Metsaseaduse alusel on riigi ülesandeks metsanduses muuhulgas arvestuse pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle. Ülesannete täitmiseks on Riigikogus otsustatud, et teatud tegevuste tegemiseks (näiteks uuendus ja -harvendusraie) on metsaomanikul vaja kehtivaid inventeerimise andmeid. Nende andmete kogumine on samuti reguleeritud ning sellised andmed kehtivad kümme aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Kusjuures registrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta. Selliste inventeerimiste tegemiseks peab olemas olema tegevusluba, samuti riik osaliselt toetab erametsade inventeerimist.

Riiklik metsaregister on metsaseaduse alusel loodud süsteem, mis sisaldab infot inventeerimisandmete, metsateatiste ja välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside kohta. Täna sätestab seadus, et metsaregistrisse kantud andmed on üldjuhul avalikud, kuid sellest on välistatud füüsilise isiku andmed, osa metsamaaga seotud andmeid ning andmed raietööde mahu kohta. Näiteks on hetkel avalikus vaates välistatud andmed kasvava metsa tagavara kohta, kaalutud keskmise raievanuse, juurdekasvu, rinnaspindala, täiuse ja hektaritagavara kohta. Need andmed on kättesaadavad vaid ametiasutustele, valdavalt Kliimaministeeriumile ja tema haldusala asutustele. Kõik muud üldandmed on aga avalikud ning igaühele kättesaadavad.

2022 aasta metsaregistri muudatuste eelnõus sätestati, et avalikud pole andmed „mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks“. Seega õigus eraelu puutumatusele kaalub üldjuhul üles igaühe õiguse keskkonnateabele. Arvestama peab siinjuures veel seda, et osaliselt kuni täielikult tasub metsakorraldustööde teostamise eest erametsaomanik, aga andmed jõuavad riiklikusse registrisse, kus on suures osas avalikud.

Mida tuleb veel teada – metsaregistri andmed, erinevalt kinnistusraamatu andmetest, on üldjuhul informatiivsed, välja arvatud juhul kui nt mõni seadus sellele ei viita. See on ka mõistetav, sest metsa inventeerimisandmed on paljus osas hinnangulised: näiteks puude arv, puistu täius, puistu keskmine vanus, metsaeraldiste suurus (10 m  täpsus) jm. Samas aitavad metsa andmed metsaomanikel saada teavet metsa seisundi kohta ja planeerida töid metsas.

Metsateatise detailsed andmed ei ole samuti seaduse järgi avalikud, ammugi mitte metsaomaniku kontaktid, mida metsaregistris üldse ei ole. Küll aga kuvatakse metsaregistris teatiste üldine info. Paljudel metsaomanikel tekib ilmselt küsimus, et kuidas tüütud metsahangeldajad ja helistajad oskavad tihti pärast metsateatise esitamist kohe nendega ühendust võtta? Ühest ja selget vastust siin paraku ei ole. On esitatud mitmeid spekulatsioone andmete lekkimisest aga kindlaid allikaid on keeruline tuvastada.

Paljud avalikud registrid võimaldavad kontrollida enda andmete kasutamist (nt eesti.ee portaalis Andmejälgijast). Andmekaitse Inspektsioon näiteks soovitab, et kui sa oled avastanud oma andmete kohta tehtud päringud, siis tuleks nende põhjust uurida päringu teinud isikult. Kui sul aga tekib kahtlus, et sinu andmetega on tutvutud põhjendamatult, siis tasub kaebusega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Äriregistri, kinnistusraamatu ja metsaregistri avalike andmetega on õigus igaühel tutvuda.

Lisaks Kliimaministeeriumile ja tema haldusala asutustele sh Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on samuti kasutusõigused osadel metsaühistutel, teadus- ja arendusasutustel ning metsakorraldusettevõtetel. Metsaomanike isikuandmete kasutamine (sh otsesuhtlemine) on riigile vajalik keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Näiteks KIK-l on vajalik andmetele juurdepääs metsandustoetuste menetlemiseks ja erametsanduse arendamisel, milline õigus talle antakse halduslepinguga.

Metsaühistutele on andmete ligipääs vajalik põhjalikuks nõustamiseks, erinevate metsatööde planeerimiseks ja teostamiseks ning metsandustoetuste taotlemiseks. Metsaühistutele tagatakse juurdepääs KIK-ga sõlmitavas lepingus, eeldusega et konkreetse metsaomaniku andmeid võib metsaühistu esindaja vaadata vaid metsaomaniku volituse alusel, sest isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) lubab inimese andmeid kasutada vaid tema enda kirjaliku nõusoleku alusel. Praktikas aktsepteeritakse metsaregistri detailsemate andmete kasutamisel metsaomaniku antud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi volikirja, e-posti kaudu antud volitust või miks mitte ka sõnumi teel antud volitust, mida saab hiljem tõendada. Metsaregistri andmete kasutusõiguste ja kasutamise üle tehakse järelevalvet. KIK kontrollib metsaühistute nõustajate poolt tehtud päringuid metsaregistri logide kaudu, kus valimisse sattunud andmete osas uuritakse päringu tegemise põhjust detailsemalt.

Kokkuvõttes ei saa eitada, et metsaregistri  andmed on olulised nii metsanduse planeerimisel, seirel kui ka majandamisel. Isikuandmete kaitse metsaregistris on oluline teema, mis nõuab tasakaalu teabe avalikkuse ja isikuandmete kaitse vahel. See nõuab riigiasutuste kui registri töötlejatelt, nii tehnilisi kui ka õiguslikke meetmeid, et tagada, et metsaregistris hoitavad isikuandmed oleksid kaitstud, samal ajal kui tagatakse vajalik teabe kättesaadavus metsanduse jätkusuutlikuks ja tõhusaks juhtimiseks.

The post Kellel ja miks on õigus vaadata Sinu metsaregistri andmeid? appeared first on Metsaühistu.

Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu saabus erialaorganisatsioonidele ettepanekute tegemiseks paari päevase etteteatamise ajaga. Üheks eelnõud muudatuse sisuks on metsateatiste tasuliseks tegemine, mille mõju erametsaomanikele on aastas umbes 1,8 miljonit eurot. Eelnõuga soovitakse kehtestada metsateatistele riigilõiv suuruses 15 €, mis tuleb tasuda metsateatise esitamisele järgneva aasta 21. jaanuariks. 15 € suurune lõiv tuleb maksta igal eraldisel tehtava teatist nõudva töö või metsakahjustuse kohta.

„On kahetsusväärne, et huvirühmade kaasamine on sedavõrd marginaliseeritud. Olematu tähtajaga sotsiaalpartnerite kaasamine on sisutu ja vastuvõetamatu ning ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mõjude hindamise metoodikale ja õigusloomepoliitika põhialustele,“ lausus Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Ants Noot.

Põllumajanduskoja nõukogu liikme ja Metsaühistu tegevjuhi Priit Põllumäe hinnangul on aga muudatus alatu, sest metsaregistri pidamine ja haldamine on metsaseaduse järgi riigi kohustus. Metsaseaduses on öeldud, et oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riikmetsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursiarvestuse riiklikus registris. „Tänasel päeval on juba nagunii metsaomanik see, kes tasub vaid osaliselt riigi toe eest metsa inventeerimise eest. Sealjuures annab omanik siis need metsa andmed sisuliselt tasuta registrisse,“ sõnas Põllumäe. Nüüd soovib riik nende andmete töötlemise eest maaomanikelt veel raha kasseerida.

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on nüüd vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Kui seaduseelnõu Riigikogus vastu võetakse, siis jõustub see 2024. aasta 1. juulil.

The post Metsaomanike esindajad on metsateatiste maksustamise vastu appeared first on Metsaühistu.

Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks.

Registri objekt on metsaeraldis: metsaseaduse kohaselt tehtava metsa inventeerimise käigus eraldi üksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa. Näiteks on metsaregistris kirjeldatud metsamaa boniteet, kasvukohatüüp, esimese ja teise rinde ning üksikpuude rinnete kõik puuliigid (ühtlasi vanus, diameeter, rinnaspindala, päritolu, tagavara jne.). Samuti on registris kavandatud metsamajandustööd, eeldatavad kahjustused ja iseärasused.

Andmed metsaregistrisse tulevad mitmest allikast, üheks neist on metsateatised, millega erametsaomanikud peavad riiki informeerima kavandatavast metsaraiest, metsauuendamisest või metsakahjustustest. Metsateatiste esitamise kohustus kehtib aastast 1995.

Keskkonnaagentuuri andmetel on praegu metsaregistris andmed ligikaudu 2 miljoni hektari metsamaa kohta ehk siis andmeid leiab sealt 86% metsmaa kohta. Andmeid erametsamaade kohta on registris ligikaudu miljoni hektari ulatuses, samas üle kahesaja tuhande hektari kohta on andmed vanemad kui kümme aastat.

Olulisemaks metsaregistri andemete allikaks on aga metsade inventeerimise andmed. Erametsaomanike metsade inventeerimist teevad litsentseeritud metsakorraldajad, töö käigus kogutakse mitmesuguseid metsa iseloomustavaid andmeid, mis lõpuks jõuavad a metsaregistrisse. Kehtivate metsa inventeerimisandmete olemasolu metsaregistris on paljudele metsaomanikele oluline, alates 2009. aastast on see oluline mitmete raiete tegemises ja toetuste taotlemiseks. Metsakorraldustööde litsents on antud 49-le ettevõttele üle Eesti, andmed nende kohta on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Metsa inventeerimise protsess algab metsaomaniku soovist seda teha. Metsakorraldaja tutvub seejärel metsaomandi kohta olemasolevate andmetega ning kogub neid juurde – metsas kohapeal ja teistest dokumentidest. Kui andmed koos, edastab ta need metsaregistrile. Keskkonnaagentuur kontrollib kõiki registrisse esitatud andmeid, kümnendik kontrollimistest toimub kohapeal metsas. Kindlasti kontrollitakse looduses neid inventeerimisandmeid, mis tunduvad olevat vastuolus olemasolevate ortofotodega.

Paljud andmed metsade kohta on metsaregistri avaliku rakenduse kaudu nähtavad kõigile huvilistele. Nii saab igaüks vaadata, kas mingi metsamaa puhul on tegemist era- või riigimetsaga ja kas antud maatükil kehtivad mingid piirangud, näiteks looduskaitselised. Riigimetsa puhul on võimalik vaadata ka metsa takseerandmeid, nagu puidutagavara, rinnaspindala, juurdekasv jne. Erametsade puhul niipalju avalikke andmeid pole, eelkõige on mitteavalikud olulised metsa majandusandmed, samuti omaniku andmed.

Erametsa kohta näeb kõiki andmeid juhul, kui omanik ise on andmed metsa kohta avalikuks muutnud. Senini oli see kohustuslik juhul, kui metsaomanik soovis esitada metsateatist elektrooniliste kanalite kaudu otse metsaregistrisse. Metsaseaduse muudatuste järgi andmete avalikustamise nõue aga kaob.

Esimesest septembrist hakkasid kehtime mitmed metsaseaduse muudatused, nii mõnedki neist on seotud ka metsaregistriga. Nii on erametsaomanikel jätkuvalt võimalus esitada metsaregistrisse elektrooniliste kanalite kaudu metsateatis, mille suhtes toimub esmalt automaatkontroll. Nõuetele vastava taotluse korral selgub raieõigus e-keskkonnas loetud minutitega, kui menetlus ei vaja Keskkonnaameti hinnangut.

Metsaregistri teemakaardid

Üheks metsaregistri võibolla veel vähetuntud rakenduseks on võimalus vaadata teemakaardilt võimalikke uuendusraiete, sh lageraiete piirkondi. Sealjuures peab aga vaataja arvestama sellega, et teemakaart kajastab viimaste inventeerimiste andmeid ning teemakaart ei arvesta ka metsaseaduses ettenähtud piirangutega (näiteks kõrvuti asetsevate alade summaarne pindala ja naaberala uuenemine).

Seepärast tuleb meeles pidada, et metsaregistri teemakaardi andmed ei anna mingit alust uuendusraiete tegemiseks ja kavandamiseks, tegu on vaid informatiivsete andmetega.
Teemakaardi ja tegeliku elu andmed ei pruugi ka kokku langeda, näiteks võib olla kaardil kujutatud mets olla looduses juba kadunud. Eriti palju võib selliseid juhtumeid ette tulla Valgamaal, mida räsis aastatagune torm. Kui metsala kohta pole uusi inventeerimisandmeid registris olemas, ongi võimalus vastuolude tekkimiseks.

Värskemad andmed on aga leitavad ortofotolt, kus metsatundjatele leidub palju infot. Selgelt on näha raiutud alad, näiteks on lehtpuumets oluliselt heledam kui okaspuumets.

Metsaregistri avaliku vaatega saab tutvuda aadressil register.metsad.ee/avalik ja metsateatise esitamiseks aitab vajadusel metsateatise-esitamise-kasutusjuhend.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Põllumehe Teataja, selle ja teiste maaeluteemaliste artiklitega saate tutvuda aadressil pollumeheteataja.ee.

The post Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas appeared first on Metsaühistu.

„Selles piirkonnas on mitmeid ristipuid,“ rääkis Vinni. „Samas mitte ükski andmebaas või kaardirakendus selle konkreetse kinnistu kohta mingeid andmeid ristipuude kohta ei sisaldanud. Süda aga ei andnud rahu. Vaatasin puid tähelepanelikult ning tekkis tõsisem kahtlus. Igaks juhuks otsustasin kutsuda appi ka asjatundja sihtasutusest Hiite Maja. Vaatasime koos metsa uuesti üle ning oligi selge, et selles metsas on mitmeid ristipuid. Oli täiesti selge, et neid puid tuleb kindlasti säilitada ja seega tööd ümber planeerida,“ rääkis Vinni.

Ristimets Põlvamaal

Metsameister lisas, et ristipuude säilitamisega oli nõus ka metsaomanik, kuigi seadused seda talt ei nõua. Keskkonnaameti andmetel on vähesed ristipuud looduskaitse all, seega sõltub ristipuude säilimine metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast. Metsaomanikul on õigus otsustada, kas metsaraie käigus säilitada ristipuud või mitte.

Läinud aasta kevadeks valmis Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja Maa-ameti koostööna avalik ristipuude kaardikiht, mis on kättesaadav Maa-ameti kaardiserveri kaudu. Ristipuude kaardikiht on olemas ka Metsaregistris.

Ristimänd (võru keeles ristipettäi)

Ristipuud kui kultuuripärand ja rituaal Lõuna-Eesti matusekombestikus

Ristipuu (ka ristimänd, ristikuusk jne; lõunaeesti ristikuus´, ristipettäij, ristikõiv – sõltub puu liigist, millesse rist lõigatakse) all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad surnurongiga kalmistule minnes ristimärgi.

Risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline lõunaeestlaste traditsiooniline matusekomme, milles kajastuvad rahvusvahelised ja ürgvanad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Aegade jooksul on ristilõikamise kombele lisandunud uusi tähendusi – usutakse, et kui rist on lahkunu mälestuseks puusse lõigatud, siis ei hakka surnu kodus kummitamas käima, rist lõigatakse lahkunu mäletuseks, rist lõigatakse, sest nii on kombeks jne. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad, ristimetsast möödudes aeglustakse autol kiirust ja meenutatakse, kelle mälestuseks see või teine rist on puusse lõigatud. Vanimad seni teadaolevad kirjalikud andmed risti lõikamise kombe kohta pärinevad 17. sajandist.

Ristipuu võib olla ka kuusk.

Lõuna-Eesti traditsioonilise matusekombestiku osana sümboliseerivad kogu maailma kontekstis unikaalsed ristimärkidega puud kohalike inimeste religioosset kombekäitumist, markeerides maastikul nii elu ja surma piiri kui siinsete inimeste religioosset suhet loodusega. Vähemnähtaval moel kajastub see piir kohalike inimeste usundilistes tõekspidamistes, rahvajuttudes ja ilukirjanduses – rahva kollektiivses mälus. Ristipuud kuuluvad vaimse kultuuripärandi hulka (allikas: Keskkonnaamet).

The post Metsaühistu päästis ristipuud appeared first on Metsaühistu.

Avtomonovil sai tormiga hukka üle kuue hektari metsa üheteistkümnest. Sealjuures varasemaid raieplaane mehel ei olnud. „Mul need üksteist hektarit metsa on märjas kohas, masinatega peale ei tahtnud minna. Nii mõtlesingi, et mingit suuremat raiet ei tee, võtan niisama mõned küttepuud. Aga loodus teeb oma… Suur hulk läks lagedaks,“ on metsaomanik veidi nukker.

Kaitseala sihtkaitsevööndis jääb kõik, mis tormiski maha murtud, sinna, kus on. Pilt on tehtud Soomaa rahvuspargis.

Kuid kohe tormi järel polnud muremõteteks aega. „Algas kõva paanika, et nüüd suveajal mets maas – mis teha? Kust abi saada? Helistasin tuttavad läbi, kõige suurem tuttav oli Atso (Atso Adson, Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige). Tema aitas siis asjad rea peale, selgitas et mis dokumente on vaja ja mida tuleb mis järjekorras teha. Nii ta läks. Ega me poleks raiet peale saanud, kui Metsaühistu poleks aidanud. Saime õigel ajal ära koristada,“ selgitab Avtomonov.

Kohe tormi järel oli Avtomonovile ka selge, et mets tuleb taastada. „Juba sügisel sai osa täis istutatud, Metsaühistu kaudu hankisime taimi. Kevadel sai veel juurde, perega panime maha. Eks ta üks keeruline töö oli, kohta taime jaoks tuli taga otsida. Labidaga istutasime, sellisest klassikalisest maapinna ettevalmistusest ei saanud meie juures rääkidagi. Vesine maa, tormist jäid ka omad jäljed. Päris keeruline töö, kuid tulemus oli seda väärt,“ on omanik rahul.

Metsaühistu keskendus tagajärgedele.

Läinud aasta juulitorm tegi põhilise laastamistöö Valgamaal, kannatada said ka Võru-, Põlva- ja Tartumaa metsad. Kaardil joonistus välja selge koridor, mida mööda torm liikus. Kuid kõige lagedamaks läksid siiski Koiva jõe äärsed alad – Laanemetsa, Taheva, Koobassaare, Karula. Need paigad nõudsid põhitähelepanu ka Valgamaa Metsaühistult. Kannatada said eelkõige inimese poolt majandatud ja harvendatud metsad, aga puutumata ei jäänud ka saja-aastased laaned. Veel praegugi on Koiva ääres lagendikke, mille keskel seisab püsti puutumatu metsatukk. Samuti vahelduvad tee ääres lagendikud metsaga, mis esmapilgul tundub tormist puutumatu.

„Murdudes loogikat ma ei leia. Aga esialgu polnud aega seda ka otsida, esimene eesmärk oli teed lahti saada,“ räägib Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. Tema ja ühistu metsameistrid olid need mehed, kellele langes põhikoormus tormis kahjustada saanud erametsade koristamise korraldamisel. Lisaks teede kasutamiskõlblikuks muutmisele tuli saada ka ülevaade tekkinud kahjudest. „Metsa oli räga täis, liikuma ei pääsenud. Esimesed päevad ronisin lihtsalt sinna sisse, üle murdunud tüvede. Kiin oli läbipääsemise tagamiseks suureks abiks, ime et jalga ei murdnud,“ meenutab Adson esimesi tormijärgseid päevi.

2016. aasta juulitormis kannatada saanud mets, kust tormipuit on ära koristatud.

Siis aga algas põhitöö – tormimurru ja tuuleheite koristamine. „Vaja oli päästa nii palju kui võimalik. Koondasime kokku nii palju saemehi ja tehnikat kui leidsime ja hakkasime pihta. Töö käis ööd ja päevad läbi, magada neil nädalatel eriti ei saanudki. Lisaks see probleem, et ootamatult tekkis suur hulk puitu, millele tuli turg leida, enamus Eesti saeveskitest puhkasid. Õnneks aitasid head suhted lõunanaabritega – päris palju müüsime „tormipalki“ Lätti, ka kolleegid Metsaühistu liinis aitasid. Naabrid Võru- ja Põlvamaal piirasid oma korralisi raideid ja andsid oma müügimahtu meile. Lõpuks saime ikka hakkama,“ sõnab Adson.

Samas oli töö tormimurruga väga keeruline. „Näiteks harvesterid maadligi olevaid tüükaid võtta ei saanud, saemees pidi need enne lahti lõikama. Üldse oligi juurde saemeeste brigaadi. Aga ega neid saemehi võtta ei olnud niipalju kui vaja. Ja töö hind läks ka üles. Omanikud polnud vahel rahul, et kompleksteenuse (puidu lõikamine ja väljavedu) hind kerkib, aga mis teha… See töö oligi kallis. Ja kiiresti tuli teha. Mõnel langil on siiani mingeid peenikesi puid ja oksi laiali, ei jõudnud tookord sellist kvaliteeti tagada, nagu oleks tahtnud. Halbadest oludest tuli lihtsalt võtta parim, mis võimalik,“ tõdeb metsamees.

Torm mõjub veel aastaid.

Nüüd, üle aasta hiljem tormi meenutades võib lihtsalt tekkida tunne, et kõik tagajärjed on likvideeritud. Tegelikult kestab see veel aastaid. „Jah, tormimurd ja –heide on metsadest ära toodud, kuid see on ka kõik. Metsade uuendamine käib täie hooga ja läheb edasi ka tuleval aastal. Oleme ühistu nõu ja jõuga olnud abiks niipalju, kui suudame,“ räägib Adson. Nii näiteks on ühistu poolt organiseeritud sel sügisel maapinna ettevalmistamist ligikaudu 140 hektarit, osa sellest jõutakse veel sügisel ka taimedega uuendada. „Sügisel istutame paljasjuurset kuuske, kevadel lisaks kuuske, kaske ja teeme ka männi külvi. Aga kindlasti kestab see protsess siin veel terve järgmise aasta, võibolla kauemgi. Pinnad on suured ja kõik on kulu. Kohati jääb kindlasti ka looduslikule uuenemisele, kus on märjad kohad. Nii et mõned kohad jäävadki metsikuteks,“ nendib mees.

Valgamaa mets vahetult pärast eelmise aasta tormi.

Aga mis saaks siis, kui jätakski tormimurru metsa maha, ei koristakski? Selle küsimuse peale võtab Adson veidi mõtlemisaega. „Ei teagi kohe, mis tast saaks… Aga siin kõrval on Karula rahvuspark, seal sihtkaitsevööndites jäetaksegi kõik nii, nagu ta on. Inimene seal ei tormimurdu ega muud ei puuduta. Seal näeb, mida loodus selle puiduga teeb. Eks loomulikult ole see seentele ja putukatele ja teistele väikeorganismidele pidulaud. Lõpuks tekib seal ka uuesti mets. Tore on vaadata, kuidas loodus oma teeb. Aga majandusmetsadesse selline asi ei läheks, liiga palju tekiks neid satikaid ja söödikuid, kes mõjuvad halvasti. Nii et jah, eks ka majandusmetsades tekib seda biomassi küllalt, ei hakkaks parem eksperimenteerima,“ tõdeb Adson.

Kogu teema võtab Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson kokku tõdemusega, et ega inimene sellise tormi vastu midagi teha küll saa. „Kui ta tuleb, siis tuleb. Tookord oli ka näha – maha murti nii liivapinnasel kasvav männimets kui vana kaasik, nii harvendatud keskealised metsad kui inimese poolt puutumatu kuuselaaned. Kui selline asi peaks veelkord juhtuma, siis nüüd oleks lihtsalt kogemusi rohkem, mõned asjad oleksid ehk lihtsamad. Aga tegelikult on iga torm isemoodi, nii et kas need kogemusedki aitaksid,“ nendib Adson.

Keskkonnaameti andmetel sai 2016. aasta juulitormis kannatada ligikaudu 3000 hektarit riigi- ja erametsa, koristada tuli ligemale 400 000 tihumeetrit puitu. Metsaregistrile esitati 2016. aastal tormikahjustuste kohta andmeid 5700 hektari ulatuses, kõige rohkem oli kahjustusi Valgamaal – 2509 hektarit. SA Erametsakeskuse andmetel esitati Valgamaalt kahjustatud metsa taastamise toetuse saamiseks 22 taotlust (49 metsaomanikku), valdavalt sooviti toetust tormikahjustuste likvideerimiseks.

Artikkel ilmus metsaomanike õppelehe Sinu Mets sügisnumbris. Loe ka kõiki teisi artikleid.

The post Aasta tormist. Valgamaa kogemus. appeared first on Metsaühistu.

Uues süsteemis on metsaomanikul parem juurdepääs tema metsamaaga seotud andmetele. Nii on igale omanikule kättesaadavad täisulatuses metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uus on volitamiste süsteem, see tähendab et metsomanikul on võimalik volitada erinevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil. Kõik kasutajate tegevused logitakse infosüsteemis ning neid on võimalik hiljem leida.

Uuendatud metsaregistris on metsaomanikel taas võimalik esitada ka elektroonilist metsateatist. Kuna selles osas on toimunud muutusi, koostas keskkonnaamet metsaomanikele juhendi metsateatise esitamiseks. Tegutseda tuleks järgmiselt:

• Liigu internetis aadressile register.metsad.ee
• Vajuta nuppu „logi sisse“
• Logi portaali
• Avaneb metsaportaali omaniku vaade, kus vajuta nuppu „MINU“
• Süsteem kuvab Teile kuuluvad metsamaa kinnistud
• Valige kinnistu, kuhu Metsateatis esitada
• Kinnistu kuvatakse kaardi keskel ja vasakul avaneb ka kinnistu metsaeraldiste loetelu
• Vali kas katastriüksus, kõik eraldised, või üks eraldis
• Vajuta nuppu „ lisa metsateatisele“
• Avaneb metsateatise digitaalne eeltäidetud vorm. Vormil tuleb täita punasega tähistatud lahtrid. Nupuga, „lisa“ saab metsateatisevormile täiendavalt eraldisi lisada. Kui metsateatis on täidetud, vajuta nuppu „esita“
• Metsateatisega esitatud tegevuste menetluse kulgu ja Keskkonnaameti tehtud registreeringute väljatrükke saab teha vajutades nuppu „minu metsateatised“
• Avanevas aknas „ Minu üksuste (kinnistute) Metsateatised saab metsaomanik jälgida kinnistute kohta esitatud metsateatiseid ja nende menetluse kulgu Keskkonnaametis. Samal töölehel on võimalik teha ka menetletud metsateatiste koondväljatrükke ja seda ühe KINNISTU kohta korraga.
  Vajutades nuppu „KÕIK“ näeb omanik kõiki temale kuuluvate kinnistute metsateatiseid. Lahtritesse filtreid (Kinnistu nimi, katastri nr, staatus) saab kuvada soovitud kinnistu eraldiste loetelu ja seejärel teha all servas oleva nupuga „Teatiste väljavõte“ endale vajaliku väljatrüki.

Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks.

The post Tööd alustas uuenenud metsaregister appeared first on Metsaühistu.

Metsaregistri praeguse versiooni avalik osa

„Praegu kasutusel olev infosüsteem töötati välja enam kui kümme aastat tagasi ning on tänaseks moraalselt vananenud. Uus süsteem on märksa kasutajasõbralikum ning funktsionaalsem, lisandunud on ka täiesti uusi võimalusi. Oluliselt on parandatud ka uue süsteemi turvalisust,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Metsaregistri pidamise eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistris hoitakse metsainventeerimise andmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks ning oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoidmiseks.

Kui varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus  eraldi, siis nüüd on kõik ühes veebirakenduses. Kogu siiani metsaregistrisse talletatud informatsioon kantakse üle uude süsteemi. Uus süsteem võimaldab erinevate ruumiandmestike paremat kuvamist ja ristkasutust ning pakub metsaomanikele täisulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud andmetele. Näiteks on täisulatuses kättesaadavad metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka omale alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uudsena võetakse kasutusele süsteemisisene volitamine, mis tähendab et metsomanikul on võimalik volitada juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Turvalisuse tagamiseks logitakse kõik kasutajate tegevused infosüsteemis.

Seoses üleminekuga uuele metsaregistri infosüsteemile suletakse kasutusel olev e-metsateatise esitamise teenus 23. augusti õhtul ning kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada. Keskkonnaamet võtab sel ajal endiselt vastu nii paberil kui ka digitaalselt allkirjastatud metsateatisi. Üleminekuperioodil ei ole võimalik Keskkonnaameti metsaspetsialistidel metsaregistri infosüsteemi kasutada ning seetõttu venib metsateatiste menetlemine tavapärasest pikemale perioodile. Üleminekuperioodil esitatud teatiste osas on teatise registreerimise otsuseid oodata alles pärast 11. septembrit.

Allikas: Keskkonnaministeerium

The post Septembrist alustab tööd uus metsaregistri infosüsteem appeared first on Metsaühistu.