Teiste seas nõustab erametsaomanikke ka Ülle Läll. Ja just Järvamaal, kuigi teatakse teda palju laiemalt. Ülle on tõeline „metsamees“ – kindla sõna ja argumenteeritud jutuga, rahulik ja autoriteetne, avara pilgu ja laialdaste teadmistega.

Haanjamaalt pärit Ülle kokkupuude metsandusega algas peale põhikooli, kui ta asus metsandust õppima Kaarepere Sovhoostehnikumi (praegune Luua Metsanduskool), edasi aga samal erialal EPAs. Kusjuures eelnevalt tema peres metsamehi ei olnud. Aga amet hakkas meeldima ja nii Ülle metsanduse juurde jäigi.

Metsamehe amet on jäänud eluajaks?

Jah, pärast EPAkooli lõpetamist olin ma metsnik, pärastpoole abimetsaülem ja siis kui lastega pikalt sai koju jäädud ja metskondi hakati liitma, siis oli meil oma pereettevõte, mis siiamaani tegutseb. Me majandame oma pere ja suguvõsa liikmete metsa ja väljaspoole teenust ei tee. Kunagi me tegime, aga enam mitte. Ja siis selle kõrvale tekkis Minu Mets MTÜ ja pärast seda olen mina siis sellele rohkem pühendunud ja hakanud metsaühistut vedama.

Kui interneti otsingust lasta läbi nimi Ülle Läll, siis tuleb vastuseks kolm rolli – metsaomanik, metsaühistu eestvõtja, metsanduskonsulent. Kõige rohkem neist paistabki silma konsulendi-roll. Kuidas elu selleni viis?

Konsulent olem ma aastast 2005 ja eks ta tuli sellest, et metsaomanikud vajasid nõuandeid. Et oleks endal ka nõu andes kindlustunne, oli võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust, läbida prooviülesanne ja vaadata, kas olen ka teiste arvates konsulendikutset väärt. Ja siis saigi see konsulendieksam ära tehtud, kolm esimest aastat oli viienda taseme konsulent, pärast seda sain kohe kuuenda taseme. Sellega kaasnevalt olen Järvamaa Kutsehariduskeskuses andnud ka metsanduse koolitust õpilastele. Eks ta tuleb ikka vajadusest, sest neid nõu küsijaid on nii palju.

Kuidas sulle tundub, kas erametsaomanik saab igal pool Eestis piisavalt kvaliteetset nõu?

Ma usun, et metsaomanik saab kvaliteetset nõuannet. Pigem teeb murelikuks see, et konsulendi poole pöördutakse siis, kui on juba veidi hilja ja vaja on lahendada probleeme. Julgusest või tahtmisest pöörduda konsulendi poole enne, kui asjaga tegelema hakata, jääb praegu metsaomanikel puudu. Konsulent leitakse üles küll, aga tavaliselt on pöördumised sellised, kus vajatakse abi olukorra lahendamiseks, mitte ei konsulteerita enne, et saada head lahendust.

Samasugune olukord on ju ka metsaühistutes, kuhu inimesed jõuavad liituma tihti siis, kui on mingi probleem.

Just, eks tihtilugu metsaühistuni jõudmine käibki läbi konsulendi, et leitakse üles konsulent ja siis selgub, et oleks olnud võimalus tegutseda ka läbi metsaühistu. Ja siis astutakse metsaühistu liikmeks.

Aga kas konsulendid peaksid olema metsaühistutega seotud? Praegu on nad iseseisvad.

Metsanduskonsulent peaks kindlasti olema metsaühistuga seotud, aga ei tohiks segamini ajada metsaühistu juures tegutsevat metsameistrit ja metsakonsulenti. Konsulent kindlasti ei peaks metsaomanikku suunama otse metsaühistusse, vaid metsaomanik tänu konsulendi tööle peaks saama aru, et tal on kasulik liituda metsaühistuga. Selles on suur vahe. Isegi kui konsulent on seotud metsaühistuga, siis ta peab olema neutraalne ja andma sõltumatut nõuannet. See on hästi oluline, et seotus metsaühistuga ei võtaks ära konsulendi sõltumatust. Et ta pakuks metsaomanikule mitu erinevat varianti. Seda tuleb ka teinekord konsulentide töid vaadates välja, et pakutakse vaid ühte varianti – ühistut, aga variante peaks olema erinevaid.

Kuidas seda tagada?

Ega seda tagada saab ainult konsulent ise. Seda kindlasti ei saa tagada mingite meetmete või toetustega, vaid ainult nii, et konsulent ise saab aru, et ta peab andma sõltumatut nõuannet. Ka hinges peab olema konsulent! Konsulent ei tohi sõltuda täielikult ühistust, tal peab olema võimalus anda nõuannet ka siis, kui ta ei ole ühistuga seotud. Aga ühistul on kasulik, kui tal on teada konsulent, kelle juurde saab metsaomanikke suunata.

Metsandus on viimastel aastatel tõusnud kuumaks teemaks. Kas sinu arvates on seda juttu liiga palju või hoopiski liiga vähe?

Metsandus on muutunud väga emotsionaalseks teemaks ja seda ma kindlasti ei saa lugeda õigeks. Olukord, kus teaduspõhiseid fakte seavad kahtluse alla asjaomast haridust või kogemusi mitteomavad inimesed – see näitab pigem seda, et metsandust mõjutatakse emotsionaalselt. Aga olukorda, et kõike tahetakse muuta ja seisukohad kõiguvad seinast-seina, ei tohiks metsanduses kui väga pika tsükliga tegevuses lubada. Ta peaks olema ikkagi rahulik ja teadusele põhinev tegevus, mitte emotsionaalselt mõjutatav. Eriti murelikuks teeb asjaolu, et unustatakse ära eraomandi puutumatus, ka õigusaktid kohtlevad maa- ja linna maaomanikke ebavõrdselt.

Liiga palju emotsioone?

Kindlasti! Ja ma usun, et ei ole viimase viie aasta jooksul olnud Eestis ühtegi teist eriala, kus tuntaks ennast nii ahistatuna. Vahepeal metsandusega tegelejad tembeldati ju põhimõtteliselt kurjategijateks. See vaimne surve metsameeste suhtes on jätkuvalt väga suur.

Kogu maaelu on selline, mida enam väga ei tunta, seda räägivad lisaks metsameestele ka põllumehed. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üks tegevussuundi ongi maaelu tutvustamine ja teadvustamine. Sinagi lülitud lähiajal koja tegevusse aktiivsemalt, hakates esindama Keskühistut Eramets koja metsanduse grupis. Kas oled endale juba ka mingeid eesmärke seadnud?

Võõrandumine maaelust on väga suur.  Minu nägemust mööda on põllumajandus, loomakasvatus ja metsandus täiesti lahutamatud. See on ka see nägemus, mida ma tahaksin EPKKs edasi arendada, et metsanduse pool paistaks rohkem välja ja tugevneks arusaam – maaelu on üks tervik, mille lahutamatu osa on metsandus. Ja mis puutub maaelusse, siis ka meie peame lambaid juba kaheksa aastat ja mesindusega tegelen ma juba üle viie aasta, lisaks olen ka jahimees,  selles osas on maaelu terviklikkus mulle selge. Ma näen, et läbi EPKK võimalik metsandust rohkem tutvustada ja esindada. Tugevus tulebki koostööst põllumeestega. Maaelust ei tohi ühte valdkonda välja rebida!

Intervjuu ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja

Ülle Läll pidas ettekande ka Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud Maaelufoorumil. Avaldame ettekande täismahus.

Tee püha tõeni, kuidas siis ikkagi metsa jätkusuutlikult majandada, on keeruline. Juba praegu valitsev ebavõrdne kohtlemine ei aita kaasa valdkonna säästvale arengule. Ja kuigi murekohti on rohkem, toon aja piirangu tõttu välja vaid mõned.

Kui majandusmetsana erastatud või ostetud kinnistule on tulevastele põlvedele loodusväärtuste säilitamise tähe all kehtestatud looduskaitselised piirangud, mis omandi kasutamist väga olulisel määral piiravad või selle sootuks keelavad, on metsaomanikul võimalus kaitsealune maa pärast aastatepikkust ootamist riigile tagasi müüa. Võrdluseks toon välja, et välisriigi kodanikule kuuluvat kinnisasja võib investeeringut kaitsva leppe kohaselt võõrandada või natsionaliseerida või sarnaselt piirata üksnes kohese kompensatsiooni eest.

Veel omandab riik avaliku huvi tagamiseks kinnistuid näiteks teede ehitamiseks, kaevanduste ja puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks.

Ja kuigi eesmärk on üks – avalikkusele hüvede tagamine – ei kohelda metsaomanikke võrdselt. Looduskaitsealuste maade müügist saadavat tasu maksustatakse tulumaksuga, mis ei võimalda saadud tasu eest samaväärse kinnisasja soetada.

Teatud huvigruppide surve majandada kõiki metsi püsimetsana või seada järjest uusi piiranguid sõltumata omandist, viidates metsa kõrvalkasutusele, loodusturismile või mõne muu mittepuiduliste väärtuste propageerimisele, seisneb tihti emotsioonidel või isiklikul huvil. Paraku mitte metsaomaniku huvil.

The post Ülle Läll – metsaomanik, ühistegevuse esindaja ja metsanduskonsulent appeared first on Metsaühistu.

„See on väga hea küsimus, esimese hooga ei oskagi lühidalt vastata,“ muigab metsanduskonsulent Ülle Läll. Viisteist aastat atesteeritud konsulent olnud Ülle on muude toimetamiste seas tegelenud aktiivselt ka metsanduse nõuandeteenuse edendamise ja selle kvaliteedi tõstmisega. Küsimusele vastates toob ta aga paralleeli ettevõtlusest: „No ütleme, et konsultant oleks see, kes nõustab mingit ettevõtet juhtimise osas, strateegiliselt. Konsulent aga annaks nõu ühe kindla protsessi tegemiseks. Nii on see ka metsanduses – metsanduskonsulendid nõustavad metsaomanikke metsandusküsimustes.

Eestis on konsulentide süsteem väga hästi välja arenenud, probleem on aga selles, et metsaomanikud ei taha alati seda nõu küsida. Pahatihti jõutakse konsulendi juurde alles siis, kui midagi paha on juba toimunud, aga võiks ju varem nõu küsida,“ räägib Ülle.

Suurem osa metsanduskonsulentidest tegutseb metsaühistute juures, olles vahel ühistus ka ametis. Üks neist on Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister ja konsulent Tarvo Aasver. Tema sõnul võib nõustamised jaotada kaheks – ühed on lühinõustamised, kui inimene helistab küsib mingi konkreetse küsimuse – puidumüügi, istutamise, raiete või mingi muu sellise asja kohta. Teine variant on pikem koostöö, kus väga tihti algab kõik metsamajandamise kava tellimisest. „Tuleb inimene ja uurib, mida oma metsaga teha võiks. Kava tal reeglina ei ole, siis soovitan selle tellida ja vajadusel aitan tellida. Kui metsamajandamise kava on valmis, vaatame selle koos üle ja seletan inimesele, mida seal on öeldud ja milliseid töid võiks selle alusel ette võtta. Koos arutame, kuidas oleks mõistlik tegutseda. Väga tihti jõuame ka uuendustöödeni välja – milliseid taimi oleks vaja istutada, kuna ja kuhu. Põhiline ongi töödega seotud küsimused. Palju on ka toetustest juttu, aga tihti olen ma ise inimesi toetusteni suunanud, sest metsaomanikud alati neist ei tea. Nii ma räägingi neile siis, et kui teeme mingit tööd, siis on ka toetuse saamise võimalus. Ja kui vaja, paneme ka tööde plaani paika ning ühistu abil korraldame nende tegemise.“

Aeg-ajalt on ka küsitud, kas konsulentide ja metsaühistute seos ei tekita huvide konflikti. Tarvo sõnul pole seda vaja karta. „Esiteks ei varja ükski konsulent oma seotust ühistuga. Teiseks ei ole ühistud kasumi peal väljas, vaid on metsaomanike mittetulundusühingud. Ja kolmandaks pakub konsulent välja vaid võimalusi, mitte ei ütle, et nüüd peab nii või naa tegema. Metsaomanikul on alati valikuvabadus.“

Ka Ülle Läll ei pea konsulentide sidet ühistute või üldse metsanduse ettevõtlusega suureks ohuks. „Muidugi ei saa ma anda välja garantiid , et absoluutselt kõik konsulendid on absoluutselt ausad ja omakasupüüdmatud. Aga selleks ongi konsulentide sõltumatuse deklaratsioon, et vältida nõustamise erapoolikust. Metskonsulendi metsanduslik ettevõtlus nõu andmisel on pigem hea, sest nii on tal ka praktilised kogemused neist asjadest, mida ta metsaoomanikele soovitab.“

Kes on konsulent?

Konsulendid on metsanduse spetsialistid, kes oma teadmisi ka kutseeksamil tõendanud. Nende ülesandeks on anda metsaomanikele erapooletut nõu erinevatel metsateemadel, võttes arvesse metsaomaniku huve ja eesmärke oma metsa hoidmisel ja majandamisel. Konsulentide erapooletust nõuab nende kutse-eetika. Lisaks on suur osa neist allkirjastanud sõltumatuse deklaratsiooni, kus avalikustanud oma võimaliku seotuse metsandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega (allikas: Erametsakeskus).

Kellele annab konsulent nõu?

Tavaliselt tegutsevad konsulendid metsaühistute juures. Need on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, mille liikmeteks on kohalikud metsaomanikud. Metsaühistu kaubamärgiga liitunud kaheksas ühistus on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta, arve võidakse esitada otseste kulude eest – näiteks konsulendi sõidukulud metsa. Selle teenuse osutamist rahastab osaliselt Eesti riik läbi ühistutele suunatud nõuandetoetuse. Samas on meil ka ühistuid, kes seda toetust ei saa ning nende teenuste eest tuleb tasuda metsaomanikel endil.

Küsi konsulendilt nõu

Sa ei ole kindel, mida oma metsaga teha või kuidas selle väärtust tõsta? Tule ja pea konsulendiga nõu! Metsaühistu kohalikes ühistutes on metsaomanikele esmane nõuanne tasuta.

Leia lähim Metsaühistu ja tule tasuta nõustamisele

Koos oleme paremad peremehed

Metsaühistu tähistab kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Konsulent on metsaomaniku esimene abiline appeared first on Metsaühistu.

Infopäevad algavad kell 14.

20. märtsil Kuressaare Ametikoolis (Kohtu 22, Kuressaare)
21. märtsil Pärnus, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi 8/12, Pärnu)
22. märtsil Rakveres, Wesenberghi hotellis (Tallinna 25, Rakvere)
27. märtsil Võrus, Võrumaa Toidukeskuses (Koidula 7, Võru)
28. märtsil Tartus, Tartumaa Põllumeeste Liidu õppeklassis (Jalaka 48, Tartu)
29. märtsil Tallinnas, Sihtasutuses Tallinna Teaduspark Tehnopol (Teaduspargi 6/1, Tallinn)

PÄEVAKAVA

13:30 – 14:00 Tervituskohv
14:00 – 14:45 Natura 2000 toetus erametsamaale
14:45 – 15:30 Siseriiklikud metsandustoetused
15:30 – 16:00 Kohvipaus
16:00 – 17:30 Natura 2000 ja siseriiklike metsandustoetuste kohapealne kontroll

Infopäevadele on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute eestvedajad ja konsulendid. Lektorid: SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur ja kontrolliüksuse juht Gunnar Reinapu.

Infopäeval osalemiseks palume kindlasti registreerida siin või aadressil www.pikk.ee (vt sündmuste kalender).

NB! Eelregistreerimine on tingimata vajalik ja lõpeb 3 päeva enne iga infopäeva toimumist ning on väga oluline lisapaberite (vajadusel) vormistamiseks ning toitlustamise tellimiseks!

Lisainfo vajadusel ja küsimuste korral palume võtta ühendust info@epkk.ee või tel 600 9349 (juhiabi Maire Vimb).

Infopäevade korraldamist toetab Euroopa Liit.

The post Tulekul metsanduse infopäevad! appeared first on Metsaühistu.

„Vooremaa metsaühistu sai alguse nii, et kui ma RMKst ära tulin, asusin tööle konsulendina. Töötasin kahe ühistu juures korraga. Aga kui olin aasta aega konsulendina töötanud, tekkis selline kerge rahulolematus ning tol hetkel tundus, et kõige mõistlikum oleks teha uus ühistu.
Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Ja lisab, et nii nagu kinnitab ka ühistu nime esimene osa – Vooremaa – on ka suurem osa liikmeid Jõgevamaalt, kuid lisaks on omajagu liikmeid Tartumaalt ja ka teistest maakondadest.

Kõige silmapaistvam on siiski Vooremaa metsaühistu arengu kiirus. Kasvõi liikmete arv – esimesel tegevusaastal liitus ühistuga rohkem kui poolteistsada metsaomanikku. Pütsepp räägib, et ega ta ise täpselt teagi, miks neid liikmeid nii kiiresti juurde tuleb. „Üks põhjus on kindlasti see, et ühistu toetuse saamiseks peab teatud arv liikmeid koos olema,“ räägib Pütsepp. „See lihtsalt sundis meid väga aktiivselt end tutvustama metsaomanikele. Tuli ise metsaomanikke ühistusse kutsuda ja selgitada, millega ühistu tegeleb ja kuidas ühistu metsaomanikele kasulik saab olla. Ise hästi palju tegime selle nimel tööd, et metsaomanikud ühistusse tuleksid. Meie moto või selline põhitees on, et teil ei ole ühtegi kohustust, kuid teil on võimalused. Ja nii need liikmed tulidki. See oli see algus. Nüüd tulevad juba liikmed ise,“ muigab ühistujuht.

Vooremaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldamine. Pildil võsasae kasutamise koolitus.

Kindlasti on oluline ka see, et ühistu pakuks just neid teenuseid, mida liikmed vajavad. Sellest põhimõttest on lähtunud ka Vooremaa metsaühistu. „Esimene asi on nõustamine. Kui sul on näiteks kaheksa aastat vana metsakorralduskava, siis sa tahad teada, mida sa praegu teha võid. Ja muidugi toetused. Inimesed teavad vähe metsanduslike toetuste kohta ja seda nõu me liikmetele pakume. Natuke hiljem tuli see, et ühistu aitab mitmesuguseid töid teha – raiuda, hooldust teha, istutada, puitu realiseerida. Kuid see kõik tuli hiljem,“ meenutab Pütsepp.

Tulles tänapäeva, peatub ta ühistu praegusel võimekusel. „Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis pakume ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp.

Vooremaa Metsaühistu tööd juhib Harry Pütsepp.

Lisaks teenuste valikule peab Vooremaa Metsaühistu oluliseks ka seda, et metsaomanik saaks ühistuga kontakti võimalikult lihtsalt. Selleks avati kontor ka Tartus, kus metsaomanikke võetakse vastu paaril päeval nädalas. Harry Püttsepa sõnul on ühistus üsna palju Tartus elavaid või töötavaid metsaomanikke ning nendega pidevalt autos või kohvikus kohtuda on ebamugav nii ühistu töötajale kui ka metsaomanikule. Kontori tööajad ja metsaühistu kontaktid leiad siit.

The post Vooremaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas Põlva linnas, metsaühistu kontoris. Ühistu juhatuse liige
Tarmo Lees andis ülevaate ühistust ning selle tegevusajaloost ja ühistu poolt metsaomanikele pakutavatest teenustest. Muuhulgas ilmnes Leesi jutust tõsiasi, et Eesti suurima metsaühistu liikmete arv hakkas jõudsalt kasvama just aastal 2009, kui ühistu poolt lisandusid senistele nõustamistele-koolitustele ka metsamajandamise teenused, mille järele liikmetel oli ühine vajadus. 159 liikmelt aastast 2008 on tänaseks ühistuga liitunute metsaomanike hulk suurenenud 760 liikmeni ja oluline roll selles on kindlasti just ühiselt korraldatud metsamajandamisega seotud tegevuste korraldamine. Seda ilmestab fakt, et näiteks ühiselt korraldatud maapinna ettevalmistamise, ühiselt hangitud metsapuutaimede ja ka raiete maht alates 2009 aastast on 10 kordistunud.

„Kahetuhande üheksandal aastal hakkas riik SA Erametsakeskuse kaudu edendama ühistute tegevust metsade majandajatena,“ rääkis Lees.

Et teooriale järgneks ka praktika, siirduti peale sissejuhatavat loengut raielangile, kus töö parasjagu pooleli. Metsakonsulent Kalle Peterson selgitas, et langi keerulise reljeefi (lank asub mäenõlvakul) tõttu tuli töid organiseerida n-ö „kompleksmeetodil“ – seal kus võimalik, teeb tööd metsalangetustraktor ehk harvester, kuhu aga masin ei pääse, tulevad langetustööd tegema saemehed. „Neid masinamehi, kes sellisel langil suudavad töötada, on meil vähe,“ rääkis Peterson. „Selleks peab olema „mägieestlane“, kallakutel tuleb olla julge, aga mitte hulljulge. Muidu võib tulemuseks olla ümberaetud masin või miskit veel hullemat.“

Et metsaraie korraldamine ja selleks usaldusväärsete partnerite leidmine on vaid üks metsaühistute poolt pakutavatest teenustest, olid kõne all ka teised ühistu poolt pakutavad teenused. „Meie ühistu poolt korraldatuna saavad metsaomanik kõik vajalikud tööd tehtud,“ rääkis Peterson. „Raie järel maapinna ettevalmistamine, istikute hankimine, istutamine, noorendiku hooldus, hiljem harvendusraie – ühistu aitab kõike korraldada. Tihti tuletame metsaomanikule ka meelde, et nüüd oleks õige aeg üks või teine töö ette võtta. Kui metsaomanik püüaks kõike ise teha, oleks ta hädas. Esiteks peavad tal olema head metsanduslikud teadmised, teiseks tuleb tal ka kõik tööd ise organiseerida. Leida tegijad ja neid kontrollida. Ühistu korraldab tema eest need asjad ära,“ sõnas konsulent.

Petersoni jutust tuli välja ka see, et üksiku metsaomaniku jaoks on mitmed asjad hulga keerulisemad, kui ühiselt ühistu kaudu tegutsedes. Näiteks metsataimede istikuid ei pruugi üksiksoovijale õigel ajal jätkudagi, ühistu kaudu saab aga taimed kindlalt ja soodsalt.

Tudengid tundsid huvi ka selle vastu, et miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja. Kasvava metsa raieõiguse saab ju ka mõnele erafirmale müüa ning omanik peaks olema ju muredest prii! Metsaühistu esindajate vastus küsimusele oli aga tegelikult väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid Põlvamaa Metsaühistuga appeared first on Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Metsaühistu.