Värske õppelehe teemad:

• Metsaühistu juriidiline nõustaja Tiina Mitt annab sel korral nõu metsandustoetuste kohustuste teemal seoses metsamaa võõrandamisega
• Vooremaa Metsaühistu uueks nimeks on Kesk-Eesti Metsaühistu
• Metsainvestor Peeter võtab aasta kokku
• Prügiralli looduses ei näita vähenemise märke
• Ülevaate Baltiriikide metsandusekspertide kohtumisest
• Aasta parim metsamajandaja Meelis Reinart ütleb, et füüsiku haridus tuleb metsaski kasuks

Loe õppelehe Sinu Mets detsembri numbrit

Vajuta all seadete ribal Fullscreen ikooni (paremalt teine), et avada õppeleht lugemiseks suures vaates. Kliki X-st kinni reklaam ja asu lugema.

The post Sinu Mets – Detsember 2024 appeared first on Metsaühistu.

Selline kohustus on läbi aastate kehtinud kõigi erametsanduse toetuste puhul, erandiks vaid Natura 2000 toetus, millel on oma erisused. Viieaastane kohustusperiood algab siseriikliku toetuse puhul toetuse maksmise otsuse tegemisest ja metsameetme puhul PRIA viimase makse tegemisest.

Oluline on eristada toetuse rahuldamise otsust, toetuse maksmise otsust ning toetussumma väljamaksmist ehk ülekandmist. Näiteks metsameetmete toetuste puhul võib PRIA kanda toetusraha saaja arvelduskontole kuni kolme kuu jooksul pärast toetuse maksmise otsuse tegemist. Kui toetuse taotlejaks on metsaühistu, hakkab tähtaeg kehtima alates toetuse kandmisest ühistule.

Toetuse tagasinõude võimalus

Toetuse määrustes on metsaomanikule kehtestatud kohustus säilitada alal, kuhu toetust saadi, senine sihtotstarve. Kuna metsamaa sihtotstarvet maakatastriseaduses eraldi ei määratleta, loetakse metsamaa puhul sobivaks sihtotstarbeks tavaliselt maatulundusmaa sihtotstarve.

Kui mets võõrandatakse toetuse saamisele järgneva kohustuste perioodi jooksul, tuleb toetusega seotud kohustused viia üle uuele omanikule, et vältida võimalikke toetuse tagasinõudeid.

Toetuse andja võib toetusraha tagasi nõuda näiteks juhul, kui toetust on saadud metsa uuendamiseks metsapuutaimede istutamise näol, kuid ala sihtotstarve muudetakse tootmismaaks, näiteks saekaatri ehitamiseks. Samuti võib toetusraha tagasi nõudmise aluseks olla olukord, kus alale on taotletud toetust hooldusraieks, kuid uus omanik otsustab sinna elamu ehitada ja puud maha raiuda. Maa sihtotstarbe muutmine toob reeglina kaasa ka toetusega tehtud tegevuse või investeeringuobjekti likvideerimise.

Teine võimalik näide on seotud pärimisega. Pärimise korral lähevad metsamaaga seotud õigused ja kohustused üle pärijale. Seetõttu peab pärija olema teadlik, et näiteks kuuse taimedega uuendatud alale tammede istutamine oleks toetuse saamise tingimuste rikkumine. Kui selline tegevus leiab aset viie aasta jooksul pärast toetuse saamist, võib toetusraha tagasi nõuda. Paraku ei teavita ükski andmebaas pärijat sellistest kohustustest. Kui on tehtud pärandi inventuur, ei saa pärijale siiski sellist kohustust üle kanda.

Kohustuste ülemineku dokumentatsioon ja vastutus

Siseriikliku toetuse puhul on selge nõue, et kui investeering või ala võõrandatakse enne kohustusperioodi lõppu, tuleb sõlmida kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akt endise ja uue omaniku vahel.

See käib üsna lihtsalt. Toetuse saaja ja uus omanik koostavad näiteks erametsanduse toetuse üleandmise-vastuvõtmise akti või avalduse, kus märgitakse, millist toetust ja millal on saadud ning et kõik sellega seotud õigused ja kohustused lähevad üle uuele omanikule. Dokumendis võiks olla viide vastavale toetuse määrusele ning hea on lisada ka, millal lõpeb toetuse sihipärase kasutamise periood. Soovitatav on see lisada ka müügilepingusse ja kinnitada notariaalselt.

Metsaomaniku, sh uue omaniku, kohustus on ka võimaldada toetuse andja esindajatel teha kohapealseid kontrolle ning teavitada viivitamatult kõigist olulistest muudatustest, sealhulgas omandimuutustest, kontaktandmete vahetusest või toetatud objekti kahjustumisest. Kui toetusega seotud õigusi ja kohustusi omandi võõrandamisel üle ei anta ning uus omanik rikub toetuse nõudeid sihipärase kasutamise perioodi jooksul, jääb vastutus endisele toetuse saajale. See võib sageli tähendada, et endisel omanikul tuleb toetus tagasi maksta.

Kehtiv Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus annab metsamaa võõrandamisel metsaomanikule ehk toetuse saajale selged juhised. Kinnisasja üleandmisel tuleb KIK-ile esitada järgmised andmed: toetuse üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood, kinnitus kinnisasja üleandmise kohta, teave selle kohta, kas ülevõtja soovib toetuse maksmist taotleda, üleantava kinnisasja andmed ning kinnitus, et ülevõtja võimaldab kontrollida toetuse nõuete täitmist kinnisasjal. Soovitame sama põhimõtet rakendada ka erametsa- ja metsameetme toetuste puhul.

Kui toetust on taotletud metsaühistu kaudu, koondab ühistu andmed ja esindab metsaomanikke tavapärastel kontrollidel. See tähendab, et metsaühistu jääb vastutajaks ka rikkumiste eest, kuid saab need kulud omakorda metsaomanikult tagasi nõuda. Sellisel juhul tuleb omaniku vahetamisel sõlmida kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akt metsaühistuga. Vastasel juhul, kui uus omanik ei täida toetusega seotud kohustusi, vastutab endine omanik tagasinõude korral. Samuti võib metsaühistu nõuda oma liikmelt tagasi kontrolli või asjaajamisega seotud kulusid, mis võivad kokkuvõttes ületada algse toetuse suuruse.

Metsaomanikuna on tähtis meeles pidada, et võõrandamise hetkel on oluline kõik kohustused uuele omanikule kas akti või lepinguga üle anda, mis tagab vastutuse formaalse ülemineku. See aitab vältida võimalikke tagasinõudeid.

Artikkel on valminud koostöös Metsaühistu juriidilise nõustajaga Tiina Mitt.

The post Toetustega kaasnevad kohustused kehtivad ka pärast metsamaa võõrandamist appeared first on Metsaühistu.

Lageraie keelamine ei peata puude suremist

Küll saab metsa hävitamist kogeda Soka sõnul looduskaitse puhul, sest ükski lageraie keelamine ei peata puude vananemist ja loomulikku suremist. „Metsa hävinemist näeb kõikidel kaitsealadel ja viimasel ajal eriti seoses üraskilevikuga. Üraskikahju puhul öeldakse tihti, et tuleb asemele uus mets, aga ega iseenesest ikka ei tule ju küll!”

Erki Sok Paides Arvamusfestivalil 2024

Ta lisab, et võrrelda tuleks alati võrreldavaid – puid puudega ja marju marjadega. „Kui lageraie puhul heidetakse ette puude raiet, siis teiselt poolt kaitsealadel on lihtsalt puude väljalangemine. Kui lageraie järgselt saab olema uus metsapõlv, siis looduskaitse puhul üraskijärgselt sarapuuvõsa ja ei enamat. Kui lageraie langilt olen korjanud metsmaasikaid ja vaarikaid, siis sarapuuvõsast ma ei ole neid leidnud.”

Mida tuleks teha Eestis looduse kaitseks? „Tuleks lõpetada päevapealt see rohehullus ja tegutseda reaalse põhjendatud looduskaitsega! Maaomanikud pole looduskaitse vastu, aga see hakkab maaomanikust aina kaugenema. Täna oleme olukorras, kus maaomanikud on loonud nii oma tegevuse kui ka tegevusetusega oma metsadesse loodusväärtused. Metsamaa ja sellega seoses kõiksugu loodusväärtused aina kasvavad,” räägib Võrumaa Metsaühistu juht. „Aga uute seaduseparandustega võetakse just nendelt kõige rohelisema mõtteviisiga omanikelt võimalus oma metsa kasvatada ja kasutada! Ehk siis riik ja avalikkus saeb oksa, mille peal ise istub. Need planeeritavad seadusemuudatused on otsene karuteene looduskaitsele.”

Ja nagu ikka, puudutavad need seadusemuudatused kõige valusamalt neid omanikke, kes elavad kohapeal maal – seega on Soka hinnangul tegu ka maaelu väljasuretamisega. „Metsaomanikele mõeldakse välja erinevaid piiranguid, ent vastu pakutavad hüvitised ja meetmed on pea olematud. Vaadata pealt, kuidas sinu elutöö mädaneb ja hävineb ning sa ei tohi mõningal juhul isegi oma metsa minna – see on tase, millega ei saa kuidagi rahul olla.”

Sok toob veel üheks näiteks tänasest absurdsest seadusandlusest, et alates märtsist nõutakse kaitsealadel pisikeste raiete soovi korral keskkonnamõjude hindamist. See on hindamine, mida tavaliselt peab tegema ülisuurte arenduste ja mastaapsete karjääride tegemisel. „Nõuda hindamist, mis ei puuduta üldse metsandust ega loodushoidu ning maksab vähemalt kolm korda rohkem, kui planeeritud saadav tulu? Selle peale ikka annab tulla!”

Eesti erametsaomanikud on ajas muutumas

„Kui algselt olid ühistus valdavalt sellised metsaomanikud, kes said ise kõik oma metsamajandamistööde tegemisega hakkama, siis järjest enam kasutatakse tööde korraldamisel metsaühistu abi. Seda nii raiete tegemisel kui ka metsauuendamistööde korraldamisel,” räägib Sok aset leidnud muutustest, mille olulisemateks põhjusteks on kohapeal elavate omanike vananemine ja nooremate kaugemal tööl käimine.

Samuti on metsaomanikud tema sõnul saanud järjest targemaks. Seda on aidanud teha mitmed toetused, teavitused, õppepäevad ja ka paljud muud meetmed. Parimaks toetuse liigiks on olnud metsauuendamise toetus, mis on suunanud omanikke metsi uuendama ja näidanud, et tegemist ei olegi ülejõu käiva tegevusega. Samuti on väga suureks abiks olnud metsaühistutele nõustamistoetus, mis on aidanud metsaomanikele tasuta nõu jagada. Kahjuks selle toetuse eelarve on võrreldes aasta tagusega veerandi võrra vähenenud ja pideva liikmete arvu kasvu puhul tekitab see ühistutele raskusi nõustamise korraldamisel.

Võrumaa Metsaühistul läheb Soka sõnul vaatamata ühiskonnas toimuvale hästi. „Kui alustasin ühistu juures tööd, oli meil ühistus paarkümmend liiget. Täna on liikmeid 1430 ja igal aastal lisandub umbes 100 uut väikemetsaomanikku. Mõistagi on ka lahkumisi, kuid kõikidel on lahkumiseks tavapärased loomulikud põhjused: omandi üleminek teisele pereliikmele, surmad, kinnistu müügid jne,” räägib ta.

Metsaühistu põhitegevused on metsaomanike nõustamine ja erinevate ühistegevuste korraldamine. Samuti korraldatakse metsamaterjali müüki ja raiete enampakkumisi, taimede tellimist ja istutustööde korraldamist, metsamajandamiskavade tellimist ja erinevate tegevuste planeerimist. Ühistust saab soetada ulukitõrjevahendit TRICO ja üraskipüüniseid.

Soka sõnul on metsaühistu üks olulisemaid ülesandeid seista oma liikmete õiguste eest ja lüüa kaasa seadusloome sõnastamisel. Näiteks augusti keskel toimus Võrus kliimaministeeriumi esindajatega kohtumine, kus teemaks olid ebamõistlikud piirangud maaomanikele. Võrumaa Metsaühistu on üks Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, mis loodi 1996. aastal 13 Võrumaa metsaomaniku poolt.

Erki Sok

Erki Sok on sündinud ja kasvanud Võrumaal Pähni külas, mis oli Roosa metskonna keskuseks. Kuna tema isa oli Tõrvandu vahtkonna metsavaht, siis on mees metsaga kokku puutunud sünnist saadik. Pähni on väike, metsaga ümbritsetud küla ja seetõttu oligi Sok lapsepõlves kogu elu metsaga seotud: imikuna kärusõidud metsa, lapsena metsas mängimine, seenel ja marjul käigud, isaga tööl kaasas olemine, sauna vihtade tegemine ja muudel metsatöödel käe külge panemised. Sealt sai mees metsapisiku, mis suunas teda Luuale metsandust õppima. Pärast ameti omandamist oli ta kaheksa aastat Roosa metskonnas abimetsaülem ja sai väga häid kogemusi nii metsamajandamise kui ka looduskaitse vallas.

Sok elab oma isatalus Haanjamaa ääremail, toimetab talumetsas ja on alates 2005. aastast tegutsenud Võrumaa Metsaühistu tegevuse korraldajana ning üheskoos on ühistust kasvatatud Eesti suurima liikmete arvuga metsaühistu, kus on üle 1430 liikme. 2006. aastal pälvis Sok Eesti parima talumetsamajandaja tiitli ja tänavu tunnustati teda Eesti Erametsaliidu kõrgeima autasu – tänumärgiga ning lisaks sai ta tunnustuse “Rõuge valla keskkonnatäht 2023”.

Artikkel ilmus algselt ajalehe Postimees eriväljaandes “Silmapaistev põllumajandus”

The post Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok: kurb, et metsandussektorit alusetult halvustatakse appeared first on Metsaühistu.

Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast: Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest. Riik alustas sihipärast ja stabiilset toetuste maksmist erametsandusse aastal 2000 ja aja jooksul on toetusmeetmete arv vähenenud.

Praegu on eri meetmeid kümmekond ja tänavu on meetmete kogueelarve ligi 11,7 miljonit eurot. Suurema osa eelarvest (kuni 50%) moodustavad looduskaitselistest piirangutest tulenevad erinevad kompensatsioonid. Metsa uuendamise toetuse eelarve on kahe vooru kohta kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Samuti toetatakse era­metsaomanike nõustamist, metsaühistute arendamist, metsamaa parandustöid, metsa inventeerimist jm. Mitme toetusmeetme juures on kesksel kohal piirkondlikud metsaühistud.

Tänavu uus toetus

Uue toetusliigina lisandus väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus ehk piirangute toetus. Seda on võimalik saada piiranguvööndi, hoiuala või sellise ala kohta, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses. Hüvitise määr on 60 eurot hektari kohta. Seni on kompensatsiooni saanud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikud, samuti väljaspool võrgustikku asuvate sihtkaitsevööndis asuvate metsade omanikud (sõltuvalt piirangutest kuni 110 eurot hektari kohta).

Tänavu käib piirangute toetuse taotlemine koos Natura 2000 toetuse taotlemisega. Erametsaomanik saab esitada mõlema meetme kohta ühe taotluse, st mõlema meetme toetusõiguslikud alad saab näidata samas taotluses. Toetusõiguslike alade olemasolu saab kontrollida vastavast kaardirakendusest, mille leiab maa-ameti kodulehelt. Rakenduses on metsatoetuste kiht, mille abil saab kontrollida toetusõigusliku ala olemasolu ja pindala. Metsaomanik saab toetust taotleda vaid e-PRIA kaudu.

Muid toetusi saab üldjuhul taotleda metsaühistute kaudu. Näiteks Metsaühistu kaubamärgi alla koondunud ühistud annavad nõu taotlemise protsessi juures, jagavad infot, millal eri toetusi taotleda ning aitavad täita dokumente. Erinevalt siseriiklikest toetustest maksustatakse Euroopa Liidu eelarvest rahastatavaid toetusi. Selleks, et maksuküsimustes orienteerumine oleks lihtsam, on Metsaühistu spetsialistid selles abiks.

Taotlemine metsaühistu kaudu

Mitmete toetuste taotlemine käib ainult ühistu kaudu ning sellistel juhtudel teevad ühistud toetuse taotlused metsaomaniku eest ise ära. Näiteks kui omanik on tellinud ühistu kaudu metsataimi ja tegelenud metsa uuendamisega, siis on tavapärane, et nendele tegevustele taotleb ühistu metsaomanikule toetust automaatselt.

Artikkel ilmus esmalt EPKK väljaandes Põllumehe Teataja.

The post Metsandustoetusi jagub seinast seina appeared first on Metsaühistu.

Aeg: 29. märts 2022 kell 13:30 – 16:00
Koht: Veebikeskkond ZOOM

Päevakava

• Sissejuhatus – SA Erametsakeskuse esindaja
• Üldisem metsandustoetuste ülevaade ja uue ÜPP ettevalmistuse seis – Kristine Hindriks, Maaeluministeeriumi Maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist
• Natura metsa ja teiste toetuste taotlemine 2022, sh uue meetme tutvustus – Triin Karin,  SA Erametsakeskuse arendusnõunik
• Toetuste kohapealsed kontrollid – Gunnar Reinapu, SA Erametsakeskuse Kontrolliüksuse juht
• Füüsilise isikust erametsaomaniku maksud – Ülle Läll, Metsaühistu Minu Mets juhatuse liige ja metsakonsulent
• Kokkuvõte ja lõppsõna – SA Erametsakeskuse esindaja

Infopäev on suunatud nii erametsaomanikele kui metsaühistute eestvedajatele/tugiisikutele.

Registreeru
Infopäeval osalemiseks täida registreerimisvorm enne 27. märtsi.

Lisainfo:
Maire Vimb, EPKK projektijuht
508 6664 I  maire@epkk.ee

The post Natura 2000 ja uue metsandustoetuse tutvustus ja infopäev appeared first on Metsaühistu.

Aeg: 3. september kell 10:00-13:00
Koht: Veebikeskkond ZOOM
Osavõtt: Tasuta

Päevakava:

• Infopäeva sissejuhatus moderaatorilt – Jaanus Aun, SA Erametsakeskus
• Metsandustoetuste ülevaade – Kristine Hindriks, Maaeluministeerium
• Toetuste taotlemise tingimused – Triin Karin, SA Erametsakeskus
• Sirutuspaus
• Kohapealne kontroll – Gunnar Reinapu, SA Erametsakeskus
• Puiduturu hetkeseis ja võimalikud arengud – Einar Rannula, Eesti Puidumüügikeskuse tegevjuht
• Infopäeva kokkuvõte

Osalemine

Registreerige osalemissoov kuni 2. septembrini. Registreeri

ZOOMi lingi infopäevaga liitumiseks saadetakse registreerunutele 3. septembri hommikul tund enne infopäeva algust.

Lisainfo: 
Maire Vimb, EPKK projektijuht
E-post: maire@epkk.ee
Telefon: 508 6664

Infopäev toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames.
Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).

The post Tasuta infopäev „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ appeared first on Metsaühistu.

Praegu kehtib Eestis kord, mille alusel on võimalik taotleda üle kümne erineva toetuse. Ametlikus keelepruugis on nende toetuste eesmärk „soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule.“ Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest.

Toetusi vahendab SA Erametsakeskus, mis alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates aastast 2005 Euroopa Liidu vahenditest. 2007. aastal oli juba 37 erineva nimetusega toetust, mistõttu aastaks 2009 koondati mitmed toetused ühiste nimetajate alla. Tänavu oli metsaomanikul võimalik taotleda 11 erinevat toetust.

Järgnevalt kirjeldatud metsandustoetuste järjekorra aluseks on nn „metsamajandaja tegevusring“, mis algab kavade tegemisega ja metsauuendusega.

Metsa inventeerimise toetus

Toetust saab taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetust saab taotleda läbi metsaühistu. Toetuse suurus on inventeeritud metsamaa kohta 10 €/ha. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas, detsembri keskel.

Tähele tuleb panna, et ainuüksi metsamajandamise kava koostamiseks toetust ei maksta. Seepärast on metsaomanikul otstarbekas need kaks tööd ühitada – tellida metsa inventeerimine ja metsamajandamise kava koostamine üheskoos.

Metsade inventeerimist võivad teha vaid vastavat litsentsi omavad metsakorraldajad. Tööd tasub tellida Metsaühistu kaudu, kuna ühistutel on kontakte usaldusväärsete ja sõltumatute metsakorraldajatega. Kindlasti tasub hoiduda pakkumistest stiilis „inventeerime teie metsa ja teema metsakorralduskava tasuta,“ kuna selliste pakkumiste taga võib olla kellegi ärihuvid.

Metsa uuendamise toetus

See on siseriiklik toetus, mida saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.  Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Toetust saab taotleda tavaliselt kaks korda aastas – suvel ja talvel. Toetust saab taotleda vaid metsaühistu kaudu. Metsa uuendamise toetuse alla kuuluvad mitmed toetatavad tegevused.

Maapinna ettevalmistamise toetus

Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 x 40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus

Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetus (istutus + taimed) on kuni 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

EL-i rahastatav metsameede

Sellega toetatakse hooldusraieid, kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka erinevate metsatarvikute soetamiseks.

Hooldusraied jagunevad valgustus- ja harvendusraieteks. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, sellega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse puude valgustingimusi. Harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas, selle käigus tekitatakse alles jäävatele puudele kasvuruumi. Harvendusraieks tuleb kindlasti esitada metsateatis.

Kasvavate puude laasimist tehakse puudel (min 200 tk/ha), mis valitakse välja lõppraideks. Laasimine aitab kasvatada kvaliteetsemat ning hinnalisemat sortimenti. Laasida võib kuni 15 cm keskmise rinnasdiameetriga puid (seda kontrollitakse kehtivate inventeerimisandmete alusel).

Ulukikahjustuste ennetamine on noore metsa puhul ülioluline. Ulukite tõrjeks kasutatakse ulukipeletusvahendeid, mida pritsitakse või määritakse puude võrsetele ja latvadele. Mehaanilist kaitset pakuvad ladva- ja tüvekaitsmed.

Metsatarvikute soetamise toetust saab taotleda ainult metsaühistu. Toetusega võib katta 30% soetavate seadmete ja tarvikute maksumusest.

Natura 2000 ja teised toetused

Euroopa Liidu finantseeritav on ka Natura 2000 toetus erametsamaale, mis kompenseerib erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal. Toetuse suurus on Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis 110 €/ha aastas; Natura 2000 piiranguvööndis ja hoiualal või projekteeritaval alal kuni 60 €/ha aastas. Toetust saab taotleda metsaomanik e-PRIA kaudu.

Metsamaaparandustööde toetus

Metsamaaparandustööde toetuse abil saab korda teha metsas olevad maaparanduskraavid. Kindlasti peavad kraavid olema arvel maaparandussüsteemide riiklikus registris! Toetust saab maaparandussüsteemide uuendustööde planeerimiseks ja tegemiseks. Kuna tegu on keeruliste töödega, konsulteeri kindlasti Metsaühistuga juba maaparandustööde planeerimisel!

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Toetus aitab tagada erametsamaal asuva pärandkultuuriobjekti säilimise, avalikkusele tutvustamise ja juurdepääsu. Töödega saab alustada pärast toetustaotluse esitamist. Toetuse suurus on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 € pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Tähele tuleb panna, et toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuri objekti säilitama ja eksponeerima, sh tagama sellele avaliku juurdepääsu vähemalt viie aasta jooksul peal toetuse saamist.

Taotlemine ühistu kaudu

Toetusi tasub taotleda Metsaühistu kaudu! Ühistu annab nõu taotlemise protsessi juures, annab teada, millal erinevaid toetusi taotleda ning aitab täita vajalike dokumente. Kuna Euroopa Liidu eelarvest rahastatavaid toetusi maksustatakse ning siseriiklike toetusi mitte, on Metsaühistu abiks ka maksuküsimustes orienteerumisel.

Mitmete toetuste taotlemine käib ainult läbi ühistu ning seda teeb Metsaühistu metsaomaniku eest.

NB! Kirjeldatud toetused ning nende andmise kord kehtib samasugusena kindlasti veel 2020. aastal, peale seda algab aga Euroopa Liidu uus eelarveperiood, mis võib endaga kaasa tuua muudatusi Euroopa Liidu rahastatavate toetuste osas. Siseriiklikud toetused ja nende maksmise kord sõltub Eesti riigi otsustest.

The post Erametsaomanikel on võimalik taotleda väga erinevaid toetusi appeared first on Metsaühistu.

August

Sügisel istutamiseks taimede tellimine

Metsataimede järele on Eestis nõudlus suurem kui pakkumine. Sellepärast tuleb sügisesed taimed ära tellida juba suvel.

Metsaühistu korraldab taimede ühishankeid, mis võimaldavad taimi saada parematel tingimustel ja suuremates kogustes. Metsaühistu kaudu saavad taimi tellida ka mitte Metsaühistu liikmed. Soovitame siiski astuda Metsaühistu liikmeks, nii oled taimede tellimisel eelisjärjekorras.

Taimede tellimiseks selgita kõige pealt välja, milliseid puuliike ja millises mahus sul on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus vastav info olemas, või pöördu Metsaühistu spetsialisti poole.

Maapinna ettevalmistamine kevadiseks istutamiseks

Metsauuenduse üheks oluliseks eeltööks on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades leida puutaimi üles.

Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et kergendada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.

September

Sügisene istutamine

Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada.

Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, eriti hästi sobib selleks nõmmemets. Viljakad ja niisked kasvukohad aga männitaimedele ei sobi, sest külmakergituse oht on küllaltki suur.

Sügiseste istutustööde eeliseks on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

Kevadel/varem istutatud kultuuri täiendamine

Kindlasti tuleks sügisel kontrollida kevadel istutatud ja nüüdseks kasvama läinud taimede arvu. Kui üle kolmandiku istutatud taimedest on „välja läinud“, võiks kindlasti kaaluda kultuuri täiendamist.

Kultuurihooldus

Iga metsahiiglase elu algab pisikese taimena, millest kiiremini kasvavad mitmesugused rohttaimed. Nii jääb aga puukene valguse ja toidunappusesse, talvel ähvardab teda ka lume alla jäänud ja maha langenud rohu alla jäämine ning lämbumine. Mahalangenud rohu all pääsevad puudele kallale ka hiired. Inimese ülesanne on nüüd neid väikesi puukesi aidata. Oluliseim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine või maha tallamine. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide nagu mänd ja kask puhul. Tavaliselt puhastatakse puukese ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Oluline on ka see, et rohust puhastatud puutaimedel on tunduvalt väiksem võimalus nakatuda mõne seenhaigusega, rohus leiavad ka mitmed puid kahjustavad putukad.

Raietööde planeerimine

Talveks raietöid planeerival metsaomanikul on viimane aeg alustada ettevalmistustega. Esimese asjana tuleb võtta metsateatis, kuid kohe siis (või isegi enne metsateatise võtmist) tuleb teha leping metsa ülestöötajatega. Muidu võib juhtuda lihtsalt see, et talvel ei ole töötegijaid kuskilt võtta. Kõigi raietööde planeerimisel ja läbiviimisel on abiks Metsaühistu.

September ja oktoober

Ulukitõrje

Sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Valgustusraie

Metsakasvatuses peetakse kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Kõige enam on valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda.

November

Kevadiseks istutamiseks taimede tellimine. Vahatatud taimede tellimine.

Kevadiseks istutamiseks tuleb taimed tellida juba sügisel – siis on õige aeg Metsaühistule teada anda, milliseid ja mis koguses taimi soovite kevadel istutada. Hiljaks jääda ei tasu, kevadel ei ole suuremas koguses metsataimi kusagilt võtta.

Sügisel tasub tellida ka kevadiseks istutamiseks vahatatud männitaimi – neile ei pääse männi põhilised kahjustajad – männikärsakad – niisama lihtsalt ligi. Vaha ei võimalda mardikatel koorest toituda või maskeerib kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna ning peletab nad hoopis taimest eemale.

Metsauuendamise toetus

Oluline on sügisel mõelda ka metsauuendamise toetuse taotlemisele. Taotlemisel on abiks Metsaühistu, kuid asjaajamine toimub kiiremini ja kergemini, kui metsaomanikul on käepärast järgmised andmed:

• Milliste tööde eest toetust küsitakse?
  • Toetust saab küsida metsataimede soetamise ja istutamise, metsamaapinna ettevalmistamise ning metsakultuuri hooldamise eest.
• Kus neid töid tehti?
  • Vaja on kinnistu katastritunnust ja eraldiste numbreid, kus töid tehti.
• Tööde pindala
  • Kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus.
• Kes on kinnistu omanik?
  • Omaniku nimi ja isikukood
• Taimede soetamise ja istutamise puhul on oluline ka:
  • Puuliik
  • Kellelt metsataimed on ostetud (kultiveerimismaterjali tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris)
• Metsakultuuri hooldamise korral:
  • Kultuuri rajamise aasta (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest)
  • Mõned metsaühistud soovivad ka infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti

Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.

Metsaühistu tähistab tänavu kümne aasta möödumist metsaühistute ühistegevuse algusest.
Loe lähemalt

The post Sügiseste metsatööde ajaplaan appeared first on Metsaühistu.

Hooldusraie käigus kõrvaldatakse perioodiliselt metsast need puud, mille edasine säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse selle sanitaarset seisundit ning suurendatakse vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Nii luuakse eeldus metsa tootlikkuse ja kvaliteedi paranemiseks. Metsandust tundvate spetsialistidee hinnangul võivad õigeaegsed ja õigesti tehtud hooldusraied tõsta metsast saadava puidu väärtust lausa kaks korda.

Hooldusraie tööd 18. aastases kaasikus

Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks

Metsakasvatuses peetaksegi kõige olulisemaks valgustusraiet, millega tehakse esimene oluline valik – otsustatakse, milliste puude kasvutingimusi parandada soovitakse. Luua metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja kase ja männinoorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Olulised on need ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. «Just valgustusraie määrab puistu tulevikuilme. Tööde tegemisel on väga olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,» rõhutab Randoja.

Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Selle käigus antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parandatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele, samuti putukkahjuritele ja seenhaigustele.

Harvendusraiega raiutakse välja kahjustatud ja halva kvaliteediga, surnud ja surevad puud. Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu.

Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20–40aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse  kuusikutes, kaasikutes ja haavikutes lõpetada 40–50 aasta vanuselt ning männikutes ja kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistuid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

Sanitaarraie on seotud metsa tervisliku seisundiga ja seda tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega, näiteks harvendusraiega.

Hooldusraie 27-aastases kaasikus.

Kuusikutes tuleb hooldusraietega olla ettevaatlik

Internetis levib hooldusraiete kohta ka jutt, et kuusikutes levib just nende tõttu meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja juurepess, mis mädandab ja tapab igal aastal sadu tuhandeid puid. Maaülikooli dendropatoloog (puiduhaiguste uurija), dotsent Rein Drenkhan on selle väitega nõus, kuid ainult osaliselt. „Tuleb möönda, et mida intensiivsem on majandamine, seda rohkem kuusikuid juuremädanikesse, sealhulgas juurepessu nakatuvad. Sest mida rohkem on kände, seda rohkem on võimalusi haigusetekitajate levikuks. On vana ütlus, et kui inimene võttis kasutusele sae, siis juurehaigused levisid,“ nendib Drenkhan.

Samas pole ta nõus sellega, nagu lõpetaks juurepessu levik igasuguse majandustegevuse metsas. „Metsa majandamisel tuleb silmas pidada mõningaid võtteid, mis piiravad juuremädanike, sealhulgas juurepessu levikut,“ räägib teadlane. „Just hooldusraied on need, mille kaudu juurepess metsa tuleb. Seega tuleb neid teha õigel ajal ja õige intensiivsusega. Selge on see, et mida varem hooldus kuusikus ära teha, seda parem. Ja hiljem seda mitte enam torkida. See oleks võib-olla selline kõige parem majanduslik võte,“ selgitab Drenkhan.

Teiseks tuleks hooldusraieid kuusikutes teha siis, kui ilm on külm. Soovitatavalt miinuskraadidega, või vähemalt peaks soojakraade olema vähem kui viis. Siis on haigusetekitajate levik tagasihoidlik. Kui aga on sellised talved, nagu viimastel aastatel olnud on, et ilm miinuskraadideni peaaegu ei jõuagi, tuleks kindlasti kasutada peale kuusikutes tehtavaid raietöid biopreparaati Rotstop. Sellega pannakse värsketel kändudel kasvata seen, mis nii-öelda „sööb“ juurepessu tekitava seene ära.

Hooldusraie tööde kulusid aitab katta toetus

Hooldusraiete tegemiseks tehtavaid kulutusi aitab katta toetus, mille saamiseks tuleb enne töödega alustamist võtta ühendust lähima metsaühistuga. Metsaühistust saab alati ka nõu ja abi tööde teostamiseks. Võta ühendust lähima ühistuga.

The post Hooldusraie tõstab metsa väärtust appeared first on Metsaühistu.

Teemad talvenumbris:

• metsauuendus
• metsandustoetused
• kasesiirup
• kliimasoojenemise mõju
• jahiohutus
• huntide uuring
  jpm

Loe värsket Metsa lehte

The post Ilmus talvine Sinu Mets appeared first on Metsaühistu.