Toetusega aitab riik erametsaomanikul kasvatada uut metsa. Selleks toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsapuutaimede hooldamist.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal metsa uuendamisele või metsapuutaimede hooldamisele tehtud kulud. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetusega saab metsaomanik tagasi kuni 80% metsapuutaimede soetamise kogumaksumusest, maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, rääkis Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavtest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus.

Toetuse andja, SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv, otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Esimese detsembrini saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Metsaühistu.

Praegu on nende eesmärk seatud sellele, et tulevikus leviksid meie metsades muuhulgas rekordpuude nagu Ootsipalu hiiglaste (kuusk ja mänd) järglased. „Tulevikus saame metsa istutada meie parimate puude järglasi,“ räägib Maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten. Selleks on rajatud männi, kuuse, kase ja sanglepa katsealad. Sinna jõudnud puude esivanemad on aga niinimetatud „plusspuud,“ mis valiti välja metsast. Plusspuudeks sobivad puud on teistest kõrgemad, sirge tüvega, haigustest vaba ja hästi laasunud.

Tiit Maaten Eesti Maaülikoolist

Tee plusspuudest istikuteni on pikk, selgitab Tiit Maaten. „Katsekultuurid on meil siis vähemalt neljas kohas, kus samade puude järglasi on samas koguses sama metoodika järgi maha pandud. Asja mõte on selles, et varieerides ühesuguse päritoluga taimedel kasvukohtade tingimusi, saame me järeldada, kui palju mõjutab tulemust geneetika. Nii teame me ka tulevikus, et just seda genotüüpi esindavad puud tagavad teatud tingimustes parima tulemuse.

Siin sirguvad tulevased rekordpuud.

Nendest parimatest – sirgetest, hästi laasunud, haiguskindlatest ja muidu ilusatest puudest valime me välja umbes kümne protsendi järglased, millel on potentsiaali saada kultiveerimismaterjali aluseks. Võiks ju mõelda, et valime välja vaid ühe-kahe parima puu järeltulijad, kuid siis vähendaksime me geneetilist varieeruvust. Aga teada on ju see, et mida varieeruvamate geenidega populatsioon, seda elujõulisem ta on. Meie eesmärk on panna metsa erineva geneetilise taustaga puid,“ selgitab Maaten.

Nii võib metsaselektsiooni kohta öelda ka seda, et teadlased lihtsalt kopeerivad loodust. Seda kinnitab ka Tiit Maaten. „Ainus erinevus on loodusega võrreldes on see, et valiku teeb inimene. Aga see pole midagi uut!“

Ootsipalu hiiglase järeltulija on praegu veel tibatilluke

Katsealadele kasvama pandud puid jälgitakse viisteist aastat. Siis valitakse neist välja parimad, mida omakorda paljundatakse selleks, et lõpuks saaks parimate puude järeltulijate seemneid. Neist seemnetest kasvatatud istikud aga jõuavad metsauuenduse käigus metsadesse.

Viisteist aastat kasvanud valikpuud.

Tõsiasi on ka see, et metsaselektsiooni ehk niiöelda metsapuude sordiaretusega on meil tegeletud juba pikki aastaid ja töö tulemused kasvavad juba ka metsades. Aga alati saab ju kõike edasi arendada, nii tegeldakse ka selles valdkonnas jätkuvalt edasi.

The post Maaülikooli teadlaste hoole all kasvavad parimad tulevikupuud appeared first on Metsaühistu.

„Keskühistu Eramets korraldatav metsataimede ühishange muutub järjest populaarsemaks,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär. „Kuigi metsataimedest on meil jätkuvalt nappus, said sel aastal oma vajadused ära katta kõik metsaomanikud, kes esitasid oma soovid metsaühistule õigeaegselt. Tulemas on veel sügisene taimede ühishange, nii mõnedki ühistud on juba oma liikmete soovidest teada andnud. Võib olla kindel, et koos sügisese taimehankega tõuseb istutatud taimede arv üle nelja miljoni,“ rääkis Jõeäär.

Keskühistu Eramets korraldab metsataimede ühishankeid alates 2012. aastast. Selle ajaga on kasvanud taimede arv kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel kevadel oli arv üle 3,3 miljoni. Erasektori istutusmahtudest (2017 aastal 10 miljonit taime) üle kolmandiku tuleb ühishankest.

Käesoleval aastal on Keskühistu Eramets üks suurimaid metsataimede müüjaid. Keskühistu koondab metsaühistute kaudu esitatud erametsaomanike taimede soovid, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii metsaomanikele taimede kättesaadavuse soodsa hinnaga ning korraldab taimede transpordi ühistute juurde.

Puuliigiti istutati kevadel erametsadesse kõige rohkem kuusetaimi (2,8 miljonit ehk 86% taimede kogumahust), järgnesid mänd (333 tuhat taime ehk 13% taimede koguarvust) ja kask (124 tuhat taime). Lisaks jõudis metsadesse väikeses koguses sangleppa, hübriidhaaba ja lehist.

Kõige aktiivsemad istutajad olid kevadel Võrumaa Metsaühistu liikmed, Võrumaale istutati rohkem kui 350 tuhat väikest puud. Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok lisas, et Võrumaa metsaomanike seas on metsaistutamine muutunud järjest populaarsemaks ja istutusmahud on Võrumaal järjest kasvanud.

Kodumaist taime kõigile ei jätku

Kodumaiste istikute nappusega puutub Keskühistu Eramets kokku taimede ühishanke korraldamisel. „Kuigi meie eesmärk on varustada metsaomanike kodumaiste taimedega, ei ole Eesti taimlate mahud piisavalt suured. Ikkagi alla poole taimedest tuleb importida meie naabrite juurest. Viimastel aastatel on impordi osakaal vähenenud, kuid ligi pool vajalikust mahust jääb puudu,“ rääkis Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär.

Erametsaomanikud eelistavad istutamisel traditsioonilist avajuurset metsataime. Kevadise ühishanke tulemustest on näha, et avajuurseid taimi oli kogumahust üle kahe kolmandiku (avajuurseid taimi 71%, potitaimi 29%). Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära. Avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust.

Erandiks on mänd, mille mahust 85% moodustasid potitaimed. Põhjuseks on see, et paljasjuurse männi seemiku kasvatajaid on vähe ning paljasjuurseid männitaimi liigub turul vähem. Kuusetaimede kogumahust moodustasid potitaimed alla kolmandiku (27%).

Keskühistu Eramets metsataimede ühishanke läbiviimiseks tehakse koostööd seitsme erineva Eesti taimetootjaga, lisaks taimi importivad koostööpartnerid.

Järjest populaarsemaks on muutunud ka sügisene taimede ühishange, kuna kliima on muutunud taimedele soodsamaks, istutatakse 15-20% taimedest sügisel.

The post Istutusmahud erametsades kasvavad appeared first on Metsaühistu.