Sel aastal toetatakse:

• Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
• Kasvavate puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
• Ulukikahjustuste ennetamist
  • repellendi soetamine ja kasutamine (toetuse suurus 70 €/ha)
  • tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine (toetus katab kuni poole kaitsmete hinnast)
• Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist
  • kahjustuse kõrvaldamine (toetuse suurus 1050 €/ha)
  • uue metsakultuuri rajamine (731 €/ha)
  • maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks (146 €/ha)
  • metsauuenduse hooldamine (146 €/ha)
• Männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamist  (95 €/ha)

Hooldusraiete toetuse puhul peab metsamaa olema inventeeritud. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab olema tööde tegemise ajal metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustusraiet või harvendusraiet.

Õigeaegne hooldusraie võib saadava puidu väärtust kahekordistada

Palgipuude kasvatamise edendamiseks antakse toetust kasvavate puude laasimiseks. Laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi. Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid või sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt 3 meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul peale viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele kanda (pritsides või määrides) ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Tuuleheite või –murru või metsatulekahju tõttu hukkunud metsa taastamise toetuse saamise tingimuseks on loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud metsaekspertiis. Metsmaa pindala, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha ning kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt viiendik katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb.

Toetuse taotlemiseks pöördu Metsaühistu poole.

The post Läheneb metsameetme toetuse tähtaeg appeared first on Metsaühistu.

Kas teadsid, et selliste ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taotleda ka toetust? Jah, ent oma tegevus tuleb hoolega läbi mõelda, sest mitmeid ennetavaid töid, nagu näiteks tõrjevahendite pritsimine, tuleks teha alles sügisel. Ent toetust selleks saab tänavu taotleda vaid veebruarikuus.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust ulukikahjustuste ennetamiseks ning seda on võimalik saada näiteks repellentide soetamisel kuni 70€ hektari kohta.

Repellentidest on kõige levinumad Trico, Cervacol ja Plantskydd. Trico on looduslik taimekaitsevahend, õli emulsioon vees, kus toimaineks on lõhna andev lambarasv. Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Plantskydd on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Parim aeg nende kõigi kasutamiseks on sügis, üldiselt september-oktoober, kui ilmad on veel plusspoolel ning kuivad. Toetust antakse ka mehaaniliste tõrjevahendite – ladva- ja tüvekaitsmete soetamiseks ning kasutamiseks, kuni pool kaitsmete hinnast.

Selleks aga, et neid vahendeid soetada toetuse abiga, oleks vaja juba täna teada, kus metsaosades kaitsetöid sügisel ette võtta. Pikalt ette mõtlemise tingib loodus ise. Nimelt on kõige kahjutusterohkem periood selle aasta hilissügisest järgmise aasta varakevadeni. Nii ongi, et kui soovida oma metsakultuure või noorendikke kaitsta kahjustuste eest toetuse abiga, tuleks veel veebruaris ühendust võtta oma Metsaühistuga.

Tööde tegemiseks on aega peaaegu kaks aastat. See tähendab, et näiteks ulukitõrjet saab teha ka sel ning tuleva aasta kevadel ja sügisel istutatavas metsas. Kindlasti aga peavad tööd olema tehtud 2021. aasta lõpuks.

Siinjuures on oluline meeles pidada ka seda, et Euroopa Liidu toetustelt arvestatakse füüsiliste isikute puhul maha tulumaks ning et näiteks repellendi kasutamisel tuleb Metsaühistut teavitada vähemalt neli tööpäeva enne tööga alustamist. Ühistule tuleb teatada töö tegemise kuupäev, koht ja kasutatava repellendi või tõrjevahendi nimetus. Mida aga teha, et toetust taotleda? Metsaühistule tuleks saata oma isikukood (juriidilistel isikutel ettevõtte registrikood), planeeritud tööde ala pindala, selle katastri- ja eraldise numbrid, ning millise vahendi soetamiseks toetust soovid – kas repellandi (toetus on pindalapõhine) või mehhaaniliste kaitsemete jaoks. Tüve- ja ladvakaitsmete puhul tuleb juurde lisada ka kaitsemete tükiarv, arve ja maksekorralduse numbrid ning nende koopiad.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust erinevatest kaitsevahenditest ja -meetoditest.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Ulukikahjustuste ennetamiseks on vaja pikalt ette mõtelda appeared first on Metsaühistu.

Nimelt on maaelu arengukava raames veebruarikuus avatud nn Metsameetme taotlusvoor. Sealt on ka tänavu võimalik taotleda toetust hooldusraieteks kuni 30-aastases puistus ning toetuse suurus on 159 €/ha. Nii ongi käes õige aeg mõelda tulevikule, sest õigeaegselt tehtud hooldusraietega on võimalik mõjutada metsa arengut. Noort metsa hooldades võib tulevikus metsast oodata kvaliteetsemaid puidusortimente ja suuremat tulu.

Toetust saab taotleda valgustus- ja harvendusraieteks, millega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse valgus- ja toitetingimusi allesjäävatele puudele. Vähenenud konkurentsi tingimustes suureneb puude juurdekasv ning kasvab kvaliteetsemaid puidusortimente pakkuv ja seega metsaomanikule rohkem tulu tootev mets. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas. Kindlasti tuleb meeles pidada, et harvendusraieks tuleb võtta metsateatis, kuid seda võib teha enne töödega alustamist. Toetuse taotlemiseks metsateatist vaja ei ole.

Nii praktikud kui teadlased räägivad, et investeerides valgustusraiesse, võib metsaomanik juba esimestest harvendusraietest tulu loota. Maaülikooli uuringud on näidanud, et hooldusraietele tehtud investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba kaheksa aastaga.

Hooldusraiete toetuse saamiseks peavad olema täidetud mõned nõuded, nii peavad taotleja metsa kehtivad andmed olema riiklikus metsaregistris ning puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat. Metsaühistu kaudu toetust taotledes ei ole metsmaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on aga 60 hektarit metsaomaniku kohta. Tähele tuleb panna ka seda, et hooldusraiete toetust saab taotleda sama metsamaa sa kohta vaid üks kord programmiperioodi (2014-2020) jooksul.

Kuigi nii mõnelgi metsaomanikul võib tekkida ka mõte teha hooldusraiet täiesti ise, tuleb siiski meeles pidada, et hooldusraie on üks keerulisemaid metsakasvatustöid. Millised puud välja raiuda, mis alles jätta, kuidas see kõik mõjub loodusele ja metsa tulevikule – nendele küsimustele vastamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi ja oskusi. Seega soovitame kindlasti pidada nõu metsaühistuga, kust saab abi ka toetuse taotlemiseks.

Metsaühistule on vaja toetuse taotlemiseks saata ka mõned andmed – taotleja nimi ja isikukood (juriidilisel isikul registrinumber), planeeritava hooldusraie pindala, katastritunnus ja eraldise number ning planeeritava töö liik (valgustus- või harvendusraie.

Küsimuste korral saad nõu ja abi oma ühistust.

Loe ka meie poolt kokku pandud põhjalikumat tutvustust hooldusraietest

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Metsa hooldamine tasub end tulevikus ära appeared first on Metsaühistu.

Maksustatavad toetused

Üheks tulumaksuga maksustavaks toetuseks on praegu taotlemiseks avatud Metsameede (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus), mille rahastus tuleb Euroopa Liidust. Metsameetme abil toetatakse hooldusraieid (valgustus või harvendusraie), kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Toetus mõjutab kindlasti metsaomaniku aastatulu suurust, kuigi väljamaksmisel peetakse sellest kinni tulumaks.

Enne toetuse taotlemist tasub metsaomanikel hoolega läbi mõelda, kuidas taotlust esitada. Juhul, kui metsaomand on abikaasade ühisomandis või kuulub mets kaasomanikele, tuleks enne selgeks mõelda, kes millise metsaosa kohta ja millises mahus toetuse taotluse esitab. Põhimõte on see, et toetust on mõistlik taotleda väiksema aastatuluga omanikul, kellel on suurem tulumaksuvaba miinimum.

Kirjeldatud toetussummade jaotamist saab teha ainult siis, kui kõik ühis- ja kaasomanikud on metsaühistu liikmed. Seega tasub kõigil metsaühistusse kuuluvatel metsomanikel ka oma abikaasa või kaasomanik(ud) ühistu liikmeks vormistada.

Näide 1. Aastatulu optimeerimine

Metsaomanik X taotleb Metsameetme toetust 2 hektaril valgustusraie tegemiseks. Toetuse määr on 159 €/ha ehk toetuse väljamaksmisel suureneks metsaomaniku aastatulu 318 € võrra. Kui aga taotlejaks oleksid metsaomanik X ja tema abikaasa või kaasomanik Y ning nad taotleksid toetust kumbki ühele hektarile, suureneks kummagi aastatulu 159 € võrra.

Maksuvabad toetused

Ühis- ja kaasomanikel tasub planeerida ja läbi mõelda ka maksuvabade metsandustoetuste taotlemine. Saadud toetussummasid tuluna ei deklareerita ning see ei mõjuta metsaomanike aastatulu suurust ega maksuvaba tulu määra.

Lähiajal avaneb taotlemiseks metsauuenduse toetuse voor, millega Eesti riik toetab metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Kõigil ühis- ja kaasomanikel tasub arvestada, et siseriiklike toetuste eelarve on piiratud ning taotlejate arv on suur. See mõjutab otseselt saadava toetuse suurust.

Iga taotlusvooru puhul arvutatakse välja rahastamise määr, mille ulatuses makstakse igale taotlejale toetust. Kui toetust taotlevad aga kõik kaas- või ühisomanikud, on toetuse saajaid rohkem ning kokkuvõttes suureneb oluliselt ühis- või kaasomandis oleva metsaomandi kohta väljamakstav toetus.

Näide 2. Toetusmäära maksimeerimine

Metsauuenduse toetuse maksimaalne toetuse määr metsataimede soetamiseks ja istutamiseks on kuni 400 €/ha.

Metsaomanik X taotles 2017. aasta Metsauuenduse toetuse teises voorus toetust kahele hektarile soetatud ja istutatud taimedele summas 800 €. Kuna selles voorus oli rahastamise määraks taotleja kohta 378,40 €, laekuski metsaomanik X arvele toetus 378,40 €. Kui aga toetust oleks taotlenud metsaomanik X ja tema abikaasa Y (mõlemad on metsaühistu liikmed) kumbki ühe hektari uuendamiseks, oleks laekunud toetus olnud ligikaudu kaks korda suurem.

Metsa majandamine

Ühis- ja kaasomanikel tasub läbi mõelda tulude-kulude jaotus ka enne metsa majandamist, arvestades kehtivat tulumaksuseadust. Juba enne tööde algust tuleks omavahel selgeks teha, kuidas jagada saadud tulud ja katta tehtavad kulud. Need teemad tuleb kindlasti selgeks rääkida enne tööde-toimingute tegemist, sest tagantjärgi enam asju muuta ei saa.

Kõigi teemade puhul küsi kindlasti nõu ja abi lähimast Metsaühistust.

The post Millele peaksid ühis- ja kaasomanikud pöörama tähelepanu metsandustoetuste taotlemisel? appeared first on Metsaühistu.