Esimene kontakt on Metsaühistu

Mõistagi on raieõiguse müügi soovi korral esimeseks kontaktiks oma piirkondlik Metsaühistu. Koos konsulendi või metsameistriga saab ühiselt koos üle vaadata metsa seisukorra, arutada läbi omaniku ootused ja vajadused ning siis otsustada kas ja kus eraldistel metsa majandada. Kui metsa kohta pole vajalikke inventeerimisandmeid või need on vananenud, siis aitab ühistu uute ja täpsemate metsaandmete saamisel. Täpsed alusandmed on vajalikud alghinna üle otsustamiseks. Metsaühistu konsulent täpsustab üle kõik omaniku soovitud tingimused. Kui kõik tingimused on omavahel ühistuga läbi arutatud, siis viib ühistu korraldajana läbi raieõiguse müügi enampakkumise lehe kaudu.

Lehel on aktiivsed kasutajad

Metsaühistute raieõiguse ja kinnistu müügi enampakkumiste leht on hästi erinevatele metsanduslikele ettevõtetele teada. Aasta jooksul vaadatakse meie enampakkumiste lehte umbes 20 000 korda ja igat metsaoksjoni pakkumist 30-100 korda.  Samuti on rakendatud tööle süsteem, kus iga uue kuulutuse sisestamisel saadetakse sellekohane teavitus ca 200-le võimalikule huvilisele ehk võimalikule pakkujale. Nii on enampakkumise õnnestumiseks kõik võimalikud eeldused loodud.

Tulemuste vormistamine

Kui pakkumine on üleval, saavad seatud tähtaja jooksul erinevad huvilised teha ostupakkumisi. On tavapärane, et ühistute metsaoksjoni korraldamise kulud katab ostja ning see summa lisandub veel omakorda tehtavale ostupakkumisele. See tähendab, et raieõigust müüv omanik ei pea mingeid peidetud teenustasusid maksma. Teatud juhtudel ja kokkuleppel võib lubada ka alghinnast madalamaid pakkumisi, aga sellise pakkumise võidu puhul ei lasu omanikul müügikohustust.

Kõik laekunud ja nõuetekohased pakkumised avab ühistu tähtaja möödudes ning raieõiguse saab kõrgeima hinna pakkuja. Raieõiguse enampakkumise üheks plussiks on see, et tehing toimub võrdlemisi kiirelt ja omanik saab oma oodatud tulu kätte lühikese ajaga.

Pärast seda saab asuda võitja oma raieõigust realiseerima, tavaliselt tehakse seda aasta jooksul. Omanikul tasub ühistuga kontakti hoida ning vajadusel tellida ühistust tööde järelevalve. Samuti saab ühistu aidata hiljem metsauuendustööde korraldamisega, taimede tellimise ja istutamisega ning metsa uuendamise toetuse taotlemisega.

Võta metsaühistuga ühendust

Kui Sa soovid raieõigust metsaoksjoni kaudu müüa või Sul on küsimusi, võta ühendust lähima metsaühistuga.

The post Raieõiguse müük metsaühistu metsaoksjoni kaudu appeared first on Metsaühistu.

Müüsin oma õe metsa läänemaal ja metsakonsulent soovitas koguda hinnapakkumisi suurtelt metsafirmadelt ja need helistajad üldse pikalt saata. Ise helistajad pidid vahendajad olema, kes helistamisest ja lollikeste leidmisest elatuvad ja pärast müüvad ostetu ise metsafirmale või oksjonil maha.

Ja teine:

toetan ka oksjoni mõtet. Kohe hakkavad helistama firmad otse omanikul kui raieluba väljastatakse, pakuvad oluliselt vähem kui oksjoni keskkonnas on võimalik saada. Oleme 2 korda oksjonit kasutanud ja vahed on olnud 25% suurused, mida telefonis on pakutud otse. Juurde käib alati jutt, et oi oksjonile pole mõtet.

Neist, ja teistestki lugudest jääb kõlama mõte, et otse mõne ostjaga suheldes võib petta saada – hind on niru ja igal juhul üritatakse müüjat pügada. Ilmselt on nii ja on ka teisti, kuid metsa müügiks on olemas ka võimalus, kus petta kindlasti ei saa.

Raieõiguse müük

Nimelt saab metsaomanik Metsaühistust abi ka siis, kui soovib oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa.

Enamasti paneb metsaomanik müüki raieõiguse, mis on kiireim viis raha saamiseks, kuid saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Enne müügiprotsessi aitab Metsaühistu hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel viib ühistu läbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghind. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.

Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.

Paberimajandus korda

Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal. Leping arvestab eelkõige müüja huvidega. Kui müüja soovib, siis saab Metsaühistu teha ka järelvalvet tehtavate tööde üle.

Läänemaa Metsaühistu näide

Nii raieõiguse kui kinnistute enampakkumisi korraldavad kõik metsaühistud. Allar Luik Läänemaa Metsaühistust selgitas, et see ei ole metsaühistu igapäevategevus, kuid päris tihti seda neilt siiski küsitakse. Samas püüab metsaühistu alati kinnistu müügisooviga tulnud inimesele pakkuda välja ka teisi variante – müüa näiteks raieõigus või majandada ise oma metsa. Kui omanik on aga müügi kindlalt otsustanud, pannakse kinnistu enampakkumisele.

Luik lisas, et kinnistumüüjate seas on Läänemaal mitmeid rootslasi – endiste rannarootslaste järeltulijaid, kes on kaotanud sideme Eestiga ning ei soovi rohkem siin kinnisvara omada. Eestlastest kinnistumüüjate hulgas on põhiliseks kaks müügipõhjust. Päris tihti on müüjateks inimesed, kes on saanud metsamaa päranduseks, aga nüüd, olles ise juba vanemas eas, ei leita oma järeltulijate hulgas enam inimesi, kes sooviksid metsandusega edasi tegeleda. Ja teiseks inimesed, kelle jaoks ongi metsamaa olnud pensionifondiks. Aktiivsest tööelust tagasi tõmmates soovitakse olemasolev kinnisvara realiseerida.

Hinnakujundus on Allar Luige sõnul õige keeruline tegevus. Lihtsam on see raieõiguse müügil, kui hinna määramise aluseks on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit. Kinnistu müügil on võimalikku hinda aga keerulisem määrata. Näiteks kui kinnistul kasvab noort metsa, võib see mõne ostja jaoks olla just hinda tõstev tegur, teise jaoks aga langetav. Siiski kehtib üks reegel – alghinna otsustab lõplikult müüja ning metsaühistu jääb selles protsessis soovitajaks ja nõuandjaks. Liiga madalat alghinda esineb Luige sõnul haruharva, kuid liiga kõrgelt on oma vara väärtust hinnatud küll. Ühistu asjatundjad püüavad siis ostjale soovitada alghinda langetada, aga kui ostja sellest keeldub, on see tema otsus.

Liiga madala alghinna kohta ütles Luik ka seda, et tegelikult selgub lõpphind ju enampakkumise käigus ning tegelikult võiks mõne asja panna müüki ka eurose alghinnaga – lõpphind tõuseks ikkagi enam-vähem turuhinna tasemeni. Praktikas seda siiski proovitud pole, kuigi mõned oksjoniportaalid on müüjaid peibutanud ligi 300% hinnatõusuga – ülimadal alghind tagab suure hinnatõusu.

Ühistu korraldatud enampakkumistel on ostjate põhiring enam-vähem välja kujunenud – nendeks on tugevamad Läänemaal tegutsevad metsandusettevõtted. Kuid aeg-ajalt osalevad ka väiksemad firmad ning eraisikudki – näiteks müüja naabrid. Ühistul on kehtestatud ka omad reeglid ostjatele, nii lülitatakse enampakkumistest välja näiteks püsivalt maksuvõlgades olevad ettevõtted. Palju neid muidugi ei ole ning tehingute lõpetamist on ette tulnud vaid mõned üksikud korrad.

Allar Luik lisas, et vähemalt Läänemaal on kõige rohkem nõutud kinnistud, mis asuvad hea juurdepääsuga paigas, kus töid saaks teha aasta läbi.

Võrumaa Metsaühistu näide

Raieõiguse ja ka kinnistute müügiga tuleb aktiivselt tegeleda ka Võrumaa Metsaühistus. Ühistu esindaja Erki Sok rääkis, et enampakkumised on vaid väike osa ühistu tegevusest. Põhirõhk läheb siiski metsamaterjali ühismüügile, mille mahud kasvasid läinud aastal oluliselt – metsaühistu kaudu müüdi 33441 tm puitu ja raieõigust, mis on ühistu tegevusaja suurim tulemus.

Head hinda on metsaomanikud saanud läbi raieõiguse võõrandamise enampakkumise, rääkis Sok. Eelmisel aastal kasvas Võrumaa Metsaühistus ka raieõiguse võõrandamise enampakkumiste maht ligi 9000 tm võrra. Enampakkumiste keskmine müügi hind (omanikule kätte) oli Võrumaa Metsaühistus läinud aastal 41,18 €/tm, kõige parema müügiakti keskmine hind omanikule kätte oli aga 66,23 €/tm. Selle hinnaga müüdi männipalki. Kõige madalama keskmise hinna andis aga lehtpuu küttepuu müük, tulemuseks jäi 8,22 €/tm. Nende hindade puhul tuleb aga arvestada ka sellega, et eelmisel aastal oli puidu hind rekordiliselt kõrge.

Enampakkumiste korraldamine on Võrumaa Metsaühistus sama, nagu mujalgi ühistutes. Üldpõhimõte on see, et metsaühistu on alati müüja poolel ning tema huvide eest väljas. Kogu müügiprotsess on võimalikult läbipaistev ning Metsaühistu korraldatud enampakkumistel ei või osaleda ühistus töötav isik, tema äriühing, abikaasa, lähisugulased ja nendega seotud äriühingud.

Enampakkumised

Metsaühistute enampakkumiste info on alates sellest aastast koondatud Metsaühistu kodulehele. Ostuhuvilised saavad seal tutvuda aktiivsete enampakkumistega ning põhiinfoga müügiobjekti kohta. Pakkumiste dokumendid väljastab ning pakkumise tingimused kehtestab pakkumise korraldaja.

The post Metsaühistu on müügiprotsessis alati müüja poolel appeared first on Metsaühistu.