„Vooremaa metsaühistu sai alguse nii, et kui ma RMKst ära tulin, asusin tööle konsulendina. Töötasin kahe ühistu juures korraga. Aga kui olin aasta aega konsulendina töötanud, tekkis selline kerge rahulolematus ning tol hetkel tundus, et kõige mõistlikum oleks teha uus ühistu.
Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Ja lisab, et nii nagu kinnitab ka ühistu nime esimene osa – Vooremaa – on ka suurem osa liikmeid Jõgevamaalt, kuid lisaks on omajagu liikmeid Tartumaalt ja ka teistest maakondadest.

Kõige silmapaistvam on siiski Vooremaa metsaühistu arengu kiirus. Kasvõi liikmete arv – esimesel tegevusaastal liitus ühistuga rohkem kui poolteistsada metsaomanikku. Pütsepp räägib, et ega ta ise täpselt teagi, miks neid liikmeid nii kiiresti juurde tuleb. „Üks põhjus on kindlasti see, et ühistu toetuse saamiseks peab teatud arv liikmeid koos olema,“ räägib Pütsepp. „See lihtsalt sundis meid väga aktiivselt end tutvustama metsaomanikele. Tuli ise metsaomanikke ühistusse kutsuda ja selgitada, millega ühistu tegeleb ja kuidas ühistu metsaomanikele kasulik saab olla. Ise hästi palju tegime selle nimel tööd, et metsaomanikud ühistusse tuleksid. Meie moto või selline põhitees on, et teil ei ole ühtegi kohustust, kuid teil on võimalused. Ja nii need liikmed tulidki. See oli see algus. Nüüd tulevad juba liikmed ise,“ muigab ühistujuht.

Vooremaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldamine. Pildil võsasae kasutamise koolitus.

Kindlasti on oluline ka see, et ühistu pakuks just neid teenuseid, mida liikmed vajavad. Sellest põhimõttest on lähtunud ka Vooremaa metsaühistu. „Esimene asi on nõustamine. Kui sul on näiteks kaheksa aastat vana metsakorralduskava, siis sa tahad teada, mida sa praegu teha võid. Ja muidugi toetused. Inimesed teavad vähe metsanduslike toetuste kohta ja seda nõu me liikmetele pakume. Natuke hiljem tuli see, et ühistu aitab mitmesuguseid töid teha – raiuda, hooldust teha, istutada, puitu realiseerida. Kuid see kõik tuli hiljem,“ meenutab Pütsepp.

Tulles tänapäeva, peatub ta ühistu praegusel võimekusel. „Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis pakume ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp.

Vooremaa Metsaühistu tööd juhib Harry Pütsepp.

Lisaks teenuste valikule peab Vooremaa Metsaühistu oluliseks ka seda, et metsaomanik saaks ühistuga kontakti võimalikult lihtsalt. Selleks avati kontor ka Tartus, kus metsaomanikke võetakse vastu paaril päeval nädalas. Harry Püttsepa sõnul on ühistus üsna palju Tartus elavaid või töötavaid metsaomanikke ning nendega pidevalt autos või kohvikus kohtuda on ebamugav nii ühistu töötajale kui ka metsaomanikule. Kontori tööajad ja metsaühistu kontaktid leiad siit.

The post Vooremaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp rääkis, et idee alustada metsakorralduskavade koostamisega on tema peas olnud juba pikka aega. „Mul on vastav litsents olemas, aga metsakorralduskavasid ma ei teinud. Mõni aeg tagasi aga mõtlesin, et ega sellega rohkem enam venitada ei tohi. Ajasime paberid korda ja eelmise aasta lõpus sai Vooremaa Metsaühistu ka metsakorralduskavade koostamiseks vajaliku tegevusloa. Siiani oleme koostanud kavasid vähe, eelkõige nendele metsaomanikele, kel seda kiiresti vaja oli. Oli selline prooviperiood, et kuidas me asjaga hakkama saame. Aga saime ja nüüd oleme jõudnud sellisesse punkti, et julgeme ka avalikult teatada – metsakorralduskava saab tellida Vooremaa Metsaühistust.“

Pütsepp lisas, et metsakorralduskavade koostamisega alustamiseks andis innustust ka see, et viimasel ajal on paljudel metsaomanikel olemasolevate metsakorralduskavade kehtivus lõppenud või lõppemas. „Ühistul on siinsete metsaomanike metsadest ülevaade olemas, teame, mida on tehtud ja mis seisus asjad on. See aitab kaasa ka metsakorralduskava koostamisele. Samuti saab metsaomanikele anda ka natuke nõu, mida metsas võiks teha ja kuidas majandada. Kas ta neid nõuandeid ka järgib, on juba omaniku enda otsustada,“ rääkis Pütsepp.

Metsakorralduskava koostamisel tuleb palju teha kontoritööd. Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp tööhoos.

Metsakorralduskavade koostamine ühistule tuluallikaks ei ole, rääkis Harry Pütsepp. „Meie eesmärgiks ei ole mitte ühistule raha teenida, vaid laiendada teenuste valikut ning seeläbi pakkuda metsomanikele parimat teenindust. Ühistus me tunneme oma liikmete metsi ja seetõttu on ka kavade koostamine lihtsam kui päris nullist alustades.“

Metsakorralduskava sooviga Tartu ja Jõgevamaa metsaomanikud saavad Vooremaa Metsaühistuga ühendust meiliaadressil vooremaa@metsauhistu.ee või külastades Tartu kontorit Passaazi ärikeskuses, aadressil Aleksandri 8 esmaspäeval ja kolmapäeval kell 9.00 – 13.00.

The post Vooremaa Metsaühistus valmivad metsakorralduskavad appeared first on Metsaühistu.

Metsa võivad majandada vaid need erametsaomanikud, kes on metsaühistu liikmed. Metsaühistusse kuulumata ei saa metsaomanik raielubagi (metsateatist).

Vale! Oma metsa võivad majandada kõik metsaomanikud, kuid seda tegevust reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Metsaühistusse kuuluval metsaomanikul on eeliseks aga see, et vajadusel saab ta alati Metsaühistust nõu ja abi tööde läbiviimiseks.

Metsaühistusse mittekuuluv metsaomanik võib oma metsas koristada vaid tormimurdu ja raiuda kuni 20 tihumeetrit.

Vale! Metsaühistusse mittekuuluval metsaomanikul on samasugused õigused oma metsa majandamiseks nagu ühistu liikmel. Selle väite puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui kuni 20 tihumeetri puidu raiumisel ei ole metsaomanikul tõesti vaja taotleda ühtegi luba või puidu oma tarbeks kasutamisel täita ühtegi paberit, siis suurema mahuga tormimurru puhul tuleb esitada metsateatis ja teavitada Keskkonnaametit metsa kahjustusest.

Metsatööd erametsas.

Metsamajanduskava saavad tellida vaid metsaühistu liikmed, mitteliikmetest erametsaomanikele kava ei tehta.

Vale! Metsamajandamiskavasid koostavad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning neid tehakse kõigile metsaomanikele, kes seda soovivad. Metsaühistu kaudu on aga metsakorralduskava tellimine soodsam kui ise otse vastava ettevõtte poole pöördudes.

Metsanduslike toetuste taotlemisega käivad kaasas ranged kohustused oma metsa majandada ja teha metsas lageraie. Samuti käib toetustega kaasas kohustus pritsida metsa taimekaitsevahenditega.

Suuremas osas vale! Erinevad metsanduslikud toetused on erineva eesmärgiga ning toetust saanud metsaomanikul on kohustus teha konkreetse toetusega seotud töid (näiteks kui oled taotlenud toetust valgustusraie tegemiseks, on kohustus see raie ka etteantud ajaperioodi jooksul teha).

Lageraie tegemise kohustust ei käi kaasas aga ühegi metsandusliku toetusega. Keemilisi taimekaitsevahendeid Eesti metsades kasutada ei tohi, erandiks on vaid männikärsaka tõrjeks kasutatav vahend, kuid ka selle vahendi kasutamise asemel on levimas metsataimede vahatamine. Nii et kohustust pritsida metsa taimekaitsevahenditega toetustega kaasas ei käi. Juurepessu tõrjeks kasutatav vahend ei ole keemiline!

Metsateatise saavad erametsaomaniku metsa kohta võtta suvalised metsafirmad. Kui teatis on võetud, ei saa metsaomanik enam raiet takistada.

Vale! Metsateatist saavad esitada vaid metsaomanik või tema volitatud esindaja(d), keda omanik on ise selleks volitanud. Suvalisel metsafirmal ei ole selleks õigust. Kui teatis on võetud metsaomaniku õigusi rikkudes, tuleb sellest koheselt informeerida politseid ka keskkonnaametit kui metsateatisi menetlevat riigiasutust.

Väga tihti raiuvad metsaühistud metsi öö varjus, et saaks omanike teadmata maha võtta väikesi metsatükke.

Vale! Metsaühistud ei raiu mitte kunagi omaniku teadmata metsa. Kui metsamasin ka töötab öösel, on see seotud ratsionaalse ajakasutusega. Tööde kvaliteetseks läbiviimiseks kasutab Metsaühistu kogenud koostööpartnereid. Raietööde lõppedes hoolitseb Metsaühistu, et lank oleks korrastatud, korraldab puidu kokkuveo esmasele laoplatsile ja transpordi puidu lõppostja juurde.

Eramets annab vägevat palki.

Üldjuhul võtavad metsaühistud enampakkumisi korraldades oma teenustasu raiemahu tihumeetritelt, mitte raie lõpphinnast. Metsaühistutel pole vahet, milliseks kujuneb raie hind, sest oksjonitasu on eelnevalt fikseeritud ning neid ei huvita, et raie müüja saaks oma puidu eest võimalikult kõrge hinna.

Vale! Metsaühistu kaudu enampakkumise korraldamine on nii raieõiguse kui metsakinnistu müügi korral omanikule tasuta. Tehingu tasu (2-4% tehingu maksumusest raieõiguse müügi korral ja 0,5-2% tehingu maksumusest metsakinnistu müügi korral) tasub ostja. Metsaühistu kui metsaomanike enda ühenduse eesmärk on alati see, et omanik saaks oma vara eest väärika hinna.

Siin artiklis välja toodud müüdid ja eksiarvamused ei anna täit ülevaadet kõigist neist, mis peituvad netiavarustes ja inimeste peades. Siit ka üleskutse kõigile huvilistele – kui teil on mõni küsimus Metsaühistu kohta, võtke meiega ühendust. Kõik küsimused on alati oodatud. Otseallikas on alati parim infoallikas!

The post “Müütiline” Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.