selle väite puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui kuni 20 tihumeetri puidu raiumisel ei ole metsaomanikul tõesti vaja taotleda ühtegi luba või puidu oma tarbeks kasutamisel täita ühtegi paberit, siis suurema mahuga tormimurru puhul tuleb esitada metsateatis ja teavitada Keskkonnaametit metsa kahjustusest.

Metsatööd erametsas.

Metsamajanduskava saavad tellida vaid metsaühistu liikmed, mitteliikmetest erametsaomanikele kava ei tehta.

Vale! Metsamajandamiskavasid koostavad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning neid tehakse kõigile metsaomanikele, kes seda soovivad. Metsaühistu kaudu on aga metsakorralduskava tellimine soodsam kui ise otse vastava ettevõtte poole pöördudes.

Metsanduslike toetuste taotlemisega käivad kaasas ranged kohustused oma metsa majandada ja teha metsas lageraie. Samuti käib toetustega kaasas kohustus pritsida metsa taimekaitsevahenditega.

Suuremas osas vale! Erinevad metsanduslikud toetused on erineva eesmärgiga ning toetust saanud metsaomanikul on kohustus teha konkreetse toetusega seotud töid (näiteks kui oled taotlenud toetust valgustusraie tegemiseks, on kohustus see raie ka etteantud ajaperioodi jooksul teha).

Lageraie tegemise kohustust ei käi kaasas aga ühegi metsandusliku toetusega. Keemilisi taimekaitsevahendeid Eesti metsades kasutada ei tohi, erandiks on vaid männikärsaka tõrjeks kasutatav vahend, kuid ka selle vahendi kasutamise asemel on levimas metsataimede vahatamine. Nii et kohustust pritsida metsa taimekaitsevahenditega toetustega kaasas ei käi. Juurepessu tõrjeks kasutatav vahend ei ole keemiline!

Metsateatise saavad erametsaomaniku metsa kohta võtta suvalised metsafirmad. Kui teatis on võetud, ei saa metsaomanik enam raiet takistada.

Vale! Metsateatist saavad esitada vaid metsaomanik või tema volitatud esindaja(d), keda omanik on ise selleks volitanud. Suvalisel metsafirmal ei ole selleks õigust. Kui teatis on võetud metsaomaniku õigusi rikkudes, tuleb sellest koheselt informeerida politseid ka keskkonnaametit kui metsateatisi menetlevat riigiasutust.

Väga tihti raiuvad metsaühistud metsi öö varjus, et saaks omanike teadmata maha võtta väikesi metsatükke.

Vale! Metsaühistud ei raiu mitte kunagi omaniku teadmata metsa. Kui metsamasin ka töötab öösel, on see seotud ratsionaalse ajakasutusega. Tööde kvaliteetseks läbiviimiseks kasutab Metsaühistu kogenud koostööpartnereid. Raietööde lõppedes hoolitseb Metsaühistu, et lank oleks korrastatud, korraldab puidu kokkuveo esmasele laoplatsile ja transpordi puidu lõppostja juurde.

Eramets annab vägevat palki.

Üldjuhul võtavad metsaühistud enampakkumisi korraldades oma teenustasu raiemahu tihumeetritelt, mitte raie lõpphinnast. Metsaühistutel pole vahet, milliseks kujuneb raie hind, sest oksjonitasu on eelnevalt fikseeritud ning neid ei huvita, et raie müüja saaks oma puidu eest võimalikult kõrge hinna.

Vale! Metsaühistu kaudu enampakkumise korraldamine on nii raieõiguse kui metsakinnistu müügi korral omanikule tasuta. Tehingu tasu (2-4% tehingu maksumusest raieõiguse müügi korral ja 0,5-2% tehingu maksumusest metsakinnistu müügi korral) tasub ostja. Metsaühistu kui metsaomanike enda ühenduse eesmärk on alati see, et omanik saaks oma vara eest väärika hinna.

Siin artiklis välja toodud müüdid ja eksiarvamused ei anna täit ülevaadet kõigist neist, mis peituvad netiavarustes ja inimeste peades. Siit ka üleskutse kõigile huvilistele – kui teil on mõni küsimus Metsaühistu kohta, võtke meiega ühendust. Kõik küsimused on alati oodatud. Otseallikas on alati parim infoallikas!

The post “Müütiline” Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Kõige tavalisem tegevus metsaühistutele on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük. Kindlasti tasub metsaomanike teha seda metsaühistu abil! Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Puidu teekond ostja juurde algab vahelaost.

Metsaühistust saad abi ka siis, kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Kindlasti võta sel puhul ühendust metsaühistuga, kuna see tegevus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.

Üsna tavaline on see, kui metsaomanik paneb enampakkumisele raieõiguse. See tähendab, et enampakkumise võitja saab endale õiguse raiuda mingilt piiritletud osa metsast. Metsaühistu aitab hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistuläbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Nii puidu kui raieõiguse müügi puhul jääb metsamaa endiselt omanikule, ostja saab endale metsast saadud puidu. Omanikul on kohustus langid taasmetsastada, ka sellega aitab ühistu – nii sobivate puuliikide valikul, maapinna ettevalmistusel, istutusmaterjali või seemnete hankimisel ja tööde korraldamisel. Kui omanik soovib, teeb ühistu kõik need tööd ära nii, et omanikul endal pole vaja kohalegi tulla.

Puudest saab puit raietööde käigus.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Kokkuvõtteks tuleb rõhutada, et kõigi metsaga seotud tehingute puhul tasub metsaomanikul küsida nõu ja abi lähimast metsaühistust. Metsaühistud kui metsaomanike enda organisatsioonid on orienteeritud metsaomanike huvidele. Puidu ja metsa müügi puhul on alati eesmärk saada õiglane ja ostja jaoks parim hind. Enampakkumiste puhul aitab metsaühistu määrata alghinda, millest väiksema hinnaga ei ole väärikas oma metsa või raieõigust müüa. Metsaühistus usutakse, et juba alghind peab olema müüja suhtes lugupidav ja tema vara väärtust õiglaselt peegeldav.

Kokkuvõtteks paneme kõigile metsaomanikele südamele – kui soovite metsa raieõigust või ka metsamaad müüa, pöörduge Metsaühistusse. Ka siis, kui te pole ühistu liige. Ja ka siis, kui te ei soovi tehingut läbi metsaühistu teha. Ühistu annab endast parima, et igal juhul oleks tehing aus ja õiglane ning unustatud poleks müüja huve.

Metsaühistute enampakkumistega saab tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/pakkumine/

The post Metsa või puidu müügil kasuta Metsaühistu teenuseid appeared first on Metsaühistu.