Metsakultuuride õnnestumine

Viimaste aastate kevaded ja suved on üllatanud meid nii hilise lumesaju, külmakraadide, kuumalainete ja põuaga kui ka suurte vihmadega. Muutlike ilmastikuolude taustal on selge, et piirkonniti ja kasvukohatüübiti esineb üksjagu kahjustusi ka metsakultuurides. Kahjustuste iseloomu mõjutavad mitmed aspektid. Nii ilmastik üldisemalt (temperatuur ja sademed), kui ka see, millise puuliigi ja metsataime tüübiga (avajuurne või potitaim) on ala uuendatud. Samuti on oluline kas maapind oli ette valmistatud või mitte. Kuni selleni välja, et kuhu metsataimed kevadel istutati – kas mätta või vaalu otsa või selle põhja.

Metsakultuuri õnnestumist mõjutavad omavahelise seoses kõik need tegurid. Põuase ilmaga on haavatavamad sellised metsakultuurid, mis rajatakse kuivematesse kasvukohtadesse (liivad ja saviliivad) ja metsataimed, mis asuvad raiesmiku mikrokõrgendikel, näiteks mineraliseerimise vaalu harjal. Samas väga vihmase kevadsuvega toimivad need tegurid kõik vastupidiselt. See kõik näitab kui keeruline on tegelikult uue metsa kasvama saamine.

Hukkunud metsakultuurist tasub teada anda

Kui omanik on teinud hulgaliselt pingutusi metsa uuendamiseks, aga ometi ilmneb, et metsataimed on suures osas hukkunud, siis on mõistlik kahjustuste kohta esitada Keskkonnaametile teatis. Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Seda seetõttu, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on riigil õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstud toetus tagasi nõuda. Kui istutatud metsakultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja.

Täiendamise võimalus tuleb juba sügisel

Kui metsakultuur ei ole hukkunud täielikult ning väljalangevus on mõõdukas, siis tasub rajatud metsauuendust täiendada. Üksikuid hukkunud metsataimi ei ole vaja asendada aga kui neid on rohkem ja puude arv ei anna välja enam metsa majandamise eeskirja järgset hektaril kasvavate metsataimede miinimumnõuet, siis tuleks metsakultuuri täiendamine ette võtta kindlasti. Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsa uuendamine. See tähendab, et esimene võimalus täiendamiseks on tulemas juba tänavu sügisel. Küll aga peab sügisese istutamise juures silmas pidama teatavaid erisusi võrreldes kevadise istutamisega. Nendest erisustest ja praktilistest näpunäidetest oleme varasemalt kirjutanud.

Metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja kultuuri täiendamiseks

Augusti teises/septembri alguses pooles algab metsataimede tellimine sügiseseks istutamiseks ja metsakultuuri täiendamiseks. Info selle kohta lisame meie kodulehele ning teavitame oma liikmeid e-kirja teel. Seni tasub oma metsas tiir teha ja vaadata, kui suur osa metsataimi on kasvama läinud ning kas ja kui palju oleks sügisel vaja täiendada. Vajadusel pea nõu ka metsaühistu spetsialistiga.

The post Sügisene kultuuritäiendus – anna uus võimalus kevadel istutatud, kuid suvel hukkunud metsataimedele appeared first on Metsaühistu.

Eelisjärjekorras tuleb hooldustööd ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tähelepanelikum peab olema ka potitaime ja väiksema paljasjuurse taimega – nende puhul on rohutõrjega rohkem vaeva. Kuusk on rohttaimede varju suhtes natukene leplikum kui kask ja mänd. Seega võib kuuse hoolduse jätta teatud tingimustel hilissuvesse või sügisesse, et muidu lamanduma hakkav hein taimi ei lämmataks. Hooldust võib vajada ka ala, mis on looduslikult uuenenud.

Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Muuhulgas on rohust puhastatud puutaimedel tunduvalt väiksem võimalus nakatuda näiteks mõne seenhaigusega. Teistest kiirekasvulistest lehtpuudest nagu sarapuu, paju, lepp haab ja teised, tuleb istutatud puid samuti puhtana hoida. Soovitatav on seda teha vähemalt meetri raadiuses ümber istutatud puude. Sellise võsa tõrjumiseks on sobiva aja leidmine keerulisem. Ühelt poolt on tihedast võsast istutatud puude leidmine raskem, raagus lehtpuude puhul on aga istutatud okaspuud paremini märgatavad. Teisalt on suvine võsa tõrjumine tõhusam, sest see kurnab tõrjutavat taime rohkem ning uut võsu kasvab võrreldes sügisese hooldusega vähem.

Kindlasti tuleks kultuurihoolduse käigus kontrollida kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Istutamise aastal ning sellele järgneval kolmel aastal on metsakultuuri hooldamiseks võimalik Metsaühistu kaudu taotleda toetust. Samuti saab vajalikud tööd tellida Metsaühistust. Vaata lähemalt hooldustööde hindade, tööde tellimise ning toetuste infot.

The post Ära unusta metsakultuuri hooldamast appeared first on Metsaühistu.

Viljakale maale istutatud metsakultuuri tuleks hooldada istutamisjärgsetel aastatel mitu korda, viimane hoolduskord ongi õige ette võtta sügisepoole, septembrikuus. Kindlasti tuleb siis eemaldada kulu, mis taimedele langedes võib need maha koolutada. Kuivanud heina all võivad liikuma hakata ka hiired, kes hea meelega närivad noori puukesi. Kasetaimele on eluliselt vajalik, et sügisel, kui tirdid tahaks just kasetüvedele muneda, oleks taime lähiümbrus rohust puhas. Tirdikahjustuste tõttu võib kasetaim nakatuda võrsepõletikku.

Kevadist istutust hooldades tuleb metsaomanikul kindlasti jälgida ka istutatud taimede kasvamaminekut. Kui ära on kuivanud või mingil muul põhjusel pole kasvama läinud kolmandik või rohkemgi taimi, tuleb istutatut kindlasti täiendada juba sel sügisel. Kiiresti tuleks ühendust võtta Metsaühistuga ja oma soovist teada anda, nii jõuab metsaomanik liituda veel Metsaühistu sügisese taimetellimusega.

Kui kevadel tehtava kultuurihoolduse puhul soovitasime hein taimede ümber maha tallata, mitte välja kitkuda või ära niita, siis sügisel tuleks teha just seda.

Hooldust vajavad ka vanemad metsaistutused. Kui soovimatud puud-põõsad on istutatud taimedest kõrgemad, tuleb needki välja raiuda. Kas teha seda kogu istutusalal või istutatud puu ümbruses meetri raadiuses, sõltub metsaomaniku jaksust.

Kogemused näitavad, et võsatõrjet on kasulikum teha ajal, mil puud on lehes – nii kurnatakse tõrjutavat taime rohkem ja uus võsu kasvab hiljem. Samas on lehtede langemise järel lihtsam märgata istutatud okaspuid.

Enneta ulukikahjustusi

Sügis on õige aeg mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Repellentidest on kõige levinum looduslik lambarasval põhinev kaitsevahend Trico.

Parim repellemdi kasutamiseks on sügis, üldiselt september-oktoober, kui ilmad on veel plusspoolel ning kuivad. Tõrjevahend tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega.

Võta Metsaühistu appi

Metsaühistu annab nõu ja aitab Sul töid teostada. Telli kultuurihooldus tööd Metsaühistust

The post Sügisene kultuurihooldus ennetab taimede kahjustusi appeared first on Metsaühistu.