Ühistu liikmete arvu kasv moodustab graafikul lauge joone.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson. Tema sõnul on ühistu areng toimunud ühtlaselt – näiteks liikmete arvu kasv moodustab graafikul kena lauge joone, kiireid hüppeid pole olnud. Sama on ka teenuste arendamisega – neid tekkis juurde vastavalt metsaomanike vajadustele.

„Põhiline, mida metsaomanik metsaühistust saab, on kindlustunne ja abi. Ja teadmine, et ta ei ole oma viie või kaheksa hektariga üksi. Käime ka metsaomanikele nii-öelda peale, et nad ikka oma metsi hooldaksid, teeksid õigel ajal hooldusraideid ja muid vajalikke töid. See on puhtalt järjepidevuse tekitamine, et metsaga tegeldaks ja inimestel säiliks metsaga side,“ tutvustab Atso Adson Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd. Ja lisab, et eks muidugi ole omanikud erinevad – mõni on aktiivne ja teeb kõike ise, teine aga usaldab kõik metsaühistule ja oma metsa külastab vaid harva.

Valgamaa Metsaühistu igapäevatööd korraldab juhatuse esimees Atso Adson.

„Meil on ka selliseid liikmeid, kes elavad kaugemal ja metsaga ise tegeleda ei jõua. Alles hiljuti käis siin oma metsa vaatamas üks kaugemal elav omanik. Ühistu oli teinud kõik tööd – raie, langi korrastuse, puidumüügi, uue metsa istutamise – nüüd tuli ja vaatas seda noort kasvavat metsa. Vanem mees on, talle tuli lausa pisar silma. Ütles, et nii ilusat pilti pole hulk aega näinud. Kui meie siin ühistus saame sellist tagasisidet, siis tunneme, et teeme õiget asja,“ räägib Atso Adson. Ja selgitab, et ühistu peabki olema metsaomaniku esimene partner, kelle poole saab omanik alati kõigi oma rõõmude ja muredega pöörduda. „Aga et metsaomanik tahaks ja julgeks ühistusse pöörduda, peab olema usaldus ühistu vastu,“ lisab Adson.

Usaldus ja usaldusväärsus on Valgamaa Metsaühistu töös esikohal. „Metsaomanikku ei tohi kunagi petta,“ räägib Adson. „Vahel tähendab see ka tema jaoks ebameeldiva jutu rääkimist. Näiteks et kui on midagi müüdud, tuleb ka maksud maksta. Või et vajadusel tuleb kulutada ka uue metsa rajamisele. Aga samas võib inimene olla ka kindel – ühistu puhul on tihumeeter alati tihumeeter ja ei muutu pärast null-komaks,“ selgitab Adson.

Ekslik oleks arvata, et ühistu kogu tegevus on seotud metsade majandamisega. Valgamaa Metsaühistu on üks neist ühistutest, kes panustab juba aastaid ka tulevaste metsaomanike harimisse. „Kooliõpilastega tegeleb meil Helju Leosk, pikka aega on see olnud tema südameasi. Olime ka üks neist ühistutest, kes häälekalt oli vastu mõne aja tagusele ideele kaotada ära ühistute koolimetsanduse toetus. Kui ühistud noortega ei tegele, siis kuidas peaks peale kasvama uus põlvkond, kes tunneb metsaga seost? Me räägime tulevikumetsast, aga peaksime mõtlema ka tuleviku metsaomanike peale,“ väljendab ühistujuht Valgamaa Metsaühistu seisukohta.

Valgamaa Metsaühistu tutvustab metsatöid koolilastele.

Erametsanduse arenguvõimalusi näeb Adson ühistegevuse edenemises. „Meie metsad on enamasti väikesed, ühekaupa neid majandada ei tasukski. Kuid ühistusse koondudes on väikeomanikud osa suuremast süsteemist ning nii tekib ühisest tegevusest kasu kõigile. Samas läheb veel aega, enne kui kaob see nõukogude-aja mõtteviis, et ühistu on mingi kolhoos. Kuid mujal maailmas on ühistegevus end õigustanud, küll tekib ka meil arusaam, et ühiselt on parem,“ usub Atso Adson.

The post Valgamaa Metsaühistu appeared first on Metsaühistu.

FSC standard sätestab, et raietööde piirkonnas peavad kõik kandma ohutusvesti ja kiivrit.

Rakvere Metsaühistu on esimene ühistu, kellele omistati metsamajandamise FSC sertifikaat. Sertifitseeritud metsa on ligemale neljakümnel ühistu liikmel, sertifitseeritud metsakinnistuid on üle 170ne. Õppepäeval tehakse kokkuvõtteid käesoleval aastal toimunud metsade auditeerimisest ning antakse metsaomanikele näpunäiteid, kuidas tuleb sertifitseeritud metsas korraldada metsamajandustöid.

Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe selgitas, et väga suurt vahet metsatööde tegemisel sertifitseeritud või sertifitseerimata metsas ei ole. Mõlemal juhul on kõige olulisem see, et metsa majandades jälgitaks kõiki kehtivaid norme ja seadusi. Oluliselt karmimad tingimused kehtivad aga sertifitseeritud metsas raietööde tegemisel, väga täpselt tuleb jälgida säästliku metsamajandamise aspekte ning ohutusnõuete jälgimist metsatöödel.

Meelis Matkamäe lisas, et sertifitseerimisteemaline õppepäev aasta lõpul on Rakvere Metsaühistus kujunenud juba traditsiooniks. Üritusele oodatakse ka neid ühistu liikmeid, kel mets veel sertifitseerimata, kuid huvi teema vastu olemas. Kohtade arv õppepäevale on piiratud, huvi antud teema vastu on suur.

The post Rakvere Metsaühistu tutvustab sertifitseeritud metsa majandamist appeared first on Metsaühistu.

Kalle Põld rääkis, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise ajendiks on võimalus rääkida kaasa kogu maamajanduse arengus. „Maamajanduse areng peab olema koordineeritud ja juhitud selliselt, et kõik selle valdkonnad, seal hulgas ka metsamajandus, teeksid omavahel koostööd. Keskühistu keskendub EPKK-s metsa majandamise ja puidukaubanduse küsimustele,“ selgitas Põld. Ta lisas, et tööd metsanduse esindamisel on ees veel palju. „Esmalt selgitame välja ühisosa, kus meie huvid kattuvad teiste maaelu „tegijatega“ ja leiame võimalused ühiseks tegutsemiseks. Kaugemaks eesmärgiks on metsanduse parem sidustamine teiste maaelu valdkondadega.“

Keskühistu Eramets üldkoosolek kinnitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga liitumise mais toimunud koosolekul.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koondab 97 mittetulundusühingut, tulundusühistut ja ettevõtet põllumajanduse, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse, metsanduse ja maamajanduse erinevatest valdkondadest. 1996. aastal loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab tänavu oma 20. tegevusaastat.

The post Keskühistu Eramets juhatuse liige Kalle Põld valiti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimeheks appeared first on Metsaühistu.

Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.

Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.

Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.

Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda

The post EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi appeared first on Metsaühistu.