Igapäevaselt hoopiski haridusvallas tegutsev Mati Sepp iseloomustab ennast kui väikeomanikku. Ligikaudu seitse hektarit (pool sellest Harjumaal ja pool Läänemaal) metsa on aga tegelikult Eesti keskmine metsaomand. Tõsi – majandada on seda raske ning seepärast tekkis Matil ka kümmekond aastat tagasi huvi Metsaühistu vastu. „Eelkõige tõukas liituma huvi ühistegevuse ning pakutavate teenustega metsandusalaste koolituste ja nõustamis kohta,“ räägib metsaomanik. Pakutavate teenustega on ta kursis, kuid endal pole veel olnud vajadust midagi suuremat ette võtta. Küll aga on see lähiaja plaan: „Ette tuleb võtta poolteist hektarit lageraie metsastamist, neli aastat tagasi oli suur tuulemurd,“ plaanib metsaomanik.

Harjumaa mees Hannes Matsina on tegelikult riigiteenistuja, kuid huvi metsa vastu oli tal juba ammu. Nii saidi kolmteist aastat tagasi ostetud Saue kanti jupp metsa – kokku ligi seitsekümmend hektarit. Loogiliseks sammuks oli seejärel liitumine Metsaühistuga: „Kümme aastat tagasi liitusin metsaühistuga. Tol ajal hakkasid nad arenema ja algaja metsaomanikuna oli ka mul sellist tuge vaja. Sel ajal oli ühistus ka liikmeid vähe, aga abi oli suur. Kõik esimesed tööd – lõikamised ja hooldused tegin metsaühistu abiga,“ meenutab Hannes. Ta toob välja ka sellise huvitava fakti, et just tema oli Põhja-Eesti Metsaühistu esimese metsameistri esimene klient.

Ühistu tööga jääb Matsina üldiselt rahule. „Varem oli rohkem abi vaja, aga viimasel ajal olen ise hakkama saanud. Ega tegelikult suuri töid pole ka teinud. Ühistust välja astumist pole kaalunud, hiljuti oli ka paar väga huvitavat õppepäeva, kus sain osaleda. Ja abi sain ka uue metsamajanduskava koostamisel. Seda ju ise ei saa, tuleb ikka läbi ühistu teha.

Kümne aastaga on ühistu kasvanud, muutunud teenuste pakkujaks. Mulle isiklikult meeldiks küll väiksem ja kodusem ühistu, aga ilmselt oleks siis teenuste valik väiksem. Eks muidugi suure ühistu sees saab ka väiksema seltskonnaga suhelda ja ühiseid asju arutada. Aga muidugi sellist isiklikku sidet enam ei ole, nagu alguses oli,“ räägib metsaomanik.

Mitmeid mõtteid on Matsinal ka metsanduse tuleviku kohta – nimelt on ta veendunud, et maaelu seisukohalt oleks seda valdkonda vaja rohkem toetada. „Mina tahaksin ise oma metsa rohkem üles töötada. Algusaastatel anti toetust ka tööriistade ostuks, aga nüüd seda enam ei ole. Aga kogu tehnika on nii kallis, et ise endale seda hankida ei jõua. Tegelikult tahaks, et oleks ka selline toetus, mis aitaks materjali väärindada – tuleks rohkem väikseid saekaatreid ja asju maale.“

The post Metsaühistu pakub metsa majandamisel omanikule kindlust appeared first on Metsaühistu.

Metsaühistu õppepäevad

Alustada tasuks metsaomanikul mõtlemisest. Et mida ma tean, mida ei tea ja mis osas mul teadmisi on vaja täiendada? Tavaliselt saab abi lähedalt. Nimelt saab metsanduslike teadmiste kogumiseks ja uute oskuste õppimiseks osaleda Metsaühistu korraldatavatele õppepäevadele.

Koolituskavast leiad nii värskele metsaomanikule kui ka kogenud tegijale mõeldud koolitusi, kus:

• antakse edasi teadmisi ja praktilisi oskusi
• näidatakse, kuidas uusi tööriistu ja masinaid metsas kasutada
• tutvustatakse seadusi ja reegleid
• õpetatakse erinevaid loodustarkusi.

Õppepäevadel tutvustatakse metsaomanikele ka uut tehnikat, Pildil Virumaa Metsaühistus toimunud harvendusraieteks sobiva metsatehnika õppepäev.

Õppepäevadega kursis olemiseks jälgi Metsaühistu kodulehte ja Facebook’i. Õppepäevadele on oodatud nii metsaühistu liikmed kui ka teised metsahuvilised ning enamasti on osalemine tasuta. Aeg-ajalt toimuvad spetsiaalsed õppepäevad ka ainult Metsaühistu liikmetele.

Luua Metsanduskool

Põhjalikumaid metsandusteadmisi saab aga koolist. Näiteks Luua Metsanduskool pakub metsaomanikele väga erinevaid õppimisvõimalusi.

“Esiteks toimuvad meil erinevad täiendõppekursused, kuhu ootame metsaomanikke,” räägib Luua metsanduskooli koolitusspetsialist Katrin Seglinš. “Koostöös erinevate metsandusorganisatsioonidega paneme kokku oma koolituskava, kus arvestame alati ka metsaomanike vajadustega. Näiteks veel sel kevadel toimuvad meil metsanduse aluste, metsa hindamise, metsahaiguste ja raietööliste koolitused. Kahjuks raietööliste koolitusele me kedagi lähiajal kutsuda ei saa, kõik kohad on täis. Aga kindlasti tasub jälgida meie kodulehte, sealt saab alati infot algavate koolituste kohta.” 
 

Luua metsanduskooli koolitused on praktililised ja huvitavad.
 
Seglinš lisab, et lisaks lühiajalistele täiendkursustele on metsaomanikele väga sobiv metsakasvatuse eriala. “Sel erialal õpitakse peamiselt praktilisi oskusi, lõpetajad tunnevad kõiki metsas tehtavaid töid. Õpe kestab aasta, aga kuna see on mittestatsionaarne õpe, ei pea iga päev koolis käima. Ja kuna eeltingimuseks on omandatud põhiharidus, ei ole oluline, milline on õpilase varasem haridus. Õppida saab ka töö kõrvalt,” räägib Seglinš. Õpe Luua metsanduskoolis on kõigile tasuta.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Metsaomanikele kasulikke koolitusi korraldab ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Pakutavate tasuta koolituste hulgas on nii raieõpe kui metsataimede kasvatus.

“Laiematel rahvahulkadel ja põllupidajatel puuduvad tarvilikud algmõisted ning teadmised ratsionaalse metsa kasutuse ja kasvatuse üle ning metsa tähtsusest rahvamajanduses,” kirjutas metsateadlane Jaan Luik 1930. aastal ajakirjas Eesti Mets. Selle arvamusega võib nõustuda või vastu vaielda, kuid kindel on see, et teadmiste kogumine on alati kasulik.

Koolitusvõimaluste uurimiseks võta ühendust Metsaühistuga.

The post Meie maa vajab haritud metsaomanikke appeared first on Metsaühistu.