Seljataha on jäänud Riigikogu valimised, aastajagu Venemaa sigatsemist Ukrainas, umbes viis aastat metsanduse arengukava koostamist, jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamist ja palju muud. Põllumajandus-kaubanduskoda läheb kevadele vastu uue ja väga suurte kogemustega juhiga. Palju edu, Ants!

Kas on aeg hinge tõmmata?

Nii valijad kui ka valitavad saavad nüüd hetke hinge tõmmata. Valitud aga mitte väga pikalt, sest vähemalt osadel neist seisavad ees koalitsiooniläbirääkimised, et kokku panna uus valitsus.

Maamajanduse valdkonna inimesi huvitab, millisel kursil jätkavad maaeluministeerium, rahandusministeerium ja kesk­konnaministeerium ning kas näeme kliimaministeeriumi sündi? Kas ja kui paljud meid huvitavad teemad jõuavad koalitsioonileppesse ning millisel kujul? Teame ju, et meile seatud kliimaeesmärkide saavutamine tähendab Eesti põllumajandusele ja metsandusele väga suuri väljakutseid.

Kui eesmärkidele läheneda keeldude-käskude põhimõttel, võivad sellega kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele. Peaksime aga rohkem mõtlema sellele, kuidas kehtestatud eesmärke hoopis enda kasuks tööle panna.

Enamikus Eesti 328 jahipiirkonnas on ära tehtud suur töö. Jahimehed ja maaomanikud on tulnud üksteisele lähemale ning saanud enamikul juhtudel kokku­leppele maade jahinduslikus kasutamises. Läheme kevadele vastu olukorras, kus kasutaja jäi ühel või teisel põhjusel lahtiseks vaid 17 piirkonnas. Ehk võiks nüüd arutada uut jahiseadust? Sest olgem ausad, segadust nii pikendamiste kui ka jahindusnõukogude rolliga on olnud üksjagu. Lahendamist vajavaid punkte on küllap teisigi.

Ikka metsanduse arengukavast

Mis sel kevadel teisiti ei ole, on vaidlused metsanduse arengukava üle. Veel mõni nädal enne valimisi pandi kava uuesti sahtlisse. Kuigi suures saalis esimene lugemine õnnestus, siis enne teist lugemist tõmmati taas pidurit ja pall on nüüd uue Riigikogu koosseisu käes.

Peab tunnistama, et ega see metsaomanike jaoks halb otsus ei olnud, sest eelnõu viimaste muudatustega ületati punane joon. Sisuliselt anti nendega maaomanikele signaal, et järgneva vähemalt seitsme aasta jooksul ei saa meil olema kindlust oma maaomandi üle.

Ka looduskaitses ei pea püüdlema kvaliteedi poole, vaid saab ka kvantiteediga (tuleb uusi kaitsealasid). Samal ajal on meil aga vaja maad taristuobjektide alla ja maad selleks, et toota toitu. Jäi justkui mulje, et see kõik peab ja saab tulla vaid majandatava metsamaa arvelt. Aga kliimaeesmärgid? Ühesõnaga paistab, et pikalt hingetõmbeaega ei ole.

Huvide kaitses uus kvaliteet

Põllumajanduskojas on otsustatud, et organisatsioon võiks liikuda suurema liikmete arvu ja kaasatuse poole. Ma arvan, et see on muutuvat maailma arvestades õige ja ainuvõimalik tee, sest kuigi meil võib maamajandusvaldkonnas olla eriarvamusi teatud küsimustes, siis meid kõiki ühendab maa. Maa, mille abil ja millega koostöös saame nii puitu kui toitu.

Ettevõtted, organisatsioonid ja maaomanikud üheskoos, sõltumata oma tegutsemisvormist, -alast või suurusest, saavad panustada meie huvide kaitsesse. Kui maamajandajad ise rohepöörde rooli juurde ei lähe ja seda pöörama ei asu, siis tehakse seda ilma meieta. Kas me seda soovimegi?

Peame olema koostööaltid, kohanemisvõimelised ja järjekindlad, sest muidu teevad meid kõiki puudutavad otsused ära need, kes ei jaga arusaama, et puidu- ja toidujulgeolek on Eestile oluline ning ressursitõhus ring-biomajandus on tulevik.

Arvamuslugu ilmus algselt Põllumehe Teataja keskkonnas.

The post See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti appeared first on Metsaühistu.

Kohtumisel Põlvamaa Metsaühistus tulid jutuks mitmed erametsaomanike jaoks olulised probleemid – metsataimede nappus, siseriiklike toetuste teema ning erametsomanike maksustamine. Neist kõige keerulisemaks võib pidada maksuteemat. „Käesoleval aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatused ja abikaasade ühisdeklaratsioonide kadumine on päris paljuräägitud teemad, kuid praegune maksusüsteem suunab väikemetsaomanikke pigem metsamaa müümisele,“ rääkis ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Olukord on selline, et kui omandireformi käigus tagastatud metsamaa müük on tulumaksuvaba, siis sealt raiutava metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müüki maksustab riik täies ulatuses tulumaksuga. Nii ongi väikemetsaomanikud pahatihti valinud metsamaa müügi kui neile hetkel majanduslikult kasulikuma tehingu.

Pikemalt peatuti metsataimede, eriti Eestis kasvatatud paljasjuursete kuusetaimede nappusel. Kuigi ligi kolmveerand erametsaomanikest nõuab just vastupidavat ja elujõulisemat paljajsjuurset kuusetaime, on puukoolidest saadaval eelkõige kiirelt kasvatatav, kuid rohkem hooldamist nõudev potitaim. Minister nentis, et probleem on tõsine, kuid lootis, et Eesti puukoolid suudavad juba lähiaastatel rahuldada kogu Eesti vajaduse metsataimede järele. „Puukooli külastades sain aru, et need taimed vajavad kasvamiseks paar aastat aega. Ühistud aga ütlevad, et taimi on vaja täna. Olukord on keeruline, kuid taimetootjad kindlasti pingutavad,“ sõnas minister.

Taimeteemaga on otseselt seotud ka uuendustoetuse nappus. Tänu ühistute tegevusele on viimastel aastatel kasvanud oma metsa uuendavate erametsaomanike arv, samas toetuse kogusumma pole kasvanud. Minister tunnistas, et rohkemate toetusetaotlejate puhul on lõpptulemuseks selline väljamakstav summa, mis ei vasta inimeste ootustele. „Siin on lahenduseks otsida neid rahalisi vahendeid juurde,“ selgitas Kiisler. „Praegu on Riigikogus pooleli üks suur arutelu, mis puudutab Keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõud keskkonnatasude seaduse muutmiseks. Me tahame seda asja nii ümber korraldada, et metsandustoetuste raha liiguks ministeeriumilt otse Erametsakeskusele ja siis me saame nende summadega lihtsamalt ümber käia. Ma ei julge praegu numbreid lubada, aga ma arvan, et meil on võimalik parandada seda olukorda,“ kinnitas keskkonnaminister.

Põgusalt peatus minister ka uue metsanduse arengukava arteludel. Tema hinnangul on kolm olulisemat teemat, mis tuleb laiemalt läbi rääkida, metsa majandamise intensiivsus ehk raiemahtude teema, innovatsioon metsanduses ja puidutööstuses ehk puidu suurem väärindamine ja kolmandaks metsade kaitse – kui palju peaksime metsi hoidma range kaitse all. Kindlasti tuleb leida mingi mõistlik piir, kinnitas Siim Kiisler.

The post Keskkonnaminister andis Põlvamaal lootust metsauuendustoetuse summade kasvuks appeared first on Metsaühistu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumine arvestab ka EPKK metsanduse grupi ettepanekuid.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, seisab EPKK pressiteates.

Metsanduse valdkonnas juhitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele. Pöördumises on öeldud: „Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus-tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.“

Erametsanduse toetamine on aidanud kaasa hooldusraietele erametsades.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimees Kalle Põld kinnitas, et metsanduse kõige põletavam küsimus puudutab just metsandustoetusi. „On teada, et riigieelarvesse on planeeritud metsakasvatuslike toetuste oluline vähendamine. Metsameeste hinnangul on see lühinägelik samm. Just toetuste abil on hakanud erametsomanikud üha rohkem metsi uuendama, samuti on arenenud metsaühistud. Toetuste vähendamine annaks nendele arengutele tagasilöögi. Loodame, et loodav valitsusliit mõistab nende probleemide olulisust ning metsandustoetused taastatakse vähemalt samale tasemele, kus nad olid enne kärpeid.“

Erametsanduse toetuste kärpimise tagajärjel väheneksid erametsades metsauuendustööd.

Kolme erakonna kõnelused uue valitsusliidu moodustamiseks algasid 09. novembril. Praegu on arutluse all majandusküsimused.
Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule leiad siit.

The post Uus valitsusliit peab arvestama ka metsandusega! appeared first on Metsaühistu.